Asshaıan (krevetkı), sýshaıandy (rak) jeýge bola ma?

02 jeltoqsan 2020 8880 0
Оqý rejımi

Asshaıan (krevetkı), kalmar, sýshaıandy (rak), lopster sııaqty shaıan tektes sý janýarlaryn bizdiń mázhabymyzda jeýge bola ma? Shynar


Ответ

Sálemetsiz be Shynar! Hanafı mázhaby boıynsha sý janýarlarynyń ishinen tek «balyq tektes teńiz ónimderin» ǵana jeýge ruqsat[1]. Sol sebepti, bizdiń mázhabta – kalmarsýshaıanlopster t.b. balyq túrine jatpaıtyn sý janýarlaryn jeý halal emes.

Asshaıanǵa keler bolsaq (fr. crevette — krevetka), 20-ǵasyrdyń orta sheninde Pákistan óńirinde ómir súrgen bedeldi Hanafı ǵalymy Zafar Ahmád ál-Ýsmánı át-Táhánáýı r.a. (1892 – 1974 j.) óziniń birneshe tomnan turatyn «Ilá ás-Súnná» atty eńbeginde, sý haıýandaryn talqylaı kele áńgimesin bylaı dep qorytyndylaıdy: «...Bir sózben aıtqanda: Tildik maǵynada (لغة) nemese jergilikti halyq túsiniginde (عرفا) balyq tektes sanalatyndardyń bárin jeý – halal ekendigi daýsyz.  Mysaly: stsınk, asshaıan (krevetka) jáne taǵyda basqa sol sııaqtylar...»[2]

Ǵalymnyń mysal retinde berip otyrǵan stsınk, ol – kesirtke tektes, qumda ómir keshetin, denesinde qabyrshyqtary bar jándik. Qumda balyq sııaqty júzetinine qarap ony «qum balyǵy» dep atap ketken. Arab tilinde ony «sámákátý ar-Rımál - Qum balyǵy» dep ataıdy nemese «saqanqýr» deıdi[3].  

Ekinshi bergen mysaly - asshaıan (krevetkı).  Arab tilinde «Jámbárı (جَمْبَرِىٌّ) nemese «Rýbııan (روبيان)» ıakı «Irbııan»degen ataýlarǵa ıe. Erterekte ómir súrgen til mamandarynyń bir shamasy atalmysh sý janýaryna «balyq tektes» dep anyqtama bergen. Sondyqtan da bolar ǵalym joǵarydaǵy sózinde asshaıandy jeýge bolady dep otyr.  

Al, bizde ony shaıan tárizdester otrıady dep esepteıdi. Sol sebepti «Asshaıandy jeý – Hanafı mázhaby boıynsha halal» dep kesip aıtý qıyn. Óıtkeni, basynda da aıtyp ótkenimizdeı, Hanafı mázhabynda sý janýarlarynyń ishinen tek balyq tektes teńiz ónimderi ǵana jeýge jaramdy.

Dese de, tábeti tartqan adamdarǵa balyqtan ózge de sýda ómir súretin janýarlardyń etin jeýge bolady deıtin ózge mázhab ǵalymdary joq emes[4]. Sondyqtan adal et tabyla bermeıtin dini bólek elderde ómir súrip jatqan musylmandar úshin asshaıan tárizdi sý haıýandaryn halal kórý - olarǵa kórsetilgen dinimizdiń  jeńildigi bolmaq. Eń durysy - Allaǵa málim!

Abdýsamat Qasym

 

 


[1] Maýsýlı, Ihtııar – 4/247 bet.
[2] Ilá ás-Súnná – 17 tom/188 bet. «Hýrmatý ás-Sámákı at-Tafı».
[3] https://ru.wikipedia.org/wiki Obyknovennyı_stsınk.
[4] Ál Kásánı, Badaıǵ – 6/175, 176 bet.

Pіkіrler Kіrý