Tuńǵysh ret Máýlit jyry dombyramen oryndaldy (FOTO)
Rabbıýl Áýýal – musylman kúntizbesi boıynsha paıǵambarymyz Muhammedtiń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) týǵan aıy. «Máýlit» sózi «týǵan kún» degen uǵymdy bildiredi. Rabbıýl Áýýal aıyn máýlit aıy dep te ataıdy. Týnıs, Túrkııa, Marokko, Aljır, Sırııa syndy musylman elderi máýlit meıramyn aıryqsha atap ótedi. Máýlit keshin uıymdastyrý Ortalyq Azııa elderinde dástúrge aınalǵan. Ótken jyly Saýd Arabııa Koroldigi bul meıramdy resmı túrde toılaý týraly qaýly qabyldady.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy jyl saıyn Rabbıýl Áýýal aıynda mádenıet úılerinde, záýlim saraılarda, iri sport keshenderinde máýlit keshin ótkizip keledi. Rýhanı keshte Allaǵa madaq, paıǵambarǵa salaýat aıtylady, ósıetti óleńder oqylyp, jyr-termeler oryndalady. Ǵıbratty sahnalyq kórinister qoıylady. Búginde dúıim jamaǵat bul úrdiske úırengen...
Osynaý aıtýly ıgi is-sharanyń negizgi máni – paıǵambardyń ómirbaıany men ónegeli ómirin baıandaıtyn máýlit jyrynyń oqylýy. Sondyqtan rýhanı keshtiń basym bóligi máýlit jyryna arnalady. Áz paıǵambardyń týǵan kezinen bastap ómiriniń sońǵy sátterine deıingi ǵıbratty ǵumyry jyrlanady. Ol arab tilinde oryndalatyn. Jamaǵat tarapynan: «Osyny qazaqsha oryndasa bolmas pa eken?» – degen ótinish-tilek aıtylatyn. Óıtkeni, jınalǵan jamıǵat arapsha aıtylǵan jyrdy túsinbaı qalatyn.
Jýyrda Almaty qalasynda Respýblıka saraıynda máýlit keshi ótti. Kóptiń tileýine oraı, belgili aıtysker aqyn, sazger, jyrshy-termeshi Jáken Omarov máýlit jyryn ózi jazyp, ári dombyranyń súıemeldeýimen qazaqy maqammen ózi oryndap shyqty.
Jáken Qazybekulynyń jazǵan máýlit jyrynyń «Paıǵambardyń týylýy» dep atalatyn bóliminde:
«...Týylǵan shaqta Muhammed,
Jer jahandy bılegen
Patshalar tili baılandy-aı,
Bir kún, bir tún ótkenshe,
Ózderi buǵan qaırandaı,
Nókerge ámir bere almaı,
Aqyly boldy aırandaı.
Myń jyl janyp óshpegen,
Parsynyń oty sónedi,
Shamda Saýa darııanyń,
Sýǵa toldy kemeri.
Dıjláda shah Husraýdyń,
Saraıy deıdi jyǵyldy.
Put bitkenniń barlyǵy
Tuǵyrdan qulap qyryldy.
Juldyzshy men palshylar
Sebebine úńildi,
Dalbasalap dolbary
Jandary anyq syǵyldy.
On segiz myń bar ǵalam
Birine biri súıindi.
Perishteler asyǵyp,
Mekke qaraı quıyldy.
Aspan men jer gúrildep,
Qýanǵany bilindi.
Tún menen Kún talasty,
Kórsek dep Habıb túrińdi.
Shyr etken daýsyn esitip,
«Ia Qudaıa Shúkir!» dep,
Qarańǵylyq túrildi.
Sáhár tańǵa ulasyp,
Elestetshi kózińe,
Asyǵyp shyqqan Kúnińdi.
Al, súıinshi, Úmmeti,
Paıǵambarym týyldy...» degen joldar bar.
Máýlit keshine qatysqan Bas múftı Serikbaı qajy Oraz rýhanı sharanyń qorytyndy basqosýynda: «Biz keshe ǵana musylman bolǵan el emespiz. Bizdiń baıyrǵy babalarymyz, ıaǵnı túrkiler Islam dinin kórkem sózben, jyrmen, óleńmen jetkizip, izgilikti nasıhattaǵan. Jazýshy Muhtar Áýezov: «Qazaq arasyna Islam dininiń taraýyna kóbinese qazaqtyń aqyndyqty súıýi sebep boldy», – degen. Demek, paıǵambar ómirin jalpy jurtqa óleń-jyrmen jetkizý – ata-babalarymyzdan kele jatqan ıgi dástúr. Búginde osy dástúrimizdi qaıta jańǵyrtyp, izgilikti nasıhattaýdyń burynnan qalyptasqan tásilin qoldanyp kelemiz. Bul – durys qadam», – dep atap ótti. Sonymen qatar, Serikbaı Satybaldyuly máýlit merekesine arnalǵan ıgi sharany joǵary deńgeıde uıymdastyrǵan múftııat qyzmetkerleri men belgili qarı, Almaty qalasynyń bas ımamy Erkinbek qajy Shoqaı bastaǵan ımamdarǵa alǵysyn jetkizdi.
Aıta keter jaıt, aqyn, sazger Jáken Omarovtyń oryndaýyndaǵy máýlit jyryn jamaǵat jyly qabyldap, izgi lebizderin jetkizýde. Din men dástúrdiń úılesken osy bir úrdisin udaıy jańǵyrtyp otyrý basty maqsat bolyp qala bermek.
