Bádál qajylyǵy

Suraq: assalam aleıkým. Qysqasha bádál qajylyǵy týraly aıtyp berseńiz...

Marat B.

Ответ

ýa aleıkým assalam. Bádál qajylyǵy termınologııada – óz ornyna basqa bireýdi qajylyqqa jiberý degendi bildiredi.

Imam Maýsılı (r.a) «Ihtııar» atty kitabynda bádál qajylyǵy týraly bylaı dedi: «Bul máselede negizge alynatyny – Hasamdyq apaıdyń hadısy. Ol hadıste bylaı delingen:

Birde, Hasam rýynan bir áıel Paıǵambarymyzǵa (s.a.s) kelip:

• Ýa, Alla elshisi! Qajylyq paryz bolǵan kezde ákem qatty kári edi, ol kezde ákem kóligine otyra almaıtyndaı jaǵdaıda edi. Onyń ornyna qajylyǵyn men ótesem bola ma? – dedi. Paıǵambar (s.ǵ.s):
• Eger ákeńniń qaryzy bolyp, ákeńniń ornyna sol qaryzdy óziń óteseń, ol qaryz ótemi qabyl bola ma, qalaı oılaısyń? – dep ózine qarsy suraq qoıdy.
• Iıa, ótelgen bolady, – Sonda Alla elshisi:
• Endeshe Allanyń qabyldaýy jáne de oryndy, – dep jaýap berdi[1].

Bul hadısten shamasy kelmeıtin adamnyń atynan bádál qajylyǵynyń jasalýy jaıyz amal ekenin kóre alamyz. Ári osy amalmen álgi álsiz adamnyń moınynan qajylyq paryzynyń túsetinin túsinemiz»[2].

 Qajylyq ǵıbadaty moınynda paryz bola tura kóziniń tirisinde qajylyqqa bara almaǵandar ólmes buryn artynda qalǵan mırasqorlaryna óziniń ornyna ókil jiberýlerin talap etip, ósıet etýleri ýájip.

Qajylyq ǵıbadaty moınynda paryz bola tura bul dúnıeden qaıtqan kisilerdiń bundaı ósıeti joq bolsa, artynda qalǵan mırasqorlary ókil retinde basqa bireýdi jiberýmen mindettelmeıdi.

Bul dúnıeden qajylyq ǵıbadatyn oryndaı almaı qaıtyp ketken kisilerdiń ornyna ókil retinde qajylyqqa barýǵa bolatyny sııaqty, qajylyqty oryndaı almaıtyndaı dárejede aýrý nemese kári bolǵandardyń ornyna da qajylyqqa barýǵa bolady.

Paryz bolǵan qajylyqty ornyna bireýdi jiberý arqyly atqarylýy úshin mynadaı sharttar bolýy kerek:

1. Óz atynan qajylyqqa jiberetin adam úshin qajylyq paryz bolǵan bolýy kerek. Iaǵnı, sábı bala men aqyl-esinde kemshiligi bar adam bolmaýy tıis.  Bul adamdar óz attarynan bireýdi jibergen jaǵdaıda ol nápil qajylyq bolyp sanalady. Olarǵa qajylyq balıǵatqa tolyp, aqyl-esi týralanǵannan keıin ǵana paryz bolady. Olar balıǵatqa tolyp, aqyl esteri tolyqsyǵannan keıin qajylyqtaryn qaıta óteıdi.
2. Ókil jiberetin kisi qatty kári bolýy kerek. Eger qatty kári bolmasa, óz aıaǵymen júre alatyn ári den-saýlyǵy joldyń mashaqatyn kótere alsa, ózi úshin ózi qajylyq jasaýy kerek bolady.
3. Jazylýynan kúder úzgen aýrý bolýy. Ýaqytsha aýyryp jatqan adam qajylyǵyn jazylǵannan keıin ózi óteıdi.
4. Bádál qajylyqqa barýshynyń jiberýshiden ruqsaty berýi kerek.
5. Jiberýshi qajylyqtyń shyǵyndaryn tolyq kóteredi.
6. Bádál qajylyqty álsiz nemense qaıtys bolǵan adamnyń mırasqorlary jasaıtyn bolsa, olar qajylyqqa óz qarajattarymen barsa bolady.
7. Jiberiletin adam balıǵat shaǵyna jetken, aqyl-esi durys, qajylyq ǵıbadatynyń qalaı oryndalatynyn bilýi tıis.
8. jiberiletin adam ıhramǵa kirmes buryn ózin jibergen adamnyń atynan qajylyq jasaýdy nıet etýi  kerek.
9. Jiberiletin adam qajylyq ǵıbadatyn basqa bireýge tapsyrmaı, tikeleı ózi jasaýy kerek.
10.  Jiberiletin adam ózin jibergen adamnyń tapsyrmalaryn eki etpeı oryndaýy kerek. Mysalǵa, jibergen adam jiberilgen adamnyń «ıfrad» qajylyǵyn jasaýyn talap etse, biraq ol «ıfrad» qajylyǵyn emes, «támattýǵ» qajylyǵyn jasasa, onda jiberilgen adam óziniń ornyna qajylyq jasaǵan bolady. Al eger jiberýshi oǵan «qalaǵan qajylyq túrin jasa» dep ruqsat berse, qalaǵan qajylyǵyn jasaıdy. Jiberilgen adam jiberýshi adamnyń ornyna qajylyq ǵıbadatyn oryndap bolǵannan keıin, ózi úshin ýmra jasaýyna múmkindigi bar[3].

Sáttilik ıesi Alla ǵana.

Aıbek Ábdiqadyr

Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy

[1] Ibn Hýzaıma

[2] Ihtııar

[3] Islam  ǵylymhalynan qysqartylyp alyndy.