Juma kúngi ádepter

22 aqpan 2019 45039 0
Оqý rejımi

Árbir musylman juma kúniniń fazıleti men ereksheligin bilip sezingeni durys. Juma kúni – kúnderdiń eń abzaly ári musylmandardyń meıramy bolyp eseptelinedi. Sonymen qatar, bul kúni juma namazy oqylady. Eger musylman bul kúndi jáne juma namazdy qadirlep, ádepterin ustansa, Alla onyń saýabyn arttyryp, kúnálaryn keshiredi. Bul kúnde bir sát bar. Eger musylman pende sol sátte Rabbysynan namaz oqyǵan kúıinde qajetin surasa, Alla oǵan suraǵanyn beredi.

Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) jetken bir hadıste bylaı delingen: «Kúnderdiń eń abzaly – juma kúni. Bul kúni Adam atamyz jaratylǵan. Jáne osy kúni jannatqa kirgizilgen. Ári osy kúni odan shyǵarylǵan. Qııamet te osy juma kúni bolady».[1]

Ibn Abbastan (r.a.) kelgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) osy juma kúni týraly bylaı dep aıtqan: «Rasynda, bul kún – Allanyń musylmandar úshin meıram etken kúni. Senderden bireý jumaǵa keletin bolsa, ǵusyldansyn (tolyq jýynsyn). Jáne kimde ıis sý bar bolsa, sebinsin. Ári mısýakpen tisterińdi tazalańdar».[2] 

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken sahıh hadısterdiń birinde juma kúniniń qasıeti men artyqshylyǵy jaıynda bylaı delingen: «Kim ǵusyldanyp, juma namazyna barsa ári ózine buıyrǵan nápil namazyn oqysa; Odan soń ımamnyń qutpasyn aqyryna deıin muqııat tyńdasa; Keıin onymen birge namaz oqysa, onda ol úlken kúnálarǵa urynbaǵan bolsa – osy juma kelesi juma arasyndaǵy kishi kúnálary keshiriledi. Jáne oǵan qosymsha úsh kún».[3]

Ábý Hýraıradan (r.a.) rıýaıat etilgen sharapatty hadısterdiń taǵy birinde: «Juma kúni bir sát bar. Eger musylman pende namaz oqyǵan hálinde sol sátke tus kelip, bir jaqsylyqty surasa, Alla oǵan suraǵanyn beredi»,[4] – delingen.

 

Al, endi tómende musylmanǵa isteýi abzal bolǵan juma kúniniń keıbir ádepterin keltiremiz. 

1.Sol juma kúniniń tań namazynyń paryzynda «Sájde» jáne «Insan» súrelerin oqý. 

Bul ádepke Ibn Abbastan (r.a.) kelgen myna hadıs dálel bolady. Ol hadıste: «Paıǵambarymyz ( s.ǵ.s) juma kúniniń tań namazynda «Sájde» jáne «Insan» súrelerin oqıtyn edi»,[5] – delingen.

2. Mısýak – degenimiz arak dep atalatyn aǵashtan alynatyn, tis tazalaý úshin qoldanylatyn butaqsha. Onymen tis tazalaý súnnet amaldaryna jatady. 

3. Jumanyń kúndizi men keshinde Paıǵambarǵa (s.ǵ.s) salaýatty kóp aıtý. 

Bul ádepke myna hadıs dálel: «Jumanyń kúndizi men keshinde maǵan salaýat aıtýdy kóbeıtińder».[6] 

4.«Káhf» súresin oqý. 

Bul ádepke myna hadıs dálel: «Kim juma kúni «Káhf» súresin oqysa, onda oǵan eki juma arasyna nur bolady».[7] 

5. Jumanyń kúnin arnaıy orazamen, al túnin arnaıy namazben erekshelemeý kerek. 

Bul ádepke Ábý Hýraıradan (r.a.) kelgen myna hadıs dálel. Ol kisi: «Paıǵambardyń (s.ǵ.s): «Senderdiń eshbiriń juma kúniniń aldynan ne sońynan bir kúndi qospaı, jalǵyz ǵana juma kúni oraza tutpasyn» degenin estidim», – deıdi[8]

Taǵy bir hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Jumanyń túnin basqa túnderden arnaıy namaz oqyp erekshelemeńder»,[9] – degen. 

 

6. Juma namazyna daıyndyq jasaý. 

Oǵan tómendegi ister jatady :
• Ǵusyldaný 
• Iis sýlarmen juparlaný 
• Mısýakpen tis tazalaý
• Juma namazyna erterek shyǵý
• Eń jaqsy, taza kıimderin kıý 
• Súnnettegi denege qatysty tazalyqtardy atqarý (tyrnaq alý, qoltyq pen áýret túkterin ketirý sııaqty)
• Súnnet boıynsha jumaǵa jaıaý barý 

Bul isterge dálel bolatyn kóptegen hadıster bar. Olardyń keıbirin keltirip ótemiz. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) bylaı degen: «Qaısybir adam juma kúni ǵusyldanyp, shamasy kelgenshe tazalansa jáne úıindegi juparly maılardan nemese hosh ıisti sýlardan qoldansa; keıin meshitke shyǵyp, meshittegi jaqyn otyrǵan eki adamnyń arasyna qystyrylyspaı (ıaǵnı, ózgelerge kedergi bolmaı bos oryn taýyp jaıǵasý), ózine buıyrǵan nápil namazdy oqysa; odan keıin ımam sóılegen ýaqytta ony muqııat tyńdasa – onda bul juma men kelesi juma arasyndaǵy kúnálary keshiriledi». 

Aýs ıbn Aýs (ra.a) degen sahaba Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Kim áıeline ǵusyl aldyryp jáne ózi de ǵusyldansa; Keıin jumaǵa ertelep shyqsa jáne kólikke minbeı jaıaý barsa; Ári ımamǵa jaqynyraq jerden oryn alsa; Imamnyń sózine muqııat qulaq salyp, bos sóz jáne beker istermen aınalyspasa – onda ol meshitke deıingi árbir basqan qadamy úshin bir jyldyń orazasy men namazynyń saýabyna jetedi»,[10] – degenin habarlaǵan.

Jáne Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Eger juma kúni bolsa, meshittiń árbir esiginde perishteler turyp, árbir kelýshilerdi birinen soń birin jazyp otyrady. Al, ımam minberge shyǵyp otyrsa, olar paraqtaryn orap qoıady da, ózderi de zikir tyńdaý úshin keledi. Jáne jumaǵa alǵashqy bolyp kelýshiniń mysaly bir túıeni qurbandyq etken adammen teń. Odan keıingi kelýshiniń mysaly sıyrdy qurbandyq etkenmen teń. Al, odan keıingisiniń mysaly qoshqardy qurban etkendeı. Al, odan keıingi kelýshi taýyqty qurban etkendeı bolady. Al, odan keıingi kelýshi jumyrtqany qurban etkenmen teń bolady»,[11] – degen. 

Sahaba Ábý Hýraıra (r.a.) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) juma kúni namazǵa shyǵardan buryn tyrnaǵyn alyp, murtyn qysqyrtatynyn aıtady.[12] 

7. Meshitke juma namazy úshin asyǵyp-aptyqpastan barý. 

Negizinde árbir namaz úshin meshitke asyqpaı, aptyqpaı barý – sharıǵat ádepterine jatady. Bul ádepke Ábý Qatadadan (r.a.) kelgen myna hadıs dálel bolady:

Biz birde Paıǵambarmen (s.ǵ.s) birge namaz oqyp jatqanymyzda, bir kisilerdiń asyǵys tapyrlap kelgen daýystary estildi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) namazyn bitirgennen keıin: 
– Senderge ne boldy? – dep surady. Olar : 
– Biz namazǵa asyqqan edik – dedi. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s):
– Endigide olaı istemeńder. Eger namazǵa kelgen bolsańdar, asyǵyp, aptyqpańdar. Namazdan úlgergen rákaǵattaryńdy oqyp, úlgermegen rákaǵattaryńdy tolyqtyryp bitirińder, – dedi.[13] 

8. Azanshynyń namazǵa shaqyrýyn estigen ýaqytta oǵan jaýap berip, saýda-sattyq taǵy sol sııaqty dúnıe isterimen bolǵan baılanysty toqtatý. 

Oǵan Qurannan myna aıat dálel: «Eı, ıman ketirgender! Juma kúni namaz úshin azan aıtylǵan kezde, dereý Allany eske alýǵa (namazǵa) umtylyńdar. Jáne saýdany qoıyńdar. Eger bilgen bolsańdar, sol nárse sender úshin jaqsy».[14] 

9. Tahııatýl masjıd namazyn oqý. (Iaǵnı, meshitke sálem namazy) 

 

Bul namaz meshitke ımam qutpa aıtyp jatqan kezde kirse de oqylǵany jón. Óıtkeni, Jábır Ibn Abdýlla (r.a.) atty sahaba bylaı degen: «Juma kúni Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) minber ústinde qutpa aıtyp turǵanda, Ǵatafandyq Sýleık degen kisi keldi de, meshitk sálem namazyn oqymastan buryn otyrǵan edi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) oǵan: 
– Eki rakaǵat namazdy oqydyń ba? – dedi. Ol kisi :
– Joq, – dep edi, oǵan : 
– Tur da ol ekeýin oqyp al, – dedi. Keıin Paıǵambar (s.ǵ.s) adamdarǵa bet burdy da : 
– Eger senderden bireýiń ımam qutpa aıtyp jatqan tusta kelgen bolsa, qysqartyp eki rakaǵat oqysyn – dep aıtty.[15]

10. Juma namazyn oqyr aldyn, meshitke sálem namazyn oqyǵannan keıin, Allanyń razylyǵyn taýyp, Oǵan jaqyndaý úshin qalaǵansha nápil namazdaryn oqý. 

Bul ádepke joǵarydaǵy Býharıdiń Salman Farsıden keltirgen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) «... ózine buıyrǵan nápil namazdy oqysa...» - degen sózi dálel bolady. 

11. Imam minberge shyqqansha, Allany zikir etý, Quran oqý sııaqty istermen shuǵyldaný. 

12. Juma namazyna kelgende adamdardyń ústinen attap nemese jaqyn otyrǵan eki adamnyń arasyna qystyrylysyp nemese bireýdi ornynan turǵyzyp, onyń ornyna otyrý sııaqty isterden saq bolý. 

Oǵan dálel – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) qutpa kezinde aldynǵy jaqqa ótý úshin adamdardyń ústinen attap bara jatqan kisige «Otyr, basqalarǵa zııan keltirdiń ǵoı»[16] degen sózi. 

Jáne buǵan taǵy bir dálel – joǵaryda Býharıdiń rıýaıatynda kelgen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Jaqyn otyrǵan eki adamnyń ortasyna qystyrylyspaı» degen sózi.

 

Sonymen qatar, bul ádepke myna bir hadıs te dálel bolady: «Senderdiń eshbiriń juma kúni baýyryn ornynan turǵyzyp, keıin onyń ornyna otyryp almasyn. Biraq «oryn ashyńdar» dep aıtyńdar».[17]  

Adamdardyń ústinen attap ótý máselesine qaraı ımam Shafıǵı bylaı degen: «Namaz oqıtyn orynǵa jetý úshin ózge joldy taba almaǵan adamnan basqaǵa, adamdardyń ústinen attap júrýi – mákrýh». 

Jáne Ibn Hajar:  «Lajsyz jaǵdaıda adamdardyń ústinen attap ótýge ruqsat etilgen kisilerdiń qataryna: ımam, aldyndaǵy sapty jalǵastyrýshy ne saptyń úzilgen jerin tolyqtyrýshy, ıaǵnı aldyndaǵy adamdar ony istemese jáne óz ornynan zárý bir jaǵdaımen shyǵyp ketip, sol óz ornyna qaıtqysy kelgen adam kiredi»,[18] – degen. 

13. Qutpa aıtylyp jatqan kezde, múmkindiginshe ımamǵa jaqyn otyryp, bos sózder men beker istermen aınalyspaı, qutpaǵa muqııat qulaq salý. 

Bul ádepke joǵarydaǵy Aýs Ibn Aýs (r.a.) degen sahabadan kelgen hadıstegi Paıǵambarymyzdyń(s.ǵ.s) myna sózi dálel: «... Ári Imamǵa jaqynyraq jerden oryn alsa; Imamnyń sózine muqııat qulaq salyp, bos sóz jáne beker istermen aınalyspasa...».

Tómendegi eki hadıs te osy ádepke dálel bolady : 

«Eger juma kúni ımam qutpa aıtyp jatqan kezde qasyńdaǵy joldasyńa «qutpaǵa qulaq sal» dep aıtsań, bos sóz aıtqanmen teń bolasyń».[19]

«Kim dáretin jaqsylap alyp, jumaǵa kelip ımamnyń sózine muqııat qulaq salyp tyńdasa, onda onyń eki juma arasyndaǵy kúnálary keshiriledi. Oǵan qosymsha úsh kúndik kúnálary taǵy keshiriledi. (ıaǵnı, on kúndik kúnálary keshiriledi, eger ol adam úlken kúnálarǵa urynbaǵan bolsa). Jáne kim qutpa kezinde taspen oınasa, onda ol bos ispen aınalysqan bolyp eseptelinedi».[20]

14. Qutpa kezinde tizeni qushaqtap otyrý – mákrýh. 

Mýǵaz Ibn Ánas (r.a.) ákesinen myna hadısti  keltiredi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) juma kúni ımam qutpa aıtyp jatqan kezde tizeni qushaqtap otyrýdan tyıǵan».[21]

Bul hadıske baılanysty Imam Hattabı bylaı degen: «Tizeni qushaqtap otyrýdyń tyıym etilýiniń sebepteri – bul otyrys uıqyny shaqyrady ári dárettiń buzylýyna da sebep bolýy múmkin. Sonymen qatar, áýrettiń ashylyp qalýy da yqtımal[22]

1. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) kezinde adamdar kilem, jaınamaz tósemesten jáı jerdiń ústine namaz oqı beretin. Sondyqtan qazirgi ýaqytta taspen oınaý sııaqty isterdiń qataryna kilem, qalamsap, telefon sııaqty t.b. zattarmen de oınaý kire beredi. 

2. Bul sóz sol kezdegi araptardyń kıetin kıimine baılanysty aıtylǵan. Olar ol tusta uzynsha bir kóılekti kıetin. Sondyqtan keı jaǵdaıda tizeni kóterip otyrsa, sandarynyń kórinip qalýyna sebep bolatyn. 

15. Juma kúnindegi duǵanyń qabyl bolatyn sátine tus kelý maqsatynda ol ýaqyttardy duǵalarmen, zikirlermen tolyqtyryp, ótkizip almaýǵa tyrysý. 

Ábý Hýraıradan (r.a.) kelgen hadıste Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) bylaı dep aıtqan sózi bar: «Juma kúni bir sát bar. Eger musylman pende namaz oqyǵan hálinde sol sátke tus kelip, Alladan bir qajetin surasa, Alla oǵan suraǵanyn beredi.Ári ol kisi sol sáttiń az ǵana ýaqyt ekenin qolymen ısharat etip kórsetti».[23]

Ǵulamalar osy sáttiń ýaqytyn belgileýde birneshe pikirler aıtqan. Sol pikirlerdiń ishindegi dálel kúshtiregi – myna bir eki mezgil.

 

Birinshi mezgil – ımamnyń minberge otyrǵanynan bastap, paryz namazynan bosaǵanǵa deıingi aralyq. Bul mezgilge dálel retinde myna hadıs keltirilgen:

Abdýlla Ibn Omar bir kúni Ábý Mýsa Al-Ashǵarıdiń uly Abý Bardadan:«Sen ákeńnen juma kúngi sát týraly bir nárse estidiń be?» – dep suraıdy. Sonda Ábý Barda: «Iá, men onyń bylaı degenin estigen edim. Ákem maǵan Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Osy sát ımam qutpa úshin minberge otyrǵannan bastap namaz bitkenge deıingi aralyq», – degen sózin aıtqan dedi.[24] 

Ekinshi mezgil – ekinti namazynan kún batqanǵa deıingi aralyq. Onyń dáleli – Abdýlla Ibn Salamanyń sózi. Ol kisi: «Men Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s) «Bizdiń kitabymyzda (ıaǵnı, Taýratta. Ol áýelde ıahýdı dininde bolǵan. Keıin ıslamdy qabyldaǵan) juma kúni bir saǵat bar ekeni aıtylǵan. Imandy pende namaz oqyp, bir nárse suraǵan kezinde sol sátke tap kelse, Alla Taǵala onyń qajetin oryndaıdy delingen», – degen edim, Allanyń elshisi (s.ǵ.s) qolymen bir saǵattan da azyraq dep ısharat etip kórsetti. Sol kezde men: «Iá, durys aıtasyz, Allanyń elshisi ! Bir saǵattan da azyraq», – dedim. Keıin «Taýratta aıtylǵan sol sát qaı mezgil?» – dep suradym. Allanyń elshisi (s.ǵ.s) : «Kúnniń kúndizgi ýaqytynyń eń sońǵy mezgili», –  dedi. Sol kezde men: «Ol kez namazdyń ýaqyty emes qoı», – degenimde, ol kisi: «Iá», – dedi de – eger ıman keltirgen qul namaz oqyp bolǵannan keıin namaz úshin otyrsa (ıaǵnı, kelesi namazdyń ýaqytyn kútip), ol namaz hálinde bolyp esepteledi», – dedi.[25]  

Ádepterdiń sońynda aıta ketetinimiz, musylman pende juma namazyna bekem bolyp, odan sebepsiz qalýdan saqtanýy qajet. Sebebi, Damarılik Abý Jaǵdtan kelgen hadıste: «Kim sebepsiz nemquraıdylyqpen úsh jumany qaldyrsa, Alla onyń júregin mórlep qoıady»,[26] – delingen.

Iaǵnı, júrekke mór basylsa, júrek qataıyp, izgi ister men ýaǵyz-nasıhat, duǵa, zikirlerden bolatyn paıdaly áserler men lázzattardan maqrum qalady. 

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) minberinde turyp: «Adamdar juma namazynan qalýdy toqtatsyn nemese Alla Taǵala olardyń júrekterine qara tańba basýy haq. Keıin ondaı adam qapy pendeler qataryna jazylyp qalady», – dep aıtqan.

Jumalaryńyz múbárak, duǵalaryńyz qabyl bolsyn!

Ábdimútálip Sáttibaıuly

 

[1] Mýslım.
[2] Ibn Májá.
[3] Mýslım.
[4] Mýslım.
[5] Mýslım.
[6] Baıhaqı.
[7] Ál-Hakım, Baıhaqı,
[8] Buharı, Mýslım.
[9] Mýslım.
[10] Ábý Dáýd, Tırmızı, Násaı, Ibn Mája, ımam Ahmad
[11] Mýslım.
[12] Tabaranı, Baıhaqı.
[13] Buharı, Mýslım.
[14] «Juma» súresi,  9-aıat.
[15] Mýslım, Ábý Dáýid.
[16] Ábý Dáýid.
[17] Buharı, Mýslım.
[18] Ithafýl Qorı kitaby. Juma baby. 485-bet.
[19] Buharı, Mýslım.
[20] Mýslım, Ábý Dáýid.
[21] Tırmızı, Ibn Májá, Al-Hakım.
[22] Týhfatýl Ahýazı Sýnan Tırmızıdiń sharhy.
[23] Buharı, Mýslım.
[24] Buharı.
[25] Ahmad jáne Ibn Májá.
[26] Ábý Dáýid.
 

Pіkіrler Kіrý