JAT AǴYMNYŃ ARBAÝY

«Dinı alaýyzdyq» degen uǵym qazaq dalasynda kúni keshege deıin bolmaǵan. Ókinishke qaraı, sońǵy jyldarda asyl dinimizdi jekkórinishti etip kórsetetinder jan-jaqtan boı kótere bastady. Kúni keshege deıin bar qazaq bir dindi, bir mázhabty ustanyp keldi. Senimi de, maqsat-múddesi de bir bolǵan. Endi búgin álemde túrli múddeler – jat pıǵyldy aǵymdar kóbeıip, dinimizge ártúrli jaman ataýlar tańylýda. Jat nıetti aǵym qarapaıym halyqty sonaý ata-babadan jalǵasyp kele jatqan dininen úrkitip-shoshytý maqsatynda qanshama aıla-sharǵylaryn jasaýmen álek. Haq ıslamnyń atyn jamylǵan aǵymdar ashyq ta, jasyryn da el ishinde teris baǵytta qyzmet jasaýda. Ásirese, qazaqtyń dúnıetanymyna saı keletin Hanafı mázhabyn moıyndamaı, joqqa shyǵarǵysy keletinderdiń áreketi baıqalady. Al, sondaı teris nıetti aǵymdardyń shyrmaýyna túsken baýyrlarymyz haq din men aǵymnyń arasyn ajyrata almaı dal. Jat aǵym ókilderi qarapaıym halyqty qalaı aldap-arbaıdy? Onyń basty degen amal-tásilderi qandaı ekenine toqtala keteıik.

1. Kez kelgen «dinı aǵym» topqa jańa qosylǵan adamdy, eń aldymen psıhologııalyq qysymǵa alady. Ózderinen basqanyń bárin adasqan sanatyna qoıyp, sanasyn ýlaıdy.
2. Óz ortalaryna erekshe bir qamqorlyqqa alǵandaı syńaı tanytyp, shynaıy bir janashyryndaı kórinedi. Únemi oǵan kóńil bóledi, bul nárse «aǵymǵa jańa qosylǵan adamnyń» janyna jaǵymdy bolady. Osydan, dinı túsinigi taıaz, aldanǵan adam, dini men dástúrine qarsy shyǵyp, óz Otanyna, ata-ana, aǵaıyn-týys, qorshaǵan ortasyna degen óshpendilikti oıatady.
3. Dástúrli emes dinı aǵym ókilderi qorshaǵan ortasynan irgesin aýlaq salyp, qoǵamnan bólektene bastaıdy. Óz aralaryndaǵy «ustazǵa» táýeldi bolyp qalady. Demek, osydan keıin «perishte ustazdan» ózge jannyń sózin qulaqqa ilý, osyǵan deıingi ýaqytta ómir súrgen ortanyń saltymen sanasýdyń qajettiligi kórinbeı ketedi.
4. Adamnyń oılaý qabiletin tejeıtin tásilderdi qoldanady. Máselen, «shekteýli bolǵan ustazdardyń» bir saryndy ýaǵyzyn ǵana tyńdatý. Bul adam psıhologııasyn táýeldilikke ákelip soqtyrady. «Tyńdarman» óziniń burynǵy otbasynan alǵan tálim-tárbıe, qadir-qasıetterin bir sátte joqqa shyǵaryp, ózi túsken aǵymǵa unamdy beıneni qabyldap alady. Munyń sońy bólinýden basqa eshnársege alyp barmasy anyq.

       El birligi men memleket qaýipsizdigine zııan keltiretin aǵymdardyń jetegine ketip qalmaý sharalaryna barshamyz atsalysýymyz qajet. Dinı bilim alyp ne bir dinı máselege tap bolǵan sátte árkimge júginbeı, arnaıy «din mamandarynan» keńes suraǵanymyz abzal. Ásirese, ata-analar balaǵa din máselesinde durys baǵyt siltep, meshit qabyrǵasynan saýat ashýǵa keńes bergeni jón der edim. Eger ata-ana balaǵa ımandylyq taqyrybynda durys tárbıe berip, ońdy baǵyt-baǵdar kórsete almasa, jat aǵym ókilderi ony óz múddesine paıdalanyp ketýi ábden múmkin.