Ǵıdda merzimindegi áıelge úılenýdiń úkimi

Ǵıdda merzimindegi áıelge úkimi qandaı? Jalpy, ǵıdda merzimi qansha?

Ответ

Sharıǵat boıynsha áıel adamnyń kúıeýi qaıtys bolǵannan soń nemese ajyrasqannan keıin belgili ýaqyt kútýi, ıaǵnı ǵıdda merzimin ótkizýi mindetti. Bul kezde áıelge quda túsýge de, úılenýge de bolmaıdy.

Quran Kárimde: «Al talaq etilgen áıelder ózderin [qaıta turmysqa shyǵý úshin] úsh etekkir merzimin kútedi. Olarǵa, eger Allaǵa jáne Aqyret kúnine ıman keltirgen bolsa, jatyrlaryndaǵy Allanyń jaratqanyn jasyrýlaryna bolmaıdy»[1], – dep buıyrylǵan.

Aıattaǵy «qýrý» sózi «tazalyq» jáne «haız» (etekkir) degen eki maǵynany bildiredi. Hanafı mazhaby «haız» degen maǵynasyn negizge alady. Haızy kelmegen nemese jasy ótip haızy toqtaǵan áıelderdiń ǵıdda merzimi – úsh aı, al júkti áıeldiki bosanǵanǵa deıin jalǵasady. Bul týraly Quran Kárimde: «Al áıelderińnen etekkirden kúder úzgenderi bolsa, eger (olardyń merzimderi jaıynda) kúmándansańdar, onda olardyń, sondaı-aq etekkir kelmegenderdiń ıddalary – úsh aı. Al júkti áıelderdiń (ǵıdda) merzimderi –nárestelerin bosanǵanǵa deıin»,[2] – dep aıtylǵan.

Kúıeýi qaıtys bolǵan áıeldiń ǵıdda merzimi – 4 aı 10 kún. Buǵan tómendegi aıat dálel: «Al senderdiń bireýleriń qaıtys bolyp, artynda jubaılaryn qaldyrsa, olar ózderin tórt aı on (kún) kútedi»[3].

Sharıǵat boıynsha kúıeýi qaıtys bolyp, ǵıdda merzimin kútýshi áıeldi astarly ısharamen aıttyrý quptalady. Biraq oǵan ashyq túrde quda túsý, onymen ýaǵdalasý, nekelesý durys emes. Bul jaıynda Quran Kárimde bylaı baıandalady: «Senderdiń (merzimderi aıaqtalǵan) áıelderdi aıttyrýdy tuspaldap bildirýlerińde ne (kóńilderińdi) ishterińe saqtaýlaryńda turǵan esh kúná joq. Alla senderdiń olardy esterińe alatyndaryńdy biledi. Biraq ta olarǵa [áıelderge] astyrtyn ýáde bermeńder, tek ıgi sóz sóıleńder. Jazylǵan [merzim] mejesine jetkenshe neke kelisimine de kirispeńder. Ári Allanyń senderdiń ishterińdegini biletindigin bilińder de, Odan saqtanyńdar! Jáne Allanyń Asa Keshirimdi ári Ustamdy ekendigin bilińder!»[4].

Ǵıdda merziminde áıeldiń júkti nemese júkti emestigi anyqtalady. Eger qursaqqa bala bitken bolsa, tegi shataspaıdy.

ÚKIM:

Kúıeýimen baın[5] talaqpen ajyrasqan, ǵıdda merzimindegi áıelge úılený nıetin ashyq túrde de, tuspaldap ta aıtý, quda túsý, úılený (neke qııý) – haram. Kúıeýi qaıtys bolǵan ǵıdda merzimindegi áıelge úılený nıetin astarly sózben, ym-ısharamen aıttyrýǵa bolady.

Rajıǵı[6] talaqtaǵy ǵıdda merzimin kútýshi áıelge úılený úshin tuspaldap sóıleýge de, ashyq aıttyrýǵa da bolmaıdy. Nekesi qıylǵan, biraq shymyldyqqa kirip, kúıeýimen ońasha qalmaǵan qyz nemese áıel talaq etilgennen soń, onyń ǵıdda merzimin kútýi mindet emes. Ol ǵıdda merzimin kútpeı basqa erge kúıeýge shyǵa alady.  

Автор: Fatua.kz – ҚМДБ Шариғат және Пәтуа бөлімі