DIN MEN DÁSTÚR ÚNDESTIGIN AIShYQTAITYN TÝYNDY

30 qazan 2024 406 0
Оqý rejımi

Taıaýda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń «MUFTIYAT» baspasynan «Din men dástúr» kitabynyń úshinshi tomy jaryq kórdi.

Eńbektiń tanystyrylymynda sóz alǵan QMDB Tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly:

«Ózderińiz jaqsy bilesizder, qazir álem elderi óziniń salt-dástúrin, dini men dilin, mádenıeti men ádet-ǵurpyn qaıta jańǵyrtýǵa kúsh salýda. Óıtkeni jahandaný zamanynda halyqtyń dástúrli qundylyqtaryn saqtap qalý mańyzdy máselege aınaldy.

Qoǵamda dinimiz ben dástúrimizdi dáripteý maqsatynda dinı qyzmet aıasynda 2024 jyldy «Islam jáne dástúr qundylyǵy» jyly dep jarııaladyq. Osy baǵytta birneshe jobalardy qolǵa aldyq. Atap aıtqanda, QMDB janynan «Din men dástúr» bólimi ashyldy, «Muftiyat» baspasynan «Ihsan – rýhanı tárbıe negizi», «Tolyq adam (ǵylymı-teologııalyq taldaý)», «Babalar izimen: Qazaq dalasyndaǵy musylmandyq mektep» syndy birqatar eńbekter jaryq kórdi. Allanyń járdemimen «Islam Entsıklopedııasyn» shyǵardyq.

Din men dástúr sabaqtastyǵyn udaıy nasıhattaý baǵytynda qolǵa alǵan jobalarymyzdyń biri «Din men dástúr» kitabynyń úshinshi bólimin shyǵarý bolatyn. Bul kópten beri kókeıde júrgen ıgi is edi. Eńbekte asyl dinimiz Islam men ǵasyrlar boıy halqymyzdyń turmystyq ǵurpynda qalyptasqan salt-dástúrlerimiz jan-jaqty qamtyldy» dep atap ótti.

Shyn máninde, bul kitap umytyla bastaǵan ımandylyq qundylyqtarymyzdy saqtap, qaıta jandandyrýǵa sebepshi bolmaq. Bul eńbekti shyǵarýdaǵy negizgi maqsat – dilimizdi, ádet-ǵuryp, salt-dástúrimizdi sharıǵattaǵy mázhabymyz jáne tanymdyq mektebimizdi tuǵyrlap, nátıjesinde úzilgenimizdi jalǵap, joǵaltqanymyzdy túgendeý.

Taldanyp otyrǵan eńbektegi «Dástúrdiń ulttyq qundylyǵy», «Dástúr – izgi qoǵam negizi», «Tárbıege toly dástúrler», «Salt-dástúr eńbekke jeteleıdi» jáne «Tyıymdar men yrymdardyń mán-maǵynasy» sııaqty bólimderdiń kótergen taqyryptary da osynyń aıqyn dáleli.

Ásirese, bul qundy týyndynyń qoı terisin jamylǵan dinı aǵymdardyń jymysqy is-áreketin toqtatyp, aldyn alýǵa tıgizer yqpaly erekshe bolady degen oıdamyz. Sebebi salt-dástúrlerin jazbaı tanyp, olardy oraıymen turmys-tirshiligimizde qoldana bilý úshin sharıǵı ilimderden meılinshe sýsyndap, kókirek-kózin oıatqan azamattardy týra joldan eshkim de adastyra almaıdy.

Osylaısha jan, ar tazalyǵyna negizdelgen, syrtqy kórinistegi emes, júrektegi ımandy qasıet tutqan ulttyq rýhanı qundylyqtarymyzǵa oralyp, olardy keńinen nasıhattaý arqyly ǵana jat aǵymdardyń ıdeologııasyna tosqaýyl qoıýǵa bolady.

Din men salt-dástúrimizdiń sabaqtastyǵy – ultymyzdyń bolashaǵy men bekem birliginiń kepili. Bul ekeýi qashanda bir-birin qýattap, ata-babamyzdan qalǵan qundylyqtarymyzdyń joǵalyp ketpeýine úndeıdi. Keıingi urpaqtyń jarqyn bolashaǵy úshin «Din men dástúr» toptamasymen shyqqan kitaptardy oqyp, tanysyp, ózgelerge de oqýǵa keńes bergenimiz abzal.

 

Islam MARATULY,

QMDB Dinı ońaltý bóliminiń mamany

Pіkіrler Kіrý