ER KISIGE QANDAI METALLDAN JASALǴAN JÚZIKTI TAǴÝǴA BOLMAIDY?

30 qazan 2023 3091 0
Оqý rejımi

Er kisige aq altynnan jasalǵan saqına taǵýǵa bola ma? Platına quramynda da altyn bar, ony taǵýǵa ruqsat pa? Sondaı-aq, qandaı metaldan jasalǵan júzik taǵýǵa sharıǵatymyz ruqsat bermeıdi?


Ответ

Sharıǵatymyzda er kisilerge altynnan jasalǵan buıymdardy taǵýǵa tyıym salynǵany belgili. Ol jaıly Paıǵambarymyz (ﷺ): «Bul ekeýi úmbetimniń er kisilerine aram, áıelderine adal boldy»,- dep altyn men jibekti kórsetken[1]. Bul hadısten saf altynnan jasalǵan júzik, saǵat sekildi buıymdardy er kisilerge qoldanýǵa bolmaıtynyn ańǵaramyz.

Sharıǵatymyzda tyıym salynǵan altyn – sary tústi, sozylǵysh metall.  Rettik nómiri – 79. Atomdyq massasy – 96,967. Balqý temperatýrasy (t) – 1363 °S. Qaınaý temperatýrasy (t) – 2970 °S.  Al aq altyndy taǵýǵa kelsek, ol týraly Mysyr eliniń burynǵy múftıi Alı Juma: «Aq altyn dep taza platınany da aıtady. Ony qoldanýǵa ǵalymdar biraýyzdan ruqsat bergen. Bul metalǵa altyn ataýy aýyspaly maǵyna retinde berilgen. Shyndap kelgende, altyn men platınanyń bolmysy eki bólek. Óıtkeni, sharıǵatymyzda er kisilerge taǵýǵa haram etilgen barshaǵa belgili sary tústi altyn, ıaǵnı rettik nómiri – 79. Atomdyq massasy – 96,967. Negizi sharıǵatymyzda úkimniń ataýyna emes, maǵynasyna mán beriledi. Sonymen qatar, sary altyndy palladı jáne basqa zattarmen qosyp balqytý nátıjesinen paıda bolǵan qorytpany da aq altyn dep aıtady. Bul máselege baılanysty ǵalymdardyń kózqarasy ekige aıyrylǵan, keıbiri ony qoldanýǵa bolady dese, keıbireýleri tyıym salady. Taqýalyq turǵysynan qarar bolsaq, quramyna sary altyn qosylǵandyqtan er kisiler ondaı aq altynnan alshaq bolǵany jón. Endeshe, aq altyn dep taza platınany meńzep jatsa, ony qoldanýǵa bolady. Al eger sary altyn men palladıdiń qospasy jaıly aıtylyp turǵan bolsa, onda er kisiler ony taqpaǵany jón»[2],-dep pikir bildirgen.  

Sonymen qatar, er adamdarǵa temir, mys, qorǵasynnan jasalǵan saqınany taǵýǵa bolmaıdy. Abdýlla ıbn Amrdan (r.a.) jetken hadıste: «Rasynda Alla elshisi (ﷺ) keıbir sahabalardyń altyn saqına taǵyp júrgenin kórip, odan aýlaq bolýdy eskertedi. Álgi kisi ony tastap ornyna temir júzikti taǵady. Sonda Paıǵambarymyz (ﷺ): «Bul da jaman. Ol tozaqtyqtardyń áshekeıi» dep aıtqanda, ol temir saqınany tastap, ornyna kúmis júzikti taǵyp alǵan kezde Alla elshisi (ﷺ) úndemedi»[3] dep kelgen.

«Ihtııar lı taǵlılı ál-mýhtar» atty eńbekte: «Er kisiler men áıelderge temirden, mystan jasalǵan júzikti taǵý mákrýh. Óıtkeni, ol tozaq ıeleriniń áshekeıi bolyp sanalady. Buǵan tyıym salynǵan»[4] dese,  «Roddý ál-mýhtar» atty kitapta: «Ál-Jaýharada: «Er adam men áıelderdiń temir, mys, jez, qorǵasynnan jasalǵan júzikti taǵýy mákrýh» delingen»[5],- dep jazylǵan. Osy rette tozaq ıeleriniń áshekeıi bolǵan kez-kelgen metaldar temirden jasalǵan saqınanyń quramyna jatady. Demek, mys, jez, qorǵasyn sekildi metaldardan jasalǵan saqınalardy taǵýǵa bolmaıdy.  

Qoryta aıtqanda, er kisilerge sary altynnan jasalǵan saqınany taǵý haram. Aq altyn dep taza platınany maqsat etse ony taǵýǵa ruqsat etiledi. Al sary altyndy palladı sekildi qospalarmen qorytqan bolsa tyıym salynady. Sondaı-aq, er kisler men áıelderge temir, mys, jez, qorǵasyn saqınalardy taǵý mákrýh bolyp tabylady. 

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi

[1] Ábý Dáýit, №4057. Ibn Májá, №3595. Án-Násaıı, 8/160.

[2] http://www.dar-alifta.org

[3] Ahmed, №6518.

[4]Ál-Máýsılı,  Ihtııar lı taǵlılı ál-mýhtar, 4/126.

[5] Roddý ál-mýhtar, 9/518.

 

Pіkіrler Kіrý