«Qoja Ahmetten tile» degen sózge sharıǵatqa qaıshy emes pe?

16 tamyz 2019 7094 0
Оqý rejımi

Elimizdiń ońtústik aımaǵynda «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sóz bar eken. Bul sharıǵatqa qaıshy emes pe?


Ответ

Aldymen atalǵan támsildiń paıda bolýyna qysqasha toqtalar bolsaq, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) kózi tirisinde jaqyn-jýyqtaryn jınap, keler urpaqqa beretin amanaty bar ekenin aıtady. Jıynda Arystan bab bul zor amanatty arqalaýǵa daıyn ekenin bildiredi. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Arystan babqa «qurmany» berip, ony keler urpaqqa jetkizýdi amanat retinde tabystaıdy.

Kúnderdiń kúninde Qoja Ahmet Iasaýı ustazy Arystan bab jolyǵyp Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) amanatyn suraıdy. Arystan bab ta «qurmany» ıesine beredi. Qoja Ahmet Iasaýı amanatty alyp, til qatpastan kete barady. Arystan bab: «Nege rahmet aıtpaısyń?» degende, Qoja Ahmet Iasaýı rahmettiń ornyna: «Sizge kelip túnesin, menen tilek tilesin» dep jaýap qatady.

Iá, el arasynda aıtylatyn aýyz-eki derekterde «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sózdiń osy ápsanadan shyqqandyǵy baıandalady.

Áıtkenmen, bul derek Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) súnneti hattalǵan negizgi hadıs kitaptarynda (Kýtýbı-sıttá) múlde kezdespeıdi. Kelesi bir ańyz-ápsanalarda Arystan babty ataqty sahaba Sálmanı Fars retinde kórsetedi. Biraq, Sálmanı Fars (r.a.) sahaba Qoja Ahmet Iasaýı ómir súrgen HII ǵasyrda emes, Iraktyń Mádaına qalasynda 657 jyly qaıtys bolǵan.

Desek te, ońtústik aımaǵynda «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sóz nelikten keń taraǵan? Biz bul sózdiń sharıǵatqa qaıshy nemese qaıshy emes ekenine toqtalmas buryn keıbir máselelerdiń basyn ashyp alǵanymyz jón dep oılaımyn.

Jalpy ótkende baıandaýda bir-birimen sabaqtasa bermeıtin tarıhı jazba derekter jáne folklorlyq derekterdiń bolatyny kózi qaraqty qaýymǵa belgili jáıt. Oqyp-toqyǵan adamdar ǵana tarıhı jazba derekterdiń anyq-qanyǵyn bilip ǵylymı tujyrym jasaı alady. Al, qalyń buqaraǵa qoljazba nemese muraǵat derekteri qol jetimsiz bolǵandyqtan, olar kóbine-kóp ótken tarıhty folklorlyq derekter arqyly baǵamdaıdy. Sol sekildi sharıǵat qundylyqtaryn da ǵulamalar men qalyń buqara ártúrli deńgeıde baǵalaıdy. Máselen, Allanyń kálamy – Quran kárim aıattarynyń qaısysy mansuqtalǵan, qaısysy nasýh kúshine ıe, qaısysy jalpyǵa tán, qaısysy jalqyǵa tán ekenin qalyń buqara bile bermeıdi. Sondaı-aq, súnnette de qaısy hadıstiń salıqaly, qaısy hadıstiń álsiz (daǵıf), qaısy hadıstiń toqyma (maýdýǵ) ekenin bylaıǵy jurt aıyryp jatpaıdy. Ǵulamalar bolsa, árbir aıat pen hadısdi egjeı-tegjeıli zerttep, aıattyń qandaı sebepke oraı názil bolǵanyn, aıattyń kúshi joıylyp-joıylmaǵanyn, sondaı-aq, hadıstiń jetkizilýinde úzilistiń bar-joǵyn, raýılerdiń bir-birin kórip-kórmegenin tekserip jáne t.b. kóptegen osyndaı sharttar arqyly aıat-hadıske baǵa beredi.

Demek, ǵulamalar aqı-taqı zerttep, árbir máselege kirpııazdyqpen qaraıdy. Al kópshilik óziniń qarabaıyr tanymynyń negizinde baǵa beredi. Osydan turǵydan tájirıbege qaraıtyn bolsaq, ǵulamalardyń dindarlyǵy men halyqtyń dindarlyǵy bólek-bólek kategorııada órbip jatady. Iaǵnı, «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sózdi atalmysh tarıhı tulǵalarǵa degen qalyń buqaranyń mahabbatynan týyndaǵan támsil hám halyq dindarlyǵynyń kórinisi dep túsingenimiz jón.

Ásili, Alladan emes, adamnan tileýdiń shırk shaqyratyn uǵym ekeni esh daý týdyrmaıdy. Dese de, bul máselege aqıda ilimindegi «táýassýlmen» (Alladan suraǵanda araǵa dáneker qoıý) jaýap berýimizge de bolady. Bizdiń paıymdaýymyzsha ıasaýı tarıqaty ókilderiniń «Arystan babqa túnep, Qoja Ahmet Iasaýıge zııarat (táýassýl) jasap, Alladan tile» degen sózi el ishinde qysqartylyp «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» dep ózgeriske ıe bolyp, uıqasqa ıe maqal tárizdi aıtylǵan bolýy ábden yqtımal.

Al, áhli súnnet senimine saı táýassýl jasaý sharıǵatqa qaıshy emes ekeni belgili. Jáne de tarıhı sharttarmen qaraıtyn bolsaq, «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sóz keń taraǵan ońtústik aımaǵy Qaraqan dáýirinen bermen áhli-súnnet senimin ustanatyn keńistik sanalady. Atalmysh támsildiń táýassýl uǵymymen astasyp jatqanyn biletindikten de halyq óz arasynda bul sózdi ımenbestan aıta alǵan tárizdi. Iaǵnı, «Arystan babqa túne, Qoja Ahmetten tile» degen sóz táýassýlge saı astarly maǵynada aıtylǵan bolýy bek múmkin. Al, anyq-qanyǵy – Allaǵa ǵana aıan!

Muhan ISAHAN
kazislam.kz saıtynan alyndy

Pіkіrler Kіrý