Qurbandyq shalǵanda qalaı nıet etý kerek?

27 maýsym 2023 3498 0
Оqý rejımi

Qurbandyq shalǵanda qalaı nıet etý kerek


Ответ

Negizinde, ǵıbadatta nıet etý – óte mańyzdy. Nıetsiz is bitpeıdi. Naqty nıet etpese, kózdelgen maqsat oryndalmaı, jaı bir áreket bolyp qalady. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Shyn máninde, amaldar nıetke baılanysty. Kim nege nıet etse, onyń qarymtasyn alady», – degen.

Qurbandyq durys bolý úshin úsh shart tabylý qajet: saý mal bolý, aıt kúnderi qurbandyq shalý jáne nıet etý. Nıetti tilmen aıtý shart emes, kóńilde nıet etýdiń ózi jetkilikti. Qurbandyq malyn satyp alǵanda, bireýge tapsyrys bergende nemese ony ózi baýyzdaǵan kezde qurbandyq ǵıbadatyn nıet etýmen shart oryndalady.

Qurban shalǵanda bylaı nıet etý súnnet: «Bısmılláhı, Allahý akbar! Ýa, Jaratqan Iem! Myna qurbandyqty sen maǵan ryzyq etip berdiń. Men ony Seniń razylyǵyń úshin qurban etemin. Bul qurbandyqty menen qabyl et!». Basqa sózben aıtsa da, nemese «Bısmılláhı, Allahý akbar» dep qysqa qaıyryp qoısa da bolady. 

Jabır ıbn Abdýlla (olan Alla razy bolsyn) bir oqıǵany bylaı áńgimeleıdi: «Men Alla elshisimen (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) birge meshitte qurban aıt namazyna qatystym. Ol kisi qutpa oqýdy bitirip, minberge tústi. Bir qoshqar ákeldi de, ony óz qolymen baýyzdady jáne «Bısmılláhı, Allahý akbar! Bul qurbandyq menen jáne meniń qurbandyq shalmaǵan úmmetimnen», – dedi». 

Qaıtkende de nıet qulshylyq etýshiniń sanasyn bóten oıdan taza ustap, dene qımyly men aqyl-oıynyń birtutastyǵyna jetip, ǵıbadatyn yqylaspen atqarýǵa múmkindik beredi. 

Osy oraıda, qurbandyq ǵıbadatynda nıettiń mańyzdylyǵyn kórsetetin myna mysaldarǵa toqtalyp ótsek:

  1. Qasapshy qurban shalyp jatqanyn umytyp maldy baýyzdasa, bul jaǵdaıda maldy satyp alyp jatqandaǵy nemese maldy qurbandyqqa belgilep jatqandaǵy nıeti esepke alynady.
  2. Kedeı adam qurbandyq shalý nıetimen bir qoı satyp alsa, oǵan sol qurbandyqty shalý ýájip bolady. Eger satyp alǵan maly urlansa nemese joǵalsa, oǵan eshteńe mindet bolmaıdy. Nıet etip alǵan qurbandyǵyn shalmasa ári qurban shalý ýaqyty ótip ketse, baıǵa uqsap sadaqa berýge mindetti bolady.
  3. Satyp alǵan qurbandyǵyn basqa adam ruqsatsyz baýyzdasa, qurbandyǵy durys sanalady. Óıtkeni, ıesiniń maldy áýelde qurbandyq nıetimen satyp alǵany esepke alynady.
  4. Bir kisiden jeti kisige deıin birigip, sıyr, ne túıe shalǵanda, olardyń árqaısysy qurbandyqty nıet etýleri tıis. Aralaryndaǵy bireýi soǵym nemese jáı et alý nıetimen qatyssa, eshbireýiniń úlesi qurbandyqqa eseptelmeıdi. 

Автор:

Pіkіrler Kіrý