Nur-Sultan: Meshit shákirtteri arasynda jarys ótti
Nur-Sultan qalasyndaǵy «Raısa ana» meshitinde ardaqty Muhammed paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) týǵan Máýlit aıynyń qurmetine oraı rýhanı kesh ótti.
Adamzat balasyna bilim men aqıqat nuryn shashqan Islam dinin alyp kelgen Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) arnalǵan Máýlit keshinde Quran jáne Máýlit oqylyp, Haq elshisine sansyz salaýattar aıtyldy. «Ol eń súıikti jan!» atty beınerolık, «Ol dúnıege kelgen kezde qandaı oqıǵalar oryn aldy?», «Salaýat aıtýdyń 10 paıdasy» atty beıneslaıdtar men kórinister kórsetildi.
Rýhanı keshtiń basty oqıǵasy retinde «Nýrýl-Iaqın» kitabynyń qazaqsha aýdarmasynan «Júzden júırik» atty 6 topqa toptalǵan 60 shákirt arasynan jarys uıymdastyryldy. Arnaıy daıyndalǵan 130 suraqqa jaýap berý arqyly shákirtterdiń bilimi sarapqa salynyp, meshit qyzmetkerleri Elimaı Utysqan, Ábjanov Abdýalı, Dildahanov Aqjan saıysqa tórelik etti.
Nátıjesinde 1-oryndy «Yqylas» toby, 2-oryndy «Úmmet» toby, 3-oryndy «Múbarak» toby ıelendi. Al upaıy azdaý bolǵan úsh topqa yntalandyrý júldesi tabystaldy. Rýhanı Máýlit keshi aıasynda din men dástúr sabaqatastyǵy da jańǵyryp, «Raısa ana» meshitiniń bas ımamy Qalıjan Baıyrbekuly Aıdar esimdi jamaǵattyń balasy Nurmuhammedtiń tusaýyn kesip, aq batasyn berdi.