UIaT — EŃ QYMBAT QASIET!

05 qarasha 2024 422 0
Оqý rejımi

Meniń kitabymdy oqyǵan keıbir áıelder meni áıelqumar eken dep oılaıdy.

Al meniń bóten áıeldiń etegin ashyp kórmegenimdi, bir bólmede ońasha jatqan áıeldiń janyna jaqyn bara almaıtynymdy qaıdan bilsin? Qazaqta "Shókken túıege mine almaıtyn jaman" degen sóz tirkesi bar. Sol tirkes maǵan da arnalyp aıtylǵan shyǵar dep oılaımyn.

Meniń "jaman" bolatyn sebebim ne? Ol meniń UIaT degen sózdi óte joǵary baǵalaıtynym bolýy kerek. Men UIaT degendi – uly kúsh dep sanaımyn. Adamshyldyqtyń, adaldyqtyń, ýádeshiliktiń, turaqtylyqtyń, tazalyqtyń túp qazyǵy uıat dep bilemin. Uıaty joqtan úmit kútpeımin.

Ury-qary, qaraqshy, qanypezerler uıaty joqtan shyǵady. UIaT - EŃ QYMBAT QASIET!

Uıattyǵa ıman uıalaıdy, uıatsyzdy qylmys qýalaıdy.

Men:

— Ótirik aıtýǵa uıalamyn.

— Aıtqan ýádemdi oryndamaýǵa uıalamyn.

— Orynsyz jerde artyq sóz sóıleýge uıalamyn.

— Óz kitabymdy jáne ózimdi maqtaýǵa uıalamyn.

— Tramvaı, trolleıbýsta qarttar túregep turǵanda, jastardyń oryn bermeı, shirenip otyrǵandaryn kórgende uıalamyn.

— Keıbir qazaq jastarynyń asyl ana tilin ardaqtamaıtynyna uıalamyn.

— Bireýdiń áıeline qumarlana qaraýǵa uıalamyn. Sol sebepten de qyzý naýqan kezderinde, issaparǵa barǵan aýdandarymda (men uzaq jyldar

jýrnalıst boldym ǵoı) kúıeýleri sharýa qamymen shapqylap ketip, úıinde ońasha qalǵanymda bir de bir dosymnyń, joldasymnyń, tanys-beıtanysymnyń áıeliniń tósegin jaǵalaǵan emespin. Sondyqtan da, keıbireýler tárizdi qara bet bolmaı, jora-joldastarymnyń betine týra qaraýmen boldym.

Árıne, jas jigit pen jas áıeldiń bir úıde ońasha qalyp, qybyr etpeı jatýy qıyn da. Əıelder shydaıdy da, biraq erkekke qıyn sharýa. Halyq ánderiniń birinde mynadaı eki jol bar:

"Uzaq tańǵa er jigit qaıtyp shydar,

Sary maıdaı tolyqsyp qyz jatqanda"— degen. Qıyn jaǵdaı, biraq, uıatty uran etip ósken jigit mundaı qıyndyqtan da qutylady eken.

Men:

— Bireýdiń syryn syrtqa shashýǵa uıalamyn. Dosyma da, qasyma aýyr sóz aıtýǵa uıalamyn. Úlkenge de, kishige de (ásirese úlkenderge) "Sen" dep sóıleýge uıalamyn. Áldekimge jaǵynyp, jaǵympazdyq jasaýǵa uıalamyn. Jumyssyz bes mınýt otyrýǵa uıalamyn.

Kimge bolsa da qolymnan kelgen jaqsylyqty jasamaýǵa uıalamyn.

Kisi nársesine qyzyǵýǵa, bireýden birnárseni tegin alýǵa uıalamyn.

Sóılep turǵan kisiniń sózin bólýge uıalamyn, ony aqyryna deıin muqııat tyńdaýǵa tyrysamyn. Múmkindik bolsa, óz oıymdy ol kisi sóılep bolǵannan keıin aıtamyn. Múmkindik bolmasa, ún-túnsiz qala beremin. Óńeshtemeımin. Ókpelemeımin. Bireýden birdeńe surap, qol sozýǵa uıalamyn, eshkimnen eshteńe dámetpeımin. Qoǵamdyq oryndarda (emhana men aýrýhanada, azyq-túlik dúkenderinde, poshtada, ártúrli

kassalar aldynda) shirette turmaı, "Men ardagermin!" dep jurtty kımelep, alǵa qaraı umtylýǵa uıalamyn.

Men barlyq jastardy uıatty bolýǵa shaqyramyn!

Uıaty bar adamdardy ardaqtaı bilýge shaqyramyn.

Nəpsiqumarlyqqa emes, Erotıkalyq ustamdylyqqa shaqyramyn.

Eń sońynda sizderge aıtarym:

— Adam rýhynyń uly kúshi MAHABBAT jasasyn!

— Shala mahabbat emes, máńgilik mahabbat bolsyn!

— Mahabbattyń máńgilik ıesi jastar jasasyn! — deımin.

 

,,Məńgilik mahabbat jyry"

Əzilhan NURShAIYQOV

 

Pіkіrler Kіrý