Taýardyń ústine qansha paıyz qosyp satýǵa bolady?

24 maýsym 2021 9551 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Suraq: satýshy taýar ústine qansha paıyz qosyp satsa bolady? Sharıǵatta osyǵan qatysty belgili bir shekteý bar ma?


Ответ

Jalpy alǵanda, bul satýshynyń óz erkindegi másele. Taýardyń quny men shyǵynyń eseptep, ózi jón kórgen baǵaǵa sata alady. Tek qana aldamasa bolǵany. Eger aldaıtyn bolsa, onda satyp alǵan kisi shekken zııanyń joıýdy talap ete alady[1].

Mysaly, satýshy myń teńgege túsken taýardy bes myńǵa satyp, ony qandaı baǵaǵa satyp alǵandyǵyn nemese onyń naryqtaǵy qunyn satyp alýshyǵa baıandamaı, ózi bekitken baǵasyna satyp jiberse, taýardyń baǵasy óz negizgi qunynan birneshe ese artyq bolǵanyna qaramastan – bul saýda durys bolady. Satyp alýshy onyń naryqtaǵy negizgi baǵasyn keıinnen bilip jatsa da, saýdany buza almaıdy.

Týra solaı, satýshy satqan zatynyń naryqtaǵy baǵasyn atasa nemese sol zatty ózi qanshaǵa satyp alǵanyn, ústine qosqan úlesin kórsetse, sonymen qatar bergen málimeti shynaıy bolsa – onda bul saýda da durys sanalyp, satyp alýshy kelisimshart jasaǵannan keıin bul saýdany buza almaıdy[2].

Al, satýshy taýardyń naryqtaǵy baǵasyn jalǵan aıtyp, sóıtip zattyń baǵasy naryqtaǵy baǵaǵa múldem sáıkes kelmese nemese ózi satyp alǵan baǵasyn aıtyp, ústine qosqanyn bildirip, bul sózi jalǵan bolyp shyqsa – onda satyp alýshynyń saýdany buzýǵa haqysy paıda bolady[3].

Bul máseleniń úkimi myna hadısten týyndaıdy:

لا تلقوا الجلب فمن تلقاه فاشترى منه فإذا أتى سيده السوق فهو بالخيار    

Syrttan (taýarmen) keletin kerýendi aldyn ala qarsy alyp, zattaryn satyp almandar (turǵylyqty halyqqa qymbatqa satý úshin). Kimde-kim odan bir zat satyp alyp, zattyń (burynǵy) ıesi, sol zattyń naryqta satylyp jatqanyn baıqasa, jasaǵan saýdasyn buza alady (aqshany qaıtaryp, zatty keri alýyna ruqsat)[4].   

Eskertý: Naryqtaǵy baǵa qate aıtylǵan máselede kelisimshartty buzý úshin, berilgen baǵa naryqtaǵy baǵadan óte tómen bolyp, úlken aıyrmashylyq baıqalýy kerek. Al sál ǵana ózgeshe bolsa, jasalǵan saýda buzylmaıdy [5].

Taǵy da aıta ketetin másele, qoǵam muqtaj bolǵan zattardy saýdaǵa shyǵarmaı ádeıi saqtap, al baǵasy kóterilgennen keıin satýǵa usyný da – mákrýh amal. Osyǵan oraı, memlekettiń tıisti quzyrly mekemeleri de halyqqa aýyrtpashylyq tıgizetin taýardyń baǵalaryna shekteý qoıa alady.[6] Sebebi, dinimiz qoǵamǵa tıetin paıdany jeke bas paıdasynan joǵary sanaıdy.

Qorytyndy: Satýshy satyp alýshyny aldamaǵan jaǵdaıda taýardy ózi qalaǵan baǵaǵa sata alady. Halyqqa qajetti zattartǵa monopolııa jasaýdy dinimiz quptamaıtynyń da umytpaýy qajet. Al satýshy aldaǵan jaǵdaıda satyp alýshy ony jaýapkershilikke tarta alady. Durysy bir Allaǵa aıan!

Darhanuly Tamırlan
Nur-Sultan qalasy boıynsha
pátýaǵa jaýapty maman

 

 


[1] Mýhammad Takı Ýsmanı «Fıqhýl-býıýǵ» 895 bet
[2] Mýhammad Takı Ýsmanı «Fıqhýl-býıýǵ» 896 bet
[3] Mýhammad Takı Ýsmanı «Fıqhýl-býıýǵ» 897 bet
[4] Mýslım, 3898 hadıs
[5] Ibn Abıdın «Raddýl-Mýhtar» 136-137 better
[6] Alı Ál-Qarı «Fathý babıl-Ǵınaıa» 3 tom, 28 bet
 

Pіkіrler Kіrý