JALǴAN PAIǴAMBARLARDYŃ TAǴDYRY

13 aqpan 2023 3848 0
Оqý rejımi

Ardaqty paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) óziniń bir hadısinde bylaı dep aıtady:

          «Meniń úmmetimdegi adamdar múshrikterge (kóp qudaıshyldarǵa) qosylmaıynsha jáne úmmetimniń bir bóligi puttarǵa tabynbaıynsha, úmmetimnen ózin paıǵambarmyn dep ataıtyn otyz ótirikshi shyqpaıynsha, Qııamet Kúni bolmaıdy. Rasynda, men eń sońǵy paıǵambarmyn, menen keıin eshqandaı paıǵambar bolmaıdy».

          Bul hadıste aıtylǵan jalǵan paıǵambarlar Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) zamanynda da, ol qaıtys bolǵannan keıin de boldy. Tipti qazirgi ýaqytta da ózin «paıǵambarmyn» dep atap, jalǵan sózderimen qarapaıym halyqty aldap, qoǵam ishine iritki salyp júrgender de bar.

Ásýad ıbn Absan

          Jalǵan paıǵambarlar eki dúnıe sardary Muhammedtiń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kózi tirisinde-aq shyǵa bastady. Solardyń alǵashqysy – Ásýad ıbn Absan edi.

          Ásýad sıqyrmen aınalysyp qana qoımaı, sheshendiginiń arqasynda adamdardy baýrap aldy. Ol kóptegen ıemendik taıpalardy jeńip, olardy baǵyndyrdy. Ardaqty paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) taǵaıyndaǵan sol aımaqtyń Shahr esimdi ákimin óltirip, áıelin tutqyndap, kúshtep áıeldikke alady. Alaıda, 4 aı ótkennen keıin Shahrdyń áıeliniń qolynan qaza taýyp, ózi de, ilimi de umytylady.

Mýsáılemá ál-Kázzab

          Alla elshisinen (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ózin «oǵan teń paıǵambar» dep tanýdy talap etken taǵy bir adam, Bánı Hanıfa atty taıpadan shyqqan Mýsáılámá ál-Kázzab boldy. Ol óziniń paıǵambarlyqqa qatysy bar ekenin aıtyp, Alla elshisine (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hat jazady. Budan bólek, ol hıjra jyl sanaýy boıynsha onynshy jyly Medına qalasyna baryp, Alla elshisinen (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ózin murageri etip taǵaıyndaýyn talap etedi. Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bas tartyp, ony ótirikshi dep ataıdy.

          Osy jaǵdaıdan keıin de Mýsáılámá táýbesine kelmeı, adamdarǵa óziniń paıǵambar ekenin dáleldeýge tyrysady. Óz betinshe óleń jazyp, ǵajaıyptar kórsete alamyn dese de, bul áreketterinen túk shyqpaıdy.

Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qaıtys bolǵannan keıin, ádiletti halıfa Ábý Bákirdiń (r.a.) sózderine qaramastan, keıbir adamdar Mýsáılámá ál-Kázzabtyń mańyna jınalady. Aqyr sońynda, musylmandar men Mýsáılámá áskeriniń arasynda soǵys bolyp, jalǵan paıǵambar osy shaıqasta qaıtys bolady.

Sájah Harıs ıbn Sýýáıd (áıel)

Mýsáılámá ál-Kázzabpen bir ýaqytta Bánı Támım taıpasynan shyqqan

Sájah Harıs ıbn Sýýáıd esimdi áıel ózin paıǵambarmyn dep jarııalaıdy. Mýsáılámá onyń taıpasynyń kúshinen qorqyp, Sájahqa syılyqtar jiberip, kezdesýge shaqyrady. Kezdesý barysynda olar kelisimge kelip, nekelerin qııady. Osy sátten Sájah Mýsáılámá ál-Kázzabtyń «paıǵambarlyǵyn» moıyndaıdy.

          Mýsáılámániń tiri kezinde Sájah onyń janynda bolyp, ol qaıtys bolǵannan keıin is-áreketterine ókinip, táýbege kelip, musylmandyqqa bet burdy degen derekter bar.

Týláıha ıbn Hýýáılıd ál-Ásádı

Halıfa Ábý Bákirdiń (r.a.) ýaqytynda Týláıha ıbn Hýýáılıd ál-Ásádı esimdi adam ózine Jábireıil perishteniń aıan túsirip júrgenin málimdeıdi.

Birde shólden ótip bara jatqan kezde sý qory taýsylyp, ál-Asadı óziniń qasyndaǵylarǵa birneshe shaqyrymnan keıin bulaqqa kezdesetinin aıtyp, boljamy durys shyǵady. Bul oqıǵadan keıin Týláıha óz taıpasynda tanymal adamǵa aınalyp, kóptegen adamdar onyń tabıǵattan tys qabiletine sene bastaıdy.

Taıpalastarynyń qoldaýyna ıe bolǵan Týláıha Ábý Bákirge (r.a.) qarsy bas kóteredi. Musylmandardyń ámirshisi oǵan qarsy Halıd ıbn Ýálıd (r.a.) bastaǵan áskerdi attandyrady. Shaıqas basynda Týláıha qashyp ketedi.

Ol óziniń qorqaqtyǵyn «aıan alýym» kerek edi dep aqtaıdy. Biraz ýaqyttan keıin jaqtastary kelip, odan aıan týraly birneshe ret suraıdy. Týláıha jaýap bere almaǵannan keıin, taıpalastary ony jalǵan paıǵambar dep jarııalaıdy.

Nátıjesinde, búlikshiler shaıqas dalasyn tastap ketedi. Týláıha Sham jerine qashady. Ýaqyt óte kele ol Arabııaǵa oralyp, kúnálaryna ókinip, musylman atanady.

Imam Tabarı: «Paıǵambarlardyń sońy» («Ahzab» súresi, 40-aıat)– degen aıattyń maǵynasyn: «Muhammed (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambardyń kelýimen paıǵambarlyqtyń esigi jabyldy, budan bylaı qııametke deıin paıǵambar kelmeıdi», - dep túsindirgen. Birde Alla Elshisi  bylaı degen: 

إِنَّ مَثَلِي وَمَثَلَ الأَنْبِيَاءِ مِنْ قَبْلِي كَمَثَلِ رَجُلٍ بَنَى بَيْتًا فَأَحْسَنَهُ وَأَكْمَلَهُ ، إِلا مَوْضِعَ لَبِنَةٍ مِنْ زَاوِيَةٍ مِنْ زَوَايَاهُ

فَجَعَلَ النَّاسُ يَطُوفُونَ وَيَعْجَبُونَ لَهُ وَيَقُولُونَ : هَلا وُضِعَتْ هَذِهِ اللَّبِنَةُ ؟ قَالَ : فَأَنَا اللَّبِنَةُ ، وَأَنَا خَاتَمُ النَّبِيِّينَ

«Menen buryn kelgen paıǵambarlardyń mysaly ádemilep, sándep úı soqqan kisi sekildi, biraq úıdiń buryshynan bir kirpishtiń ornyn bos qaldyrǵan eken. Kópshilik bul úıdi aınalyp, ádemiligin kórip, tańyrqaıdy, biraq: «Myna kirpishtiń orny nege bos tur» dep tańdanady. Mine, myna men sol kirpishpin, men sońǵy elshimin», - degen. Basqa sózinde: «Men sońǵymyn, menen keıin paıǵambar kelmeıdi»,- degen (Býharı).

Ózin paıǵambarmyn dep jarııalaıtyn jalǵanshylar qazir de kezdesip jatady. Tipti, bizdiń elimizde de bar. Mundaı kúpirlikten saqtaný úshin biz dinimiz – Islam, kitabymyz – Quran, paıǵambarymyz – Muhammed ekenin árdaıym esimizden shyǵarmaı, san ǵasyrlar boıy ata-babamyz ustanyp kele jatqan haq jolmen júrýimiz kerek.

Jandos Seıdahmetuly

«Ar-Rahman» meshitiniń bas ımamy

Pіkіrler Kіrý