Jaqsy áıel qaıdan tabamyn?
Allanyń osy dúnıedegi nyǵmetteriniń eń qaıyrlysy – jaqsy jar. Muny Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) tómendegi hadıs-shárıfteri aıǵaqtaıdy. «Múminniń Allaǵa taqýalyq qylýynan keıingi eń úlken tapqan paıdasy – izgi jubaıy. Eger eri oǵan buıyrsa – moıynsunady, qarasa – qýantady, ol úshin ant etse – antyn oryndaıdy, eger eri syrtta bolsa, óziniń jany (ar-ojdanyn) men onyń malyn saqtaıdy»[1]. «Dúnıe – qyzyqtaý, ondaǵy qyzyqtardyń eń qaıyrlysy – izgi áıel»[2].
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Bir áıelge tórt nársesi úshin úılenedi: mal-dúnıesi, tektiligi, ádemiligi jáne ımandylyǵy úshin. Dini barǵa qol jetkiz, qolyń topyraq bolǵyr»[3]. Ál-Láısıdiń Ábý Saǵıd ál-Hýdrıden jetkizgen rıýaıatynda Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Qı-kóńniń kógalynan saq bolyńdar!», – dep eskertken. Bir adam: «Qı-kóńniń kógaly degen nemene?» – dep suraıdy. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Ol – nashar ortada ósken ádemi áıel», – dep jaýap beredi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) basqa bir hadısinde bylaı degen: «Áıelderge tek ádemiligine qarap úılenbeńder. Ádemiligi tárbıesizdikke aparyp soǵýy múmkin. Tek baılyqtaryna qarap ta úılenbeńder. Óıtkeni, baılyǵy shekten shyǵýyna sebep bolýy yqtımal. Áıelderge ımandylyǵyna qarap úılenińder. Óıtkeni kıimi eski bolsa da ımandy kúń artyq»[4]. Joǵarydaǵy hadısterdegi oıdy túıindep, qoryta aıtqanda, úılenetin qyzdyń tómendegi sıpattaryna erekshe mán bermek kerek.
1. Dindarlyǵy men ımandylyǵy. Mundaǵy din degenimiz, árıne, Islam dini. Óıtkeni, Alla Taǵalanyń aldyndaǵy haqıqı shynaıy din bireý, ol – Islam dini. Al, qalǵan dinsymaqtar men nanym-senimder Allanyń dinine jatpaıdy. Quran Kárimde Haq Taǵala bylaı deıdi: «Shyndyǵynda Allanyń aldyndaǵy din – Islam!»[5]; «Eger olar musylman bolsa, týra jol tapqan bolar edi»[6]; «Kim Islamnan basqa din izdese, onysy eshqashan da qabyl bolmaıdy ári ol aqyrette opyq jeýshilerden bolady»[7].
Dindi bilý, ımanyna beriktik, dindarlyq – Qudaı Taǵalanyń pendelerinen eń jaqsy kóretin sıpattary. Osyndaı sıpattar arqyly ǵana árbir pende eki dúnıeniń ıgiligine ıe bola alady. Dinin bilip, Jaratýshysyn tanyp, Onymen namazy, zikiri arqyly baılanysyn nyǵaıtqan jan men dinnen beıhabar, kúndelikti kúıbeń tirlikten artylmaı ketken, Jaratýshysyn az eske alatyn jan áste teń bolmaıdy. «Álde túni boıy (namazda) sájdede jatyp, tik turyp, aqyretten saqtanyp, Rabbysynyń rahymynan úmit etetin jan senbeıtin janmen teń be? (Sen olarǵa) «Biletinder men bilmeıtinder teń be?!», – dep aıt. Shyndyǵynda, aqyly barlar úgit alady»[8]. Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Rabbysyn eske alyp júretin men eske alyp júrmeıtinniń mysaly – tiri men óliniń mysalyndaı»[9]. Sondyqtan da, dindar men dinine selqos qaraıtyn jandar teń bolmaıdy. Úılenýdegi, jar tańdaýdaǵy alǵashqy sharttardyń biri osyndaı. Alla Taǵala Quran Kárimde bylaı buıyrǵan: «Múshrik áıelderge qashan olar ıman keltirmeıinshe úılenbeńder. Tipti, ol senderge unasa da, rasynda, múshrik áıelden ıman keltirgen kúń artyq. Múshrik erlerdi de qashan olar ıman keltirmeıinshe (ıman keltirgen áıelderge) úılendirmeńder. Tipti, ol senderge unasa da, rasynda, múshrik erden ıman keltirgen qul artyq. Olar (múshrikter) tozaqqa shaqyrady, al Alla Óz ruqsatymen jánnatqa, keshirimge shaqyrady. Ol Óziniń belgilerin, bálkim, úgit alar dep adamdarǵa baıan etedi»[10].
2. Páktigi. Bul jaıynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Úılenerde pák qyzdardy tańdańdar. Óıtkeni, olardyń sóılegen sózderi jaǵymdy, erin qýantady ári azǵa qanaǵat etedi»[11], – degen. Iaǵnı, sharıǵat qyzdyń páktigine qatty mán beredi. Aısha anamyz (r.a.) óziniń Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) basqa jubaılarynan artyqtyǵyn mysal etip, Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) : «Ýa, Rasýlalla! Eger jelingen aǵash pen jelinbegen aǵashy bar ańǵarǵa tússeńiz, túıeńizdi qaısysyna jaıar edińiz?», – dep suraıdy. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Esh jelinbegenine», – deıdi. Sonda Aısha anamyz (s.ǵ.s.): «Mine, sol – menmin», – deıdi. Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) sahabasy Jábir úılengende nege qyz almaǵanyn suraǵan.
3. Kóp qursaq kóteretin jubaıdyń artyqshylyǵy. Ánes ıbn Málikten (r.a.) jetkizilgen rıýaıatta Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Súıkimdi ári kóp bala týatyn áıelge úılenińder! Qııamet kúni paıǵambarlarǵa senderdiń sandaryńnyń kóptigimen maq-tanaıyn»[12].
4. Tárbıeli, ónegeli otbasynan shyǵýy. «Sheshege qarap qyzyn al» degendeı, qyzdyń tárbıesi otbasyna baılanysty. Sol sebepti qyzdyń minez-qulqyn bilý úshin onyń otbasyna qaraǵan durys.
5. Basqa jurttan alý. Jardy týys, jaqyn emes, alystan, basqa elden, rýdan tańdaý qajet. Bul balanyń densaýlyǵynyń myqty ári symbatty bolyp týýyna sebep bolady. Paıǵambar (s.ǵ.s.) óziniń hadısterinde jaqyndar men týystyq baılanysy barlardyń qosylýlarynan saqtandyrǵan. Óıtkeni, týystyq baılanystary bar jubaılardan týylǵan bala áljýaz, densaýlyǵy nashar bolady. Paıǵambar (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Týystardy nekelestirmeńder, shyndyǵynda (olardan týylǵan) bala álsiz, qabileti nashar bolyp týylady»; «Alystan alyńdar, (urpaqtaryńdy) álsiretpeńder».
[1] Ibn Mája.
[2] Mýslım.
[3] Buharı.
[4] Ábý Dáýid.
[5] Álı Imran, 19.
[6] Álı Imran, 20.
[7] Álı Imran, 85.
[8] Zúmár, 9.
[9] Buharı men Mýslım
[10] Baqara, 221.
[11] Ibn Mája.
[12] Ahmed.
QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi
