JANUIa – QOS JÚREKTIŃ ODAǴY
Januıa qoǵamnyń eń mańyzdy qurylymy ekeni barshamyzǵa belgili. Árbir otbasynda súıispenshilik pen túsinistik qanshalyqty myqty bolsa, qoǵamnyń dińgegi de sonshalyqty berik bolary sózsiz. Sondyqtan da Islam dini otbasylyq ómirge kóp kóńil bóledi. Jalpy, dinimizde neke – eki júrektiń qasıetti odaǵy, senimdiliktiń bastaýy. Januıada eń áýeli senim men sezim, súıispenshilik pen syılastyq bolsa, jubaılardyń shyraıy artyp, qandaı jaǵdaıda bolmasyn ómirdiń ashysy men tushysyn, sýyǵy men ystyǵyn, qaıǵysy men qýanyshyn birge bóliskendikten, taýqymettiń tálkegi esh aýyr kelmeıdi. Alla Taǵala osy jaıly Quranda bylaı deıdi: «Alla bir-birińmen ómir súrýleriń úshin ózderińniń aralaryńnan senderge jubaı jaratqan jáne aralaryńa mahabbat pen rahymdylyq syılap qoıǵan»[1].
Dana halqymyz «Jaqsy bolsa, alǵanyń – esiktegi basyńdy tórge súıreıdi, jaman bolsa alǵanyń – tórdegi basyńdy esikke súıreıdi» dep, er-azamattyń eńsesi bıik bolýynyń bir sebebin jubaıynyń jaqsy bolýymen baılanystyrady. Demek, januıa baqytyna kenelgisi kelgen azamat úshin alǵashqy qadam – jaqsy jar izdeý. Bul jaıly Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) «Er kisi áıel zatyna tórt ereksheligi úshin nekelenedi. Dúnıe-múlki, tektiligi, sulýlyǵy jáne dindarlyǵy úshin úılenedi. Sen bulardan dindar bolǵanyn tańda, úıiń berekettensin» dep ósıet qaldyrǵan. Hakim Abaı da óziniń óleń shýmaqtarynda:
Jasaýly dep, maldy dep, baıdan alma,
Kedeı qyzy arzan dep, qumarlanba.
Aqyly bar, ary bar, uıaty bar,
Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma, – degen.
Qazirgi tańda januıa qurǵysy kelgen jastar, kóbinese, áıeldiń sulýlyǵy men dúnıesine qaraıdy. Bulardyń ýaqytsha ekenin ańǵara bermeıdi. Eger erli-zaıyptylar ómirlerin dúnıege, oıyn-saýyqqa negizdep úılense, bir-birine degen mahabbaty qý dúnıege aýyp, aqyrynda ajyrasyp tynýy ábden múmkin. Sondyqtanda er kisi ómirlik jan-jaryn, dúnıedegi súıiktisi men syrlasyn tańdaýda, aıaǵyn shalys baspaı tabýy tıis. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Árbiriń shopandaı jaýapkersińder. Barshań da qaramaǵyńa jaýaptysyńdar ... Er adam – otbasyna jaýapty. Áıel – otbasy, oshaq qasyna, eriniń menshigine jaýapty...[2]», – dep nasıhattaıdy. Mine,endi sol erli-zaıyptylardyń osy ómirdegi bir-birine degen mindeti men jaýapkershilikterine azdap toqtala ketsek.
Otbasynda jaýapkershilik.
Qasıetti Quran Kárimde «Er kisiler – áıelderdiń bıleýshisi[3]» dep baıan etilgendeı, Islam dini januıanyń otaǵasy retinde quqyqty er kisige usynady. Alaıda, bul áıel zatyna tómen qarap, er kisini joǵary sanaý emes. Qaıta Islam dini áıel zatynyń quqyǵyn orny-ornymen taýyp, bir júıege tizip bergen.
Tarıhtan habary bar árbir jan bilse kerek, Islam dini kelmesten buryn áıel zaty qoǵamda eshqandaı mańyzǵa ıe bolmaǵan. Sózimiz dálirek bolýy úshin Islamnan aldyńǵy tarıhqa kóz júgirtsek. Imam Ál-Maýdýdı bylaı deıdi: «Grek qoǵamynda áıel zaty eshqandaı áleýmettik statýsqa ıe bolmaǵan. Olardyń túsiniginshe áıel barlyq qaıǵy-qasyrettiń bastaýy dep túsingen». Úndister áıelderdi ný ormandaǵy ańdarmen teńestirilip, jesir qalǵan áıeldi kúıeýiniń óligimen qosa órtegen. Al, Japonııada mynadaı qatań qaǵıda bolǵan, kúıeýge shyqqan áıel zaty tórkininen túbegeıli qol úzýge májbúr bolǵan. XIX ǵasyrdaǵy Frantsııadaǵy hrıstıan kósemderi: «Áıelder – erkekterge qyzmet etýge ǵana jaratylǵan adam tektes jaratylys», – dep sheshim qabyldaǵan.
Al, Islam dininde áıel zatynyń quqyǵy men namysyn qorǵaý úshin Alla Taǵala Quran súrelerniń birine «Nısa», ıaǵnı «Áıelder» degen ataý bergen. Al, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterinde erkekterden áıel zatynyń keıbir jaǵdaıda joǵary turatynyn kóre alamyz. Bir sahaba Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Eı, Allanyń Elshisi! Dúnıede jasaıtyn jaqsylyǵymdy áýeli kimnen bastaıyn?» – dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qolyńnan kelgen jaqsylyqty anańa jáne anańa, taǵy da anańa jasap, sodan keıin ákeńe jasa», – dep buıyrǵan. Demek, Islam er kisi men áıel kisiniń abyroıyn birdeı qorǵalýyn qamtamasyz etedi.
Sondaı-aq, Islam dini januıa jarasymyn saqtap, zınadan tyıylýǵa shaqyrady. Osy sebepti de, bóten erkektiń jat áıelge, jat áıeldiń bógde erkekke tiktep qaraýyna, qyljaqtap tıisýine, abyroıyna nuqsan keltirýine qatań tyıym salǵan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul jaıynda: «Senderge tyıym salǵan áıelge qol tıgizgennen kóri, tóbelerińdi ınemen teskiletkenderiń áldeqaıda durysyraq bolar edi», – dep eskertken.
Joǵarydaǵy tilge tıek etken jaıtqa qaıta keler bolsaq, Islam dini er kisini, eń áýeli, otbasynyń namysyn qorǵaý, áıeliniń, bala-shaǵasynyń napaqasyn taýyp berý, úıge qajetti nárselerdi jáne syrtqy aýyr nemese jeńil isterdiń barlyǵyn qamtamasyz etýdi mindetteıdi. Óıtkeni, Quranda: «Ananyń tıisti qoregi men kıimi balanyń ákesine júkteledi[4]», – delingen.
Birde Mýǵaýııa bın Haıda (r.a) esimdi sahaba Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Ýa, Rasýlalla! Áıelderdiń bizdiń moınymyzdaǵy aqysy ne?» – dep suraǵanda, oǵan Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Iship jegeniń sııaqty ony da iship jegizesiń, kıingeniń sııaqty ony da kıindiresiń, sosyn istegenderińdi esh mindetsinbeısiń», – degen eken.
Al, áıel zaty – áýeli kúıeýine baǵynýy, ıaǵnı ıtaǵat etýi tıis. Sodan keıin óz namysyn, bala-shaǵasy, úıi men mal-múlkin qorǵap otyrýǵa mindetteledi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Áıel bes ýaqyt namazyn oqysa, ramazan aıynda orazasyn tutsa, ar-namysyn qorǵap jáne kúıeýine boıusynatyn bolsa jánnát esikterinen qalaǵanyna kiredi», – degen hadısinde áıelderdi jánnatqa jeteleıtin amaldardyń biri – kúıeýlerine boı usyný ekeni anyq aıtqan. Al, myna bir hadıste: «Eger adamnyń basqa bir adamǵa sájde etýin qalasam, áıeliniń kúıeýine sájde etýin qalar edim», – degen. Bul sózderdiń barlyǵy da jubaıynyń úıde basshysy ekenin qabyldaǵysy kelmeıtin, óz kúıeýin mensinbeıtin, aıtqan sózin qulaqqa eleń qylmaıtyn, tákáppar áıelderge aıtylǵan eskertý bolsa kerek.
Erli-zaıyptylardyń qarym-qatynasta jaqsy mámilede bolýy.
Dinimizde erli-zaıyptylardyń bir-birine jaqsy mámilede bolýy ýájip sanalady. Islam otbasyndaǵy máselelerdi er men áıel birge oılasyp, aqyldasyp sheshim qabyldaýǵa shaqyrady.
Er kisi, eń aldymen, áıelin Allanyń bergen amanaty retinde qabyldaýy qajet. Zaıybyn naqaqtan-naqaq qanaýyna, balaǵattaýyna jáne qol jumsaýyna bolmaıdy. Quran Kárimde: «Olarmen jaqsy mámilede bolyńdar[5]», – dep úndeıdi. Al, Paıǵambarymyzdyń hadısinde: «Áıelderdiń aqylaryn oryndaýda Alladan qorqyńdar! Sender áıelderińdi Allanyń bir amanaty dep aldyńdar», – dep eskertedi. Sonymen qosa, er-azamat januıasyn jáne jaryn dinı turǵyda tárbıelep, jaqsy minez qulyqqa úgittep, olardyń qulshylyqty oryndap, oryndamaǵandyqtaryn baqylap, kemshilikterin túzetip otyrýy tıis. Aqyrette otbasynyń ahýalyna jaýapty ekenin bilgeni jón.
Al, áıel kisi jubaıynyń habarynsyz bógde jerlerge barýyna bolmaıdy. Barynsha kúıeýiniń kóńilinen shyǵýǵa tyrysýy qajet. Sonymen qatar, áıel kisiniń otaǵasy úıde bolmaǵan kezde, bógde kisini úıge kirgizbeý, jubaıynyń tapqan tabysyn ysyrap etpeı orny-ornymen jumsaý, úı tirshiligin tııanaqtap oryndaý jáne ıman júzdi urpaq tárbıeleý t.b. sol sııaqty mindetteri bar.
Islamda áıel zaty syrtqa shyqqanda, boıanyp,sylanyp, ústine bar jaqsysyn japsyryp onymen qosa ıis sýyn sebinip shyǵýyna qatań tıym salady. Qaıta bul náselerdi jubaıynyń kóńilinen shyǵýǵa jáne mahabbat sezimin oıatý úshin jasaýy tıis. Al, qazirgi tańda bul túsinik múldem teris qalyptasyp qalǵan. Sondyqtan da súıikti zaıyby sylýlyǵyn syrtqa kórsetip, úıde olpy-solpy júrgendikten, súıikti jubaıynyń kózi bógde qyz-kelinshekterge túsýi ábden múmkin. Osydan kelip, otbasynda túsinispeýshilikter týyndaıdy.
Januıada eki jan-jardyń psıhologııalyq jáne jaratylys erekshelikteri
Alla Taǵala er kisi men áıel zatyn ózine tán ereksheliktermen jaratqan. Qoǵamda jáne otbasynda óz oryndary jáne aqylary men jaýapkershilikteri ózgeshe. Tápsirshilerdiń keıbiri Qurandaǵy «Záýj», ıaǵnı «jubaı» sóziniń bir maǵynasy aıaq kıim degenge keledi dep tápsirleıdi. Demek, erli-zaıyptylar aıaq kıim ispettes. Oń aıaqqa sol aıaqtyń aıaq kıimin, sol aıaqqa da oń aıaq kıimdi kııý múmkin bolmaıtyny sııaqty, er kisiniń mindeti men jaýapkershiligin áıel kisi, áıel kisiniń bala baǵyp tárbıeleýi men úıdegi tirshiligin er kisiniń oryndaı almaıtyny aıdan anyq.
Alla Taǵala er kisige – kúsh - qýat, shydamdylyq, tózimdilik jáne sabyrlylyq, qandaı da bir istiń aqyryn tujyrymdaý, árbir istiń aldyn alý, jigerlik sonymen qosa aqyl-parasat t.b. sol sııaqty erekshelik qasıettermen qamtyǵan.
Al, áıel zatyna – sezimtaldyq, náziktik, meıirimdilik jáne sypaıylyq, uıalshaqtyq, ıbalylyq, bar janyn balasy úshin aıanbaıtyn jáne násildiń qorǵaýy men tálim tárbıe mindeti t.b. kóptegen erekshelik qasıetter bergen. Psıhologtar jalpy alǵanda er kisi áıel zatyna qaraǵanda, qaıǵy-qasiretke tózimdi, árbir jaǵdaıda aqyl-parasattylyǵymen sheshim qabyldaıtyndyǵyn aıtsa, áıel kisi bolsa, jaratylys jaǵynan óte názik jaratylǵandyqtan kóbine sezim arqyly sheshim qabyldap, aldanǵysh jáne kóp nársege sengish keletindigin aıtady. Sonymen qosa, Islamda otbasynda túsinispeýshilik keńinen etek alǵanda, ıaǵnı shańyraq shaıqalar shaqta, sońǵy sheshim – ajyrasýdy, ıaǵnı «talaq» aıtý quqy er kisige berilgen. Islam otbasyn baılyq nemese tek tósek lázzatyna ıakı syrtqy ádemilikke emes, eń áýeli senim men súispenshilik jáne túsinispenshilik negizinde qurýdy qalaıdy.
[1] «Rým» súresi, 25-aıat
[2] Býharı, Jým’a, 11; Mýslım, Imará, 20.
[3] «Nısa» súresi, 34-aıat
[4] «Baqara» súresi, 233-aıat
[5] «Nısa» súresi, 19-aıat
