Úlgili áke úlgileri (Ákelerge on keńes)
Sirá, balasyna úlgi bolýdy armandamaıtyn áke joq shyǵar. Alaıda, shynaıylyq jartasyna soǵylǵanda bul armannyń byt-shyty shyǵyp jatady keıde. Óıtkeni, ashý ústinde ákeniń bul armany qolǵa ustatpaı bulbuldaı ushady. Balanyń tosyn áreketterine tózimdilik tanytý, árıne, ońaı sharýa emes. Alaıda, múmkin emes dúnıege de jatpaıdy. Úlgili áke bolǵyńyz kelse, kelesi on keńeske qulaq túre júrińiz:
1.Sózden buryn is-áreket.
Balalarymyz bizdi is júzindegi úlgi etetin tulǵa keıpinde kórgisi keledi. Olarǵa batyrlar dastanyn jyrlaıtyn radıo qabyldaǵysh sııaqty tulǵa kerek emes. Bala úshin myń sózden bir jaqsy is áldeqaıda ótimdi. Sondyqtan, jaqsy ádetterdi bala boıyna sińirýde perzentińizge bet aına bolýǵa tyrysyńyz. Tili shyqpaǵan bala, namaz oqyp turǵan ákesin kórip ósse, onyń namazǵa degen kózqarasy qandaı bolatynyn paıymdaı berińiz.
2.Syrtyńyzdy emes ishki bolmysyńyzdy túzeńiz.
Bala bolmysynyń qalyptasýy áke-sheshesiniń tek syrtqy qımyl-áreketimen shektelmeıdi. Bala biz oılaǵannan da ishki dúnıemizge tereń boılap tárbıe alady. Ádette, áke otbasynda emin-erkin eshbir qysylmaı shynaıy bolmysyn kórsetedi. Balaǵa da sol kerek. Ol ákeniń árbir sózi men qımylyn qadaǵalap otyrady. Tipti, júris-turys úlgisin de aına-qatesiz qaıtalaıdy. sózi mańyzdy. Bala úshin ákeniń áreketinde eleýsiz jáne maıda zat degen nárse joq. Sondyqtan balany jaman sózden tyımas buryn, ózińiz tıylyńyz. Balany jaman ádeti úshin jazalamas buryn, qateliktiń sebebin ózińizden izdep kórińiz. Al, balany jazalaý eshqaıda qashpaıdy.
3.Jumsaqtyq otbasy jylýy
Áke jumsaqtyǵy bala-shaǵanyń janyn rahatqa bóleıdi. Bul otbasy ishindegi baýyrlardyń bir-birine baýyrmal, al álsiz ben dármensizge meıirimdi bolyp ósýine septigi tıedi. Balanyń ynjyq jáne tartynshaq bop ósýine áke-shesheniń ádetten tys qataldyǵy kináli. Sondaı-aq, bala qatygezdikti de ákeden úırenetin umytpaǵan jón. Keıde bala tárbıesi osy eken dep jat adamnan artyq dórekilik kórsetedi. Bul balanyń pák janyna jaraqat salmaı ketpesi anyq.
4.Qataldyq ta qajet
Jumsaq bolý, árıne, jaqsy qasıet. Alaıda, balanyń jaman is-áreketine kóz juma qaraý da qatelik. Balanyń ádepsiz áreketten tyımaý – jumsaqtyq pen danalyqqa jat. Sondyqtan da qajet sátterde qataldyq tanytyp, januıańyzdaǵy tárbıelik tyıymdardyń buzylýyna jol bermeńiz. Jumsaqtyqpen qatar, qataldyqtyń bala minezin qalyptastyrýdaǵy róli óte zor.
5.Júıeli tálim
Ádette áke balalarymen qarym-qatynas qurýda belgili bir júıe túzgendi jón sanaıdy. Al, keıbir ata-analar balalaryn eriksiz bir iske májbúrlep jatatyn jaǵdaılar da kezdesedi. Júıeniń yntalandyrý jáne qyzyqtyrý negizinde bolǵany durys. Bastapqy bilim alýda kúshpen jáne qorqytyp berýdiń teris áser eteri sózsiz.
6.Sizdiń saýattylyǵyńyz – balanyń saýattylyǵy
Áke udaıy tárbıe máselesinde aqparat alyp, pedogog pen din mamandarynan keńes alyp turǵany durys. Óıtkeni, tárbıe birneshe jyldyq emes, únemi kerek etetin sharýa.
7.Sabyrlyq tárbıemen keledi
Balaǵa sabyrlyqty úıretý – áke sheberliginiń shyńy. Balamen qarym-qatynasta únemi ashýdy tásil etip qoldanýdan saq bolǵan jón. Ásirese, júıkesi tez syr beretin jáne ashýshań ákelerge qulaqqaǵys. Sonymen birge, ashý ústinde balany urý degendi múldem umytyńyz. Óıtkeni, bul balaǵa tárbıe berýden góri ata-ananyń óz ashýyn alýǵa jaqynyraq jaıt. Balanyń «qylmysy» qanshalyqty bolsa da, ashýdy basyp, óz qalpyńyzǵa kelgen soń, balamen otyryp sóılesý áldeqaıda nátıjeli jáne paıdaly.
8.Dostyq
Bala úlkengen saıyn áke onymen ońasha qalyp, dostarsha áńgime-dúken qurýdy úırený lázim. Balanyń jan dúnıesine úńilip, ony ne mazalaıdy, ne qyzyqtyrady, sony bilgen jón. Bala óz armandary men oılaryn ákesimen dostarsha bólise alýyna múmkindik jasańyz. Bul qarym-qatynas kópiri perzentińiz armany oıynshyq bop turǵan shaqta qurylýy kerek. Áıtpese, perzentińiz er jetken kezde áke men balanyń ortasynda úlken qabyrǵa ósip shyǵýy ábden múmkin.
9.Áke... hám kúıeý
Jaqsy áke men jaqsy kúıeý arasynda tyǵyz baılanys bar. Jaqsy kúıeý shańyraǵyna jylýlyq jasaıtyn. Ol – otbasynyń árbir múshesin nazardan tys qaltyrmaıtyn otaǵasy.
10.Ǵıbadatshyl bol
Qulshylyq jasap, qolyńdy kókke jaıyp bala-shaǵa aqysyna duǵa jasaǵan kezde olarǵa týra jol, adal da bereketti nesibe sura. Sondaı-aq, ımandy balańnyń júregine quı. Balań Jaratýshysyn, paıǵambaryn jáne Quranyn jaqsy kórip er jetsin.
Muhammed Ibrahım
