SULTAN MEN ULTAN
Biz ómirde: "Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol", - degen maqaldy jıi qaperge alamyz. Osy yńǵaıda budan ózge de: "Kisi elinde kúrkiregenshe, óz elińde dúrkire"; Jat eldiń jaqsysy bolǵansha, óz elińniń saqshysy bol; "Esi bar jigit elin tabar, esi joq jigit jattyń otyn jaǵar"; "Tulpar tegin tabar, er jigit elin tabar", - degen de maqaldar bar. Buǵan qosa: "Egilmegen jer - jetim, Elinen aıyrylǵan er - jetim" dep te qoıamyz. Sebebi, atalarymyz aıtqandaı:
"Týǵan jerdiń
Túıe jeıtin japyraǵy da dári,
Túıe aýnaıtyn
Topyraǵy da dári".
Alaıda osylardyń ishinde tilge eń kóp tıek etetinimiz: "Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol", - degen maqal. Basy ashyq jáıt. Atalmysh maqal kimge de bolsyn týǵan eline qyzmet etý qajettiligin eskertedi. Buǵan qosysha: "Týǵan jerge týyń tik"; "Adam elinde, qoǵa kólinde kógerer"; Jat jerdiń qarshyǵasynan, óz jerińniń qarǵasy artyq", - degen danalyqtardy qaperge alsaq, atalmysh maqal máni tipti ashyla túsedi. Onyń ústine bul maqal-mátelderdiń qaı-qaısysynda da patrıottyq mán basym. Sonymen qatar...
Maqal mánin túısiný úshin áýeli myna bir jáıtqa nazar aýdaryp kórelik. Maqalǵa qulaq assaq, ózge elde sultan bolǵannan óz elińde áıteýir adam sanatynda júrgenniń ózi artyq eken. Jaraıdy, muny shekten shyqqan otansúıgishtik dep qabyldaıyq. Maqal mánin solaı túsinelik. Eger maqal máni shynymen solaı bolsa, onda biz ózge eldi bılegen Beıbarysty kúni búginge deıin ardaq tutpaǵan bolar edik. Bul - bir. Ekinshiden, ultan - qazaqy uǵymda quldyq mánge ıe. Alpamys jyryndaǵy Ultanquldy qaperge alaıyq.
Munyń bári jalpy túsinik. Endi negizgi aıtpaǵymyzǵa oıysaıyq. Maqal mánine úńilip qaraǵanda, qoǵamdyq ózgeristerge baılanysty maqaldyń eki joly almasyp ketken tárizdi. Bizdińshe ol: "Ózge elde ultan bolǵansha, óz elińde sultan bol", - delinýi kerek. Shyntýaıtyna kelgende, maqaldaǵy ózge el - nápsi de, óz eliń - rýh. Al sultandyq rýhqa tán.
Bul turǵyda aqyn Aqnıet Tájihanova bylaı deıdi:
"Júzdi eken dep júgi jumbaq bir keme,
Baqyt-baqty shet elderden izdeme.
Týǵan jerge tabyn-daǵy ter tókken,
Baılyq degen tunyp tur ǵoı irgede.
Týǵan jerde ata-baba qany bar,
Elim-aılap salǵan zarly áni bar.
Óltirmeıtin ózegińdi jaılaıtyn,
Ala bilseń qasıetti dáni bar.
Basqa jerge baryp sultan bolmaısyń,
Týǵan jerde júrip ultan bolmaısyń.
Týǵan jerdi qurmetteı alsań ter tógip,
Eı, zamandaı,el namysysyn qorǵaısyń!.."
Áıtse de qalyptasqan túsinik te sanańda udaıy jańǵyryp turady. Onyń ústine ol túsinikti aıtýly qalamgerler de óz shyǵarmalary arqyly bekemdeı túsedi. Máselen Shyńǵys Aıtmatov bul oraıda:
"Mynaý pánıdiń jalǵandyǵyna kózi jetken ol (Beıbarys) dúnıe shyr kóbelek aınalyp, eń sońǵy ıek qaǵar sátinde: «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bolǵan artyq eken» dese kerek", - deıdi.
Degenmen biz aıtqan oımen úndesetin sózdi Aqan Seri Qoramsauly: "Júrek sultan nápsige", - dep aıtyp ketipti. Sondaı-aq:
"Jat jerde janyń qınalsa
El qadirin bilersiń,
Jutym sýǵa zar bolsań
Kól qadirin bilersiń", - degen danalyqta da biz aıtqan oı ushqyny jatyr. Soǵan oraı atalarymyz:
"Árkimniń óz jeri - ujmaq", - dep te qoıady.
Ultanǵa kelsek, ol - quldyq tanym. Al adam tek ózge elde ǵana qul (ultan) bolady. Máselen, "Alpamys batyr" jyrynda Ultan quldyń qylapatyn Tortaı aǵasy Alpamysqa bylaısha jetkizbeýshi me edi:
"Bir jyl ótip arada
"Óldi» dep senen jaman at
Jaıyldy jalpaq dalaǵa.
Esitilmeı qalǵan joq
Eldegi qatyn, balaǵa.
Kóterilip Ultan qul,
Kúsh kórsetip shamaǵa.
Kúnnen-kúnge dáýirlep,
Dala menen qalaǵa.
Aqyry elge han boldy,
Bir jarym jyl shamada.
Keskenin qulaq kek qylyp,
Tabandy tilgen tek qylyp.
Ákeńe túıe baqtyrdy,
Tasytyp otyn anańa.
"Bóriniń uly bóriligin
Qylar», – dep bir kún erligin.
Qol-aıaǵyn shynjyrlap,
Baqtyrdy qozy balańa.
Kúń balasy meni dep,
Men uraıyn seni dep,
Qoı baqtyrdy qartaıǵan
Týysqan Qultaı aǵańa.
Báıge qylyp, berip as,
Qaryndasyń Qarlyǵash
Bas báıge qyz qyp bermekshi
Ozǵan júırik qaraǵa.
Joldasyń – sulý Gúlbarshyn
Kóldetip tógip kóz jasyn,
Basyp, kóktep nekelep,
Almaqshy ózi jana da".
Qoryta kelgende aıtarymyz:
"Elinen bezip, elsizde ólgenniń
Eki kózin qarǵa shuqıdy".
Qudııar BILÁL
