16 mamyr 2023 3562 0
Оqý rejımi

Ǵaıbat aıtyp qoıǵanym úshin qalaı táýbe etemin? táýbe etýdiń sharttary qandaı


Ответ

Ásili, keshirim suraýdy ádetke aınaldyrǵan durys. Ǵaıbattaýshy ǵaıbattalǵan adamǵa jaǵdaıdy aıtyp, keshirim suraýy kerek. Mysaly, «seni ǵaıbattadym, keshir» dep, múmkin bolsa, bolǵan jaı aıtylady. Eger jaǵdaıdy baıandaý barysynda aıtylǵan sózder ótkendi eske salyp kisiniń júregin qaıta jaralaıtyn bolsa, onda tek «aqyńdy kesh» dep, keshirim suraǵan jón. Ǵaıbattalǵan kisi de múmkin bolsa barlyq nárseni egjeı-tegjeıli suramaı-aq, parasattylyq tanytyp «keshirdim» degeni abzal. Keıbir ǵalymdar ǵaıbatty úsh túrge bóledi:

1. Ǵaıbat jasap turyp «men ǵaıbat jasap turǵan joqpyn, onyń boıyndaǵy mindi aıtyp turmyn» dep aıtýy, haram ekeni belgili nárseni halal deý, bul - kúpirlik.

2. Ǵaıbattaýshynyń aıtqandary ǵaıbattalǵan adamnyń qulaǵyna jetetin bolsa, ol kisiden keshirim suramaıynsha táýbesi tolyq bolmaıdy. Kerisinshe, onyń quqyǵyna qol suǵyp, qul aqysyn jegen bolady.

3. Ǵaıbattaýshynyń sózderi ǵaıbattalǵannyń qulaǵyna jetý yqtımaly joq bolsa, ózi úshin ári ǵaıbattaǵan adamy úshin keshirim tilep táýbe etý arqyly keshiriledi. Keıbir ǵalymdar mindetti túrde ǵaıbattalǵan kisiniń ózinen keshirim alynýy kerek dese, keıbireýleri Allaǵa táýbe etip keshirim tileý jetkilikti degen. Ǵaıbat sózdi bar yqylasymen erikti túrde qulaq túrip, ynta qoıa tyńdaǵan adam da ǵaıbattaýshymen teń.

Paıǵambarymyz: «tyńdaǵan adam da ǵaıbattaýshylardyń biri», – degen. Sondyqtan bireýdiń syrtynan jaman sóz aıtylǵanda oǵan tosqaýyl bolýy kerek. Paıǵambarymyz: «Kimde-kimniń qasynda musylman baýyry jamandalyp, kemsitilip jatqan kezde kúshi jete turyp oǵan kómektespese, qııamet kúni Alla taǵala da ony tómendetip masqara qylady», – deıdi. Eger ǵaıbattaýshyǵa kúshi jetpese, dilimen ony aıyptap, shamasy kelse ol jerden ketkeni jón. Ǵaıbattaýshy jáne ǵaıbatty qarsylyq bildirmeı óz erkimen tyńdaýshy musylman abaısyzda osyndaı jıirkenishti qylyqqa boı aldyratyn bolsa: «Allahýmaǵfır láná ýá lımánıǵtábnáhý» (Allam, bizdi jáne ǵaıbattaǵan adamymyzdy keshire gór!) dep duǵa etip, artynan jamandap sóz aıtqan baýyrynan mindetti túrde keshirim suraýy kerek.

Pіkіrler Kіrý