ULTTYQ TÁRBIE

26 sáýіr 2024 1956 0
Оqý rejımi

Siz ben biz qazaqpyz. Nege qazaqpyz? Durys. Jaratylysymyz solaı. Demek… Iá. Qazaq musylman. Jaratylysynda musylman. Qazaq musylman dinin qabyldaǵan soń musylman emes, ol áý bastan musylman. Sondyqtan qazaqtyqtan aınysań… Iá. Dinnen shyǵasyń.

Sonda biz qazaq dep kimdi aıtamyz? Ras, ol úshin tili, dili, bolmysy, dástúri, tegi qazaq bolý kerek. Biz solaı oılaımyz. Biraq qazaq bolý úshin bul az. Eń bastysy, ol adam — qazaq bolý kerek. Iá, qazaq bolý úshin qazaq bolý kerek. Endi osy oıdy tarqataıyq.

Qazaq — ulttyń aty. Jaratýshy — Alla. Biz qazaq bolǵanda sol áýelgi jaratylystyq bolmysqa enemiz. Al ol bolmysqa biz qalaı enemiz? Ol úshin bizdegi ózimizge tán adamı qundylyqtardan qazaq bolýǵa degen qulshynys basym turý kerek. Durysy — qazaq bolamyn degen ár adam ózindik ishtegi «Menin» joq ete alýy tıis. Al ol tek bizdiń dástúrli dinimiz arqyly júzege asady. Buny — dindar bolý emes, qazaq bolý dep túsingen jón. Sebebi, qazaq bolý — sol dindi ustaný degen sóz. Endi osy oıdy taǵy da tarqataıyq.

Sonymen biz 1456-shy jyly qazaq bolamyz dep uıǵaryp, óz aldymyzǵa derbes shańyraq kóterdik. Sonda biz oǵan deıin kim edik? Ol úshin búgingi qazaq quramyndaǵy rýlardy sanamalap shyqsaq ta jetkilikti. Jáne de olar qandaı rýlar deseńshi… Árqaısysy kezinde álemdi titirkentken bir-bir ulystyń butaqtary. Qaı-qaısysy da óz aldyna qaıtadan tý tigemin dese de qaýqarly. Alaıda olar qazaq bolamyz degen uıǵarymǵa keldi. Sebebi, qazaq — Alla qaıta jaratqan ulttyń aty. Demek Allamen baılanys tek sol atty ıemdengen ult arqyly júzege asady. Sondyqtan qazaq bolý kerek.

Qazaq bolý úshin… Iá. Ótkendi joq etýge tıissiń. Álgi «Men pálenmin», «Men túgenmin» degen rýlyq asqaqtyqty áli ondaı dańqtan ada qazaqqa moıynsundyrýyń kerek. Mine, biz sony 1456-shy jyly jasaı aldyq. Biz ol uǵymdy tipti Altyn Ordanyń ózinen asqaq qoıdyq. Sondyqtan da bizdi ydyratýdyń bir-aq joly bar. Ol — qazaqtyqtan ajyratý.

Iá, bizdiń qazaqtyqtan bas tartqan kezimiz bolǵan. Ol — SSSR dáýiri edi. Sol kezde qazaq bolýdan «sovet xalqy» atanýǵa degen qulshynys basym turdy. Bir keremeti, sol basymdyq bizdiń ishimizde buǵyp jatqan rýlyq bólshektenýdi tunshyqtyryp tastady. Biraq ol qýat qansha kúshti bolǵanymen qazaq ataýyn, oǵan degen senimdi óshire alǵan joq. Al rý… Iá. Múlde umytyldy. Basqany aıtpaǵanda, bizdiń ózimiz qasymyzda birge júrgen dostarymyzdyń qaı rýdan ekenin bilmeı ósken urpaqtyń ókilimiz.

Qosh, sonymen táýelsizdik aldyq. Qazaq bolýǵa degen qulshynys qaıta oıandy. Biraq keıbir kúshter bizdi qaıta qazaq etpeýge jantalasa bastady. Olar bizdi jekelegen rýlardyń mártebesin asqaqtatý arqyly, tabıǵatymyzǵa jat bógde dinderdi qaptatyp jiberý arqyly bólshekteýge kirisip ketti. Iá, biz biraz ýaqyt solar yńǵaıymen qazaq emes, taıpalar batyry atyn dáriptedik. Tipti, bılerdiń ózin qazaqtan bólip alyp, rýlyq deńgeıge túsirdIk. Mán bersek, aǵaıyn jaqsylyqta jáne basyna aýyrtpalyq túskende bas qosady. Ony olımpıada, ózge de álemdik deńgeıde ótetin sporttyq jarystardan ańǵarýǵa boldy. Biz sol kezde qazaq bolamyz. Qazaq bolatynymyz sonsha, rý túgili basqa ult ókili bolǵanyna da pysqyryp qaramaımyz.

Qazir qıyndyq. Mán bersek, onyń da qaıyry bar. Biz qaıta tutasa bastadyq. Biz qaıta qazaq bola bastadyq. Al ony qalamaıtyndar kóp. Óte kóp. Sondyqtan bizdiń ulttyq tárbıe tek osy baǵytta bolýy tıis.

Qudııar BILÁL       

 

Pіkіrler Kіrý