Ýahı túsýine sebepker bolǵan sahaba
Abdýllah ıbn Ýmm Maktým (ol kisige Alla razy bolsyn) múminderdiń anasy Hadısha bınt Hýaılıdtiń (ol kisige Alla razy bolsyn) aǵaıyndy baýyry bolǵan. Ákesi – Qaıs ıbn Zeıd, anasy – Atıka bınt Abdýllah. Anasyn Ýmm Maktým, ıaǵnı «jasyrynnyń anasy» dep ataǵan, sebebi ol ana dúnıege zaǵıp náreste ákelgen bolatyn.
Mekkege Islam dininiń kelýine kýá jandardyń biri Abdýllah boldy. Ári Islamdy birinshi bolyp qabyldaǵandardyń qatarynan edi. Ol kóp qudaıshylardyń túrtpegine tap bolyp, ózge sahabalar sekildi qıynshylyqty basynan ótkergen. Onyń din jolyndaǵy tabandylyǵy men qaıtpas qaısarlyǵy úlken janqııarlyqtyń úlgisi bolyp qaldy. Onyń yqylasy men ımany quraıyshtyqtardyń zulymdyǵynan álsirep qalǵan joq. Kerisinshe, Allanyń dinine myqtap jarmasýǵa jáne de Onyń elshisine (ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) boı usynýyn kúsheıte tústi.
Abdýllahtyń ardaqty paıǵambarymyzǵa (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) adal bolǵany sonshalyq, Qurannyń jańa túsken aıattaryn jattap alý sáti týar bolsa, jiberip almaýǵa tyrysatyn. Onyń tabandylyǵy keı kezderi adamdy ashýlandyratyn dárejede bolatyn, sebebi ol bilimge talpyný arqyly paıǵambarymyzdyń (ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) nazaryn ózine aýdarýǵa tyrysýshy edi.
Bul kezeń ardaqty paıǵambarymyz (Allanyń ıgiligi men sálemi bolyn) quraıysh taıpasynyń kósemderin Islamǵa shaqyrýǵa den qoıǵan shaǵy edi. Birde ol Ýtba ıbn Rabııá, onyń aǵasy Shaıba, Ábý Jahıl degen atpen tanymal Amr ıbn Hıshammen, Ýmaı ıbn Halaf jáne Saıfýllah (Allanyń qylyshy) degen atqa ıe bolǵan bolashaq sahaba Halıd ıbn Ýalıdtiń ákesi Ýalıd ıbn Mýǵıramen kezdesedi.
Alla elshisi (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bul adamdarǵa Islam jaıly aıtýdy bastaıdy. Áz elshi olardyń Islamdy qabyldaǵandaryn qatty qalaǵan edi, tym bolmasa sońynan ergen sahabalaryn jaıyna qaldyrsa degen edi. Paıǵambar áńgimesin bastaǵan kezde Abdýllah ıbn Ýmm Maktým qasyna keledi, ol paıǵambarymyzdyń (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) mańyzdy sharýamen aınalysyp jatqanyn bilmegen edi. Qasyna kelip Qurannyń sońǵy aıattaryn oqyp berýin suraıdy.
«Ýa, Allanyń elshisi»,- dedi ol, - «Alla saǵan úıretkendi maǵan da úıretshi?». Paıǵambarymyz (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) ony kóre sala kóńilsizdik tanytyp, qabaǵyn shytyp, teris burylyp ketedi. Sebebi áz elshi quraıyshtyń kósemderi Islamǵa kelip, ony kúsheıter degen úmitpen bar nazaryn solarǵa aýdarǵan edi.
Alla elshisi (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) áńgimesin aıaqtaı sala kózi qaraýytyp, samaı tamyrynyń qany búlkildep soǵyp turǵanyn sezedi. Bul ýahı kelýiniń bir belgisi edi. Osy joly oǵan myna aıattar túsedi:
«Qabaq shytty da, teris aınaldy. Ózine soqyrdyń kelgeni úshin. Al sen qaıdan bilesiń, bálkim, ol soqyr kúnásynan tazarar. Nemese úgit alyp, oǵan sol úgit paıda berer. Al endi ımandy qajetsinbeıtin baılar bolsa, sen oǵan burylasyń. Eger ol tazarmasa, sende kiná joq bolsa da. Al endi saǵan aqıqat úshin asyǵa jetken ári Alladan qoryqqan bireý bolsa, sen odan bet burasyń. Joq! Shyndyǵynda, aıattar bir úgit jáne kim qalasa, ony esine alar, Allanyń quzyrynda ardaqty nusqalarda saqtaýly, mártebesi de bıiktelgen, saf taza nusqalarda, jazýshylardyń qoldarymen kóshirip jazylǵan, ardaqty da boısunǵysh perishtelerdiń» («Ǵabasa» súresi, 1- 16 aıattar)
Osy kep túsken on alty aıat ardaqty paıǵambarymyzdyń (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) adal sahabasy Abdýllah ıbn Ýmm Maktým jaıly edi. Bul aıat sol kúnnen beri bizdiń kúnimizde de oqylýda ári Qııamet kúnine deıin oqylmaq.
Osy kúnnen bastap Alla elshisi (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Abdýllahqa jomarttyq tanytýyn toqtatqan emes, onyń qajetin surap jáne aldyna kelgen saıyn onyń ótinishin oryndaýdan bas tartpaǵan.
Keıingi jyldary Alla elshisi (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Ibn Ýmm Maktýmdi kóbinese: «Rabbymnan sógis estirtýshi, qosh keldiń»,- degen sózdermen qarsy alatyn boldy.
Quraıyshtar múbárak paıǵambarymyzdy (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) jáne oǵan ıman etkenderdi ańdýdy kúsheıtken kezde Alla Taǵala olardyń kóshýine ruqsat beredi. Abdýllah birden sheshimge keledi de Mýsab ıbn Ýmaır ekeýi Medınaǵa alǵash qonys aýdarǵan sahabalardan bolady. Qos janary zaǵıp bola tura, qaýipti saparǵa shyǵýǵa bel baılaǵan er júrek edi.
Iasrıbke jetken soń Mýsab ekeýi adamdarǵa Quran oqyp jáne Allanyń dini jaıly aıtyp, adamdarǵa dindi úırete bastaıdy. Keıin Mekkege paıǵambarymyzdyń (ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) ózi kelgen soń Abdýllah pen Biláldi Allanyń Jalǵyzdyǵyn jar salyp, adamdardy jaqsy amal jasaý men qutylýǵa shaqyrý mindetine, ıaǵnı musylmandardyń azanshysy etip taǵaıyndady.
Kóptegen adamdar qazirge deıin osy zaǵıp sahabanyń áz elshiniń (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Bilálmen teńdeı azanshysy bolǵanyn bile bermeıdi. Bilál namazǵa azan shaqyrsa, Abdýllah qamat túsirgen. Keı kezderi oryn aýystyratyn bolǵan. Ramazan aıynda biri adamdardy sáresige oıatý úshin azan shaqyratyn bolsa, biri tań raýany bilingenin jáne orazanyń bastalǵanyn jarııalaý úshin azan shaqyrǵan.
Paıǵambarymyz (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Abdýllah ıbn Ýmm Maktýmǵa júktegen mindetiniń biri – ózi joq kezde Mádınada ornyna ókil etip qaldyrýy edi. Osylaısha Abdýllah ıbn Ýmm Maktým on shaqty ret ókil bolyp qalǵan, sonyń biri – paıǵambarymyz (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) sahabalarymen Mekkeni azat etýge ketkende bolǵan.
Bádir mańyndaǵy shaıqastan keıin Alla elshisine (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) úıinde qalǵandardan góri, shaıqasqa shyqqandardyń dárejesi joǵary bolǵandyǵy jaıly ýahı keledi. Bul shaıqasqan sahabalardy marapattaý maqsatynda ári áreketsiz jatqandardy yntalandyrý úshin túsken aıat bolatyn. Bul ýahı Ibn Ýmm Maktýmǵa qatty áser etti, shaıqasqa qatysa almaǵandyqtan joǵary dárejege jete almaýy janyna qatty batty. Ol paıǵambarymyzǵa (Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) kelip: «Ýa, Allanyń elshisi! Eger men shaıqasqa qatysqa alǵanymda, árıne, ony (erlik) jasar edim»,- deıdi. Osydan soń ol Alladan onyń naqty jaǵdaıy jáne sol sekildi naýqasyna baılanysty shaıqasqa qatysa almaǵandar jaıly ýahı túsirýin tynbaı suraıdy. Onyń duǵasy qabyl bolyp, joǵaryda aıtqandaı, naýqastyǵyna baılanysty shaıqasqa qatysa almaǵan musylmandardyń jaǵdaıyn naqtylaıtyn aıat túsedi. Tolyqtaı aıat mynandaı:
«Múminderden úzirsiz (aqsaq, soqyr, aýrý bolsa bir basqa) soǵysqa shyqpaǵandar men Alla jolynda mal-janyn qıyp soǵysqa shyqqandar teń emes. Alla jolynda mal-janyn atap soǵysqandardy Alla soǵysqa shyqpaǵandardan bir dáreje ústem qylady. Alla osy eki túrli adamdarǵa (soǵysqa shyqqandarǵa da, sebeppen soǵysqa shyǵa almaǵandarǵa da) jaqsylyq baǵyshtaýǵa ýáde qyldy. Biraq, soǵysqa shyqqandarǵa úıde otyrýshylardan erekshelep iri syılyq arnady». («Nısa» súresi, 95- aıat)
Osylaısha Abdýllah soǵystan bosatylǵanymen, úıde qalýyna qanaǵat etpedi. Ol ózin musylmandardyń týyn alyp júrýshi etip taǵaıyndaýyn ótindi: «Meni eki qatardyń ortasyna qoıyńdar da týdy maǵan berińder. Men ony alyp júremin ári qorǵaımyn. Kózim kórmegendikten qasha da almaımyn»,- deıdi.
Hıjranyń 14- shi jyly musylmandardyń ádil halıfasy Omar (Alla jrazy bolsyn) parsylarǵa qarsy soǵysqa attanbaq bolady. Ol óziniń qol astyndaǵy basshylaryna: «Maǵan qarý-jaraqtalǵan atty adamdar nemese qolynan kelgenshe járdem bere alatyndardy tezdetip jiberińder»,- dep hat jazady.
Halıfattyń ár tarapynan Omardyń shaqyrtýyna musylmandar top- top bolyp aǵylyp, Mádınaǵa jınaldy. Ishinde zaǵıp jaýynger Abdýllah ıbn Ýmm Maktým (ol kisige Alla razy bolsyn) de boldy.
Omar halıf Sad ıbn Ábý Ýaqqasty áskerdiń qolbasshysy etip taǵaıyndap, nasıhat aıtyp, qoshtasady. Ásker Qadısıge kelip jetken kezde Abdýllah ıbn Ýmm Maktým dýlyǵasyn kıip, shaıqasqa ázir bolady. Ol musylmandardyń týyn ustap, ony qorǵap júrýge ıa bolmasa osy shaıqasta mert bolýǵa sert etedi.
Musylmandar dushpan áskerimen jolyǵyp úsh kún boıy shaıqasady. Bul shaıqas ıslam tarıhyndaǵy eń aýyr shaıqastyń biri bolyp qalady. Úshinshi kúni musylmandar jeńiske jetip, álemdegi eń úlken ımperııa kúıreıdi.
Osy jeńis júzdegen sheıitterdiń janyn qıdy. Olardyń arasynda jaýynger ári ǵalym Abdýllah ıbn Ýmm Maktým de jan tásilim etedi. Onyń denesi shaıqas alańynda musylmandardyń týyn qapsyra qushyp jatqan kúıde tabylady. Osylaısha zaǵıp sahaba shaıqas alańynda sheıit bolyp, Rabbysymen qurmetti dárejege ıe bolǵan halde jolyqty.
