TÚRKISTAN QALASYNYŃ EREKShE MÁRTEBESI TÝRALY OI
Bir baýyrym jazypty: “Bul elde onsyzda problema shash etekten, dál qazir Túrkistanǵa erekshe statýs berý qanshalyqty ózekti?”depti… Jaqsy, bul másele qazirgi kezeńde óte ózekti jáne mańyzdy. Búgingi tańda bul qalanyń tarıhı, rýhanı jáne mádenı mańyzyn eskere otyryp, ony el deńgeıinde erekshe mártebemen qamtamasyz etý birneshe baǵytta mańyzdy ról atqarady. Túrkistandy kóterý, damytý tek óńirlik, ıaǵnı qazaq eli úshin ǵana emes, túgel túrik bolmysy turǵysynan ıaǵnı, halyqaralyq deńgeıdegi strategııalyq mánge ıe. Árıne,
Túrkistanǵa statýs berýdiń ózektiligi, tarıhılyq/ ıstorızm sharty, “Rýhanı ortalyq” degen tarıhı sanany jańǵyrtý jáne zamanaýı jańa satyǵa kóterý úshin shart. Bul qazaq úshin de, jalpy túrki halyqtary úshin de qýat alar platforma.
Túrkistan – Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń ornalasýymen jáne qazaq handarynyń jerlenýimen ıslam mádenıetiniń, sopylyq ilimniń jáne ulttyq rýhanııattyń sımvolyna aınalǵan kıeli meken. Erekshe statýs onyń rýhanı mańyzyn arttyryp, halyqtyń rýhanı sanasyn jańǵyrtýda mańyzdy ról atqarady. Statýs berý arqyly Túrkistanǵa halyqaralyq deńgeıde “Rýhanı ortalyq” mártebesin berýge jol ashylady. Sol arqyly “Tarıhı ádilettilikti” qalpyna keltiremiz. Biz bul qundylyqqa ábden jattandyryldyq. (Otchýjdenııa)
Túrkistan ǵasyrlar boıy Qazaq tyń ulttyǵy men memlekettiliginiń jáne bolmystyq birliginiń tarıhı qabaty. Biz sol qabatty eń basty qundylyq retinde qabyldaýymyz kerek. Sondyqtan da bul máseleni úkimet basty orynǵa qoıady. Sebebi, qazirgi tańda álem geosaıası oıyndardyń eń belsendi quralyna aınalyp otyr. Sonymen qatar “Erekshe statýs”Túrkistannyń el jáne adamzat tarıhyndaǵy rólin aıqyndap, tarıhı-mádenı muranyń mańyzyn saqtaý men dáripteýge baǵyttalǵan. Bul qazaqtyń órkenıet, mádenıet, memlekettiligi men bolmysynyń sabaqtastyqtan turatyndyǵynyń nyshany.
Bul ásirese qazaq ultynyń tarıhı jadyn nyǵaıtýǵa jáne jas urpaqqa ulttyq maqtanysh sezimin qalyptastyrýǵa áser etedi.
Erekshe statýs Túrkistandy tek rýhanı emes, sonymen qatar Ekonomıkalyq ortalyqqa aınaldyrýǵa jaǵdaı jasaıdy.
Qalaǵa ınvestıtsııalardy tartý jeńildeıdi, týrızm salasy damı túsedi. Túrkistannyń jańa mártebesi eldiń týrızm áleýetin arttyrýǵa jáne aımaqtyq Ekonomıkanyń órkendeýine yqpal etedi. Qazirgi tańda Túrkistan oblysy qarqyndy damyp keledi, al erekshe statýs qalanyń bolashaqta da uzaqmerzimdi damýyna kepildik bolady. Bul degen sóz qalanyń
Túrki áleminiń ortalyǵy retindegi rólin arttyrady degendi bildiredi. Iaǵnı, Túrkistan – tek Qazaqstannyń emes, búkil túrki memleketteriniń ortaq rýhanı ortalyǵy bolǵandyǵyn, erteń de bola beretindiginiń sanasyn bekitedi. Statýs berý arqyly Túrkistandy túrki halyqtarynyń mádenı-rýhanı birigý ortalyǵy retinde damytýǵa bolady. Bul Qazaqstannyń túrki álemindegi kóshbasshylyq rólin kúsheıtip, halyqaralyq deńgeıdegi bedelin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Túrkistannyń Qazaqstannyń ońtústigindegi ornalasýy ony strategııalyq mańyzdy aımaqqa aınaldyrady. Bul strategııa túrki ıslam órkenıetiniń tarıhı birligine negizdeledi. Sol sebepti Túrkistan Orta Azııa memleketterimen mádenı jáne Ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtýda sheshýshi ról atqarady. Erekshe statýs Túrkistandy aımaqtyq yntymaqtastyqtyń ortalyǵyna aınaldyrady.
Al lokaldyq turǵydan, “Erekshe mártebeli qala” statýsyn berý
Bul Túrkistandy Astana men Almaty sııaqty mańyzdy qala retinde aıqyndap, onyń damýyna qosymsha resýrstar bólýge múmkindik beredi. Tarıhı-mádenı astana retinde taný
Túrkistandy ulttyq deńgeıde “Tarıhı-mádenı astana” dep jarııalap, onyń tarıhı jáne rýhanı murasyn erekshe qorǵaýǵa alady. Halyqaralyq deńgeıde “Túrki áleminiń rýhanı ortalyǵy” mártebesin alý
Bul túrki halyqtarynyń birligi men yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýda Túrkistannyń rólin kúsheıtedi. Qysqasy, baýyrym,
Túrkistanǵa erekshe statýs berý – bul qalaǵa órkenıettik, tarıhı, rýhanı jáne mádenı rólin jańǵyrtyp, sol sanany tereńdetip, ony Qazaqstannyń ulttyq jáne halyqaralyq deńgeıdegi sımvolyna aınaldyrýǵa múmkindik beredi. Mundaı sheshim qazaq halqynyń tarıhı jadyn jańǵyrtýǵa, rýhanı qundylyqtaryn saqtaýǵa jáne eldiń Ekonomıkalyq ári mádenı damýynda mańyzdy ról atqarady. Sondyqtan Túrkistan tek ótkenniń murasy ǵana emes, ol bolashaqtyń tiregi bolatyn eń basty qundylyq!!!.
Dosaı KENJETAI
