Jastyqtyń qadirin bilý – jetistikke aparar jol

28 aqpan 2019 11935 0
Оqý rejımi

19-25 JAS ARALYǴY – BOZBALA NEMESE BOIJETKEN ShAQ.

Bul kezeńde adam tolyqtaı jetilip, aqyl-esi turaqtalyp, eresek ómirge aıaq basady. Stýdenttik ýaqyttyń aıaqtalyp, eńbek etýge, otbasyn qurýǵa degen qulshynystyń oıanýy osy kezeńge sáıkes keledi. Bul kezeńde tárbıeniń mańyzdy qyzmeti adamnyń óz mamandyǵyn tańdaýyna kómektesý, óz otbasyn qurýyna daıyndaý jáne azamattyq kózqarasy turǵysynan áleýmettik, Otanǵa degen belsendiligin qalyptastyrý bolmaq. Sonymen qatar, óz ómiriniń keleshegi men josparlary, dúnıetanymynyń negizi qalyptasady, ómirge degen ózindik kózqarasy, ómirdegi óziniń orny aıqyndalady. Bul kezeńdegi tárbıe óziniń aıqyndaýshylyq qyzmetin atqaratyn bolsa, dál sol kezde jeke tulǵanyń óz belsendiligi, onyń ártúrli qubylystarǵa durys baǵa berýi, qoǵamdaǵy keleńsizdikterge qarsy yqpal ete bilýi aıqyn kórinis beredi, kúndelikti ómirlik tájirıbeleriniń nátıjesinde paıda bolatyn kúrdeli jaǵdaılardan shyǵýdyń durys jolyn taba biledi (ıkemdilik). Adamnyń táni kúsheıip, sezimderi artýmen birge syrtqy sulýlyqtary da joǵary shyńyna jetedi. Bul kezeńde adamnyń múmkindikteri men kúsh-qýattaryn bosqa ketirip, kemeldikke jetetin joldaryna bóget bolatyn máseleler de kezigedi. Hıdjrı qamarıdyń 5-shi ǵasyrynyń ádebıetshisi Ansar ál-Maalı Kaıkovýs óziniń «Kabýsnama» kitabynda ulyna jastyq shaq týraly: «Balam! Múmkindigińe qaraı aqyldy bol. Jastyǵyńdy jasama dep aıtpaımyn, biraq qyraǵy bol. Jastyq shaǵyńnyń kúnderin paıdalan, óıtkeni qartaıǵan soń kúsh-qýatyńnan aırylasyn. Jastyq shaǵynda Allany umytpa, ólimnen habardar bol, ol jas pen qartty tańdamaıdy. Balam! Qyraǵy bol, biraq tákappar bolma. Árqashan Allany umytpa, keshirim sura, ólimnen qoryq»,-dep ósıet qaldyrǵan bolatyn. Nápsi qalaýlarynyń sharyqtap turǵan kezinde, Allanyń bar ekendigin umytpaı, bir sáttik dúnıeniń lázzaty úshin aqiretti tastamaı, izgilik pen ar-namystyń jarshysy bola bilý – jastar úshin asa mańyzdy dúnıe. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óz hadısinde: «Senderdiń aralaryńdaǵy eń jaqsylaryń dúnıe úshin aqiretti umytpaǵandaryń jáne aqiret úshin dúnıeni umytpaǵandaryń»,[1] – dep aıtqan.

Joǵaryda aıtyp ketkendeı, bul kezeń otbasy qurýǵa daıyndyq ýaqyty. Keıbireýler eshbir daıyndyqsyz, nápsiniń jeteginde ketip nemese ata-anasynyń kúshteýimen erte otbasyn quryp jatady. Alaıda, bundaı otbasylardyń 30 %-y sońyna deıin jetpeı ajyrasady nemese ómir boıy baqytsyz bolyp ótedi. Sebebi, olar otbasy degendi tek úılený dep bildi, úı bolýdyń qanshalyqty qıyn sharýa ekendigin sezinbedi. Árıne, budan basqa da ajyrasýǵa sebep bolatyn kóptegen faktorlar bar. Bir ǵana daıyndyq jetkiliksiz dep aıtýǵa bolady. Biraq, otbasylyq ómirge ázir bolý – bastapqy jasalýy kerek alǵysharttardyń biri. Endeshe, daıyndyq qaı baǵytta júrýi qajet, soǵan toqtalaıyq:

1. Jaýapkershilikti seziný. Otbasy qurýǵa nıet etken adam bul iske óziniń sanaly túrde, óz erkimen bara jatqandyǵyn túsinýi tıis. Otbasylyq ómirdiń qyzyǵy men shyjyǵy, ystyǵy men sýyǵy da bolatynyn bilýi kerek. Er jigit otbasynyń otaǵasy, ardaqty áke bolamyn degen oımen úılense, qyz bala adal jar, aıaýly ana bolamyn degen nıetpen turmys qursa nur ústine nur bolar edi. Jaýapkershilik jaıynda Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (S.ǵ.s.) hadısin keltire ketsek: «Senderdiń árqaısyń baqtashysyńdar jáne senderdiń árqaısylaryń baqqandaryńa jaýap beresińder: ámirshi óziniń qol astyndaǵylarǵa baqtashy sanalady, erkek óziniń januıasynyń baqtashysy, áıel de kúıeýiniń úıinde baqtashy, ári óziniń baqtashylyǵyna jáne onyń balalaryna jaýapty. Sonymen, árqaısyń baqtashysyńdar jáne árqaısyń jaýapkershilik kóteresińder» [2], - degen.

2. Materıaldyq qajettilikterin qamtamasyz ete alý. Otbasynda nápaqa taýyp, bala-shaǵany asyraý er adamǵa júktelgendigi málim. Joǵaryda aıtyp ketken ajyrasýdyń sebepteriniń biri – er adamnyń materıaldyq jaǵynan daıyn bolmaýy. Árıne, «súıiktińmen lashyqta da baqytty bolýǵa bolady», biraq qazirgi naryqtyq zamanda tek mahabbat jetkiliksiz. Quran Kárimde Alla Taǵala bylaı deıdi: «Erlerdiń áıelde aqysy bolǵany sekildi, áıeldiń de erlerde jaqsylyqpen óteletin aqylary bar. Sonymen qatar er adamdar (mindetteri men jaýapkershiligine oraı) bir saty joǵary turady. Alla óte ústem, asqan dana»[3]. Aıatta atalǵan erlerdiń áıelderiniń aldyndaǵy mindetteriniń biri - áıelin tamaq, kıimmen jáne qarjylaı qamtamasyz etý bolyp tabylady. Sondyqtan, erkektiń azdy-kópti qarjysy, turaqty jumysy nemese shaǵyn kásibi bolǵany abzal. Al eger bulardyń eshqaısysy bolmaǵan jaǵdaıda, Alla Taǵalaǵa duǵa etip, aıanbaı ter tógip, qalaı bolsa da adal jolmen otbasyn asyraýǵa bar kúsh-jigerin jumsaýy qajet. Sebebi, otbasy – amanat, al amanatqa qııanat jasaý musylmanǵa jat qylyq.

3. Ózin ózi tárbıeleý. Musylman adam (er men áıel) turmys qurmas buryn, barlyq jaǵynan ózin tárbıeleýi kerek. Birinshiden, Emotsıonaldyq tárbıe, er adam kerek kezde ustamdy, baısaldy bolýǵa umtylsa, áıel adam árkez kúıeýine qoldaý kórsetýge daıyn bolýy tıis. Ekinshiden, qarjylyq tárbıe, ıaǵnı únemshildikke tárbıeleý. Bul otbasylyq ómirde eń qajetti nárse. Únemshildik ysyrapshyldyqqa jol bermeıdi, al ysyrapshyldyq kúnáǵa jol ashady. Ár otbasyda óziniń «otbasylyq bıýdjeti» bolýy mańyzdy. «Otbasylyq bıýdjet» aı saıynǵy qaıyrymdylyq, azyq-túlik, turmystyq zattar, páteraqy, jolaqy, kıim-keshek (kerek kezde) jáne kútpegen shyǵyndardan quralady. Bul jerde ne sebepti qaıyrymdylyq birinshi tur, sebebi aqsha bar kezde qaıyrymdylyqqa jumsaý ońaıyraq, al jumsaıtyn nárselerge jumsalyp bolyp, aqsha bitken kezde sadaqa nemese zeket (nısap mólsheri bolsa) berý nápsige qıyn soǵady. Al aı saıynǵa qarjattyń 10 %-y qaıyrymdylyq baǵytqa jumsalyp tursa, musylman adam eki dúnıede de baqytqa keneledi. Bul jaıynda aıat-hadısterde kóptep kezdesedi. Qasıetti Quran Kárimde Alla Taǵala: «Jaqsy kórgen nárselerińdi Alla jolynda jumsamaıynsha jaqsylyqqa qol jetkize almaısyńdar. Ne jumsasańdar da Alla ony sózsiz bilip turady»[4] - dep eskertýde. Taǵy bir aıatta: «Alla jolynda mal-múlkin sadaqa qylǵandar jeti dana bas shyǵarǵan, árbir basynda júzden dáni bar daqylǵa uqsaıdy. Alla qalaǵan pendesine eselep saýap beredi. Alla darhan, bárin bilýshi»[5] - delinedi. Pende muqtajǵa sadaqa berýmen saýapqa keneledi ári múlkinen eshteńe kemimeıdi. Kerisinshe Alla onyń múlkine bereke beretin bolady. Ardaqty Paıǵambarymyz (S.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Sadaqa mal-dúnıeni eshqashan kemitpeıdi. Pende qolyn sadaqa berý úshin sozǵanda ol sadaqa suraýshynyń qolyna jetpesten buryn Allaǵa berilgendeı bolady»[6]. Úshinshiden, rýhanı tárbıe, er men áıel de turmys qurýdan aldyn rýhanı ishki dúnıelerin durystap alýlary kerek. Úılenýdegi maqsat – dúnıelik bir maqsattar emes, tek Allanyń razylyǵy úshin, salıqaly urpaq jalǵastyrý úshin bolýy qajet. Rýhanı tárbıe bolmasa, qalǵandary túkke jaramsyz bolady. Rýhanı tárbıe – kez kelgen otbasynyń tiregi, negizi. Rýhanı baı bolǵan er men áıel, bolashaqta dúnıege keletin ul-qyzdaryna da durys tárbıe beretini daýsyz. Imandy ul, ıbaly qyz tárbıeleý bárimizdiń asqaq armanymyz bolǵannan keıin, tárbıelemes buryn tárbıelený qajettigin esten shyǵarmaǵanymyz jón. Sebebi, bala estigeninen emes, kóbinese kórgeninen tárbıe alady. Tórtinshiden, ıntellektýaldy tárbıe, aqyl-oı órisin, adamnyń jańa ómirlik jaǵdaılarǵa beıimdilik qabiletin damytý. Amerıkandyq ǵalym DEvıd Vekslerdiń paıymdaýynsha ıntellekt – aqylmen is-áreket jasaý, ratsıonaldy túrde oılaý jáne ómirlik máselelerdi durys jeńe bilý, ıaǵnı ıntellekt – adamnyń qorshaǵan ortaǵa beıimdele alý qabileti. Qarap otyrsaq, ıntellektiń de otbasylyq ómirde ózindik orny bar. Mysalǵa, kez kelgen shıelenisti jaǵdaıdy aqylmen sheshe bilý, tanys emes ortaǵa (qaıyn jurt) tez beıimdelý qabiletteri jáne t.b. Besinshiden, fızıkalyq tárbıe. «Kúshti musylman álsiz musylmannan qaıyrly» demekshi, salaýatty ómir saltyn ustaný otbasylyq ómirde de, kúndelikti ómirde de mańyzdy tárbıe túri. Aldymen, adam aýrý-syrqaýdan aýlaq bolady, jumys isteýge degen qulshynysy artady, kóńil-kúıi jaıdary bolady, qaıyrly isterdi kóbirek jasaıdy. Al bolashaq urpaqtyń deni saý bolyp týýy, er men áıeldiń salaýatty ómir súrýine tikeleı baılanysty. Qazirgi kezde belsizdik beleń alyp, kóptegen otbasylar urpaqsyz qalýda. Saldary ajyrasýǵa deıin alyp barýda. Belsizdiktiń, urpaq jalǵastyrýǵa qabiletsizdiktiń kóp jaǵdaıdaǵy (80 %) sebebi – qozǵalyssyz ómir, deneni shynyqtyrmaý nemese shylym shegý, ishimdik ishý sııaqty jaman ádetter. Otbasy úshin eń aýyr nárse – ákelik meıirim men analyq mahabbatty sezinbeý.

Álbette, otbasylyq ómirge tolyqtaı júz paıyzǵa daıyn bolý múmkin emes. Ol kezeńniń ózindik qyry men syrlary bar, sondyqtan kez kelgen jaǵdaıǵa ishteı daıyn bolý kerek. Joǵaryda atalǵandar, osyǵan azǵantaı bolsyn septigin tıgizýge ıtermeleıdi.

26-30 JAS ARALYǴY – ER JIGIT JÁNE ÁIELDIK KEZEŃI.

Bul kezeńde adam psıhıkalyq jaǵynan turaqty, árbir is-áreketine jaýapkershilikpen qaraıtyn, ómirge jastyq maksımalızm turǵysynan emes, obektıvti turǵydan qaraıtyn bolady. Kez kelgen nárseni Emotsııamen emes, aqylmen qabyldaıdy. Árıne, eger aldyńǵy kezeńdi durys paıdalana bilse. Keıbireýler bul jasta áli kúnge deıin ózin bala kórip, erkelikti tastamaı, ómirge bozbala nemese boıjetkenniń kózimen qaraýda. «Jannyń jas bolǵany» jaqsy ǵoı, biraq ómir boıy jas bolyp qala almaımyz. Fánı ómirdiń qysqalyǵyn túsinip, barynsha paıdaly (ózine de, qoǵamǵa da) ómir súrýge talpyný qajet. Bul kezeńde erli-zaıypty er men áıel baıaǵydaı endi ǵana otaý qurǵan jas jubaılar emes, bir birine úırengen, artyq-kem tustaryn bile otyryp, sol beti qabyldaıtyn, jigit-qyz kezeńinen ótken, esti adamdar. Sonymen birge, bul ýaqyt bala-shaǵaly  bolatyn ýaqyt. Bireýlerdiń balasy mektepke aıaq bassa, bireýlerdiki endi ǵana táı-táı basyp úırenýde bolady. Adam ózin tárbıeleý kezeńinen durys tálim alyp shyqsa, bala-shaǵasyna da sony úıretedi. Paıǵambarymyz óz hadısinde «Ákeniń balaǵa beretin eń úlken syılyǵy – durys tárbıe» deý arqyly tárbıeniń áke men bala ómirindegi mańyzdylyǵyn kórsetip otyr. Joǵaryda aıtyp ketkendeı, otbasylyq ómirdiń óz aýmaly-tókpeli kezeńi bolady. Halqymyzda ony «ydys-aıaq syldyrlamaı turmaıdy» dep jaqsy jetkizgen. Nege bul jerde «syldyrlaý» sózin paıdalanǵan? Sebebi, ydystyń tek syldyrlaǵany onyń synýynan aman qalǵany degen sóz. Bul dana halqymnyń «ydysty syndyrmaı» jáı ǵana «syldyrlatqan», «synýǵa» deıin aparmaǵannyń belgisi. Endeshe, otbasylyq ómirdi baqytty etýdiń, «syndyrmaq» túgil, «syldyrlatýdyń» aldyn alý joldary jaıly basqa taqyryptarda toqtalamyz.

Atalmysh úsh kezeńnen súrinbeı ótken adam ómiriniń qalǵan kezeńderin de, Alla Taǵalanyń qalaýymen esh alańsyz súre alady. Bastysy, táýekel ete bilý, óz qolynan kelgenin jasaı otyryp, qalǵanyn Allaǵa tapsyrý jáne soǵan tolyqtaı ıman etý. Jastyq shaq – qaıtyp kelmes ómirdiń qysqa ǵana ýaqyty. Ony paıdaly nemese zııanda ótkizý adamnyń óz erkinde. Paıǵambarymyz (S.ǵ.s.) óz hadısinde bylaı deıdi: «Adam eki nárseniń qadirin bilmeıdi – ol bos ýaqyt pen densaýlyq». Bul ekeýi de adamnyń jas kezinde jeterlik. Alla Taǵalam osy eki nyǵmetti sizbenen bizge týra jolda paıdalanýǵa násip etsin! Áýmın!

Kópen Ádilet

QMDB Jastar isi sektorynyń meńgerýshisi


[1] Hadıs Anastan. as-Sýıýty Dj. Al-djamı‘ as-sagyr. S. 250, hadıs № 4112, «sahıh»
[2] Buharı, 853; Múslım, 1829
[3] Baqara súresi, 228-aıat
[4] Álı Imran súresi ,92-at
[5] Baqara súresi, 261-aıat
[6] Tabaranı. Kábır. IH, 109 b.

Pіkіrler Kіrý