TÓRT KEDERGI

Tórt kedergiden arylýymyz qajet:

 Uly oıshyl Máshhúr Júsip adamnyń aqyl-oıyn bılep alǵan 3 kedergi túrin kórsetip ketken eken. Tórtinshi kedergini ózim qostym. Endeshe, birinshi kedergige kóshtik.

Birinshi kedergi — adamnyń jelkesinde turady. Ony kertartpalyq deıdi. Máselen, Muratbek bir kezderi otyryp: «Osy men jalqaýlyqty qoıyp, odan da baryp aǵylshyn tilin úırenip alsam qalaı bolady» dep oılaıdy. Biraq jelkesi: «Muratbek, qaıtesiń. Aǵylshyn oqymaı-aq ta adamdar nan taýyp júr ǵoı. Keıinirek oqı jatarsyń» dep ustap qalady. Sol adamnyń jelkesinen qyryq adam ustap otyrady eken deıdi Máshhúr Júsip. Sodan keıin árıne, túk isteı almaı qalasyń.

Ekinshi kedergi — jalqaýlyq. Ol quıryqta bolady eken. Máselen, qolyńa telefondy al da, áleýmettik jelide otyryp kórshi. Ornyńnan turǵyzbaı qoıady, solaı ma? Jumysyń kóp ekenin bilesiń. Biraq telefonnan shyǵa almaı qalasyń.

Úshinshi kedergi — uıqyshyldyq. Bul degenimiz kúnine 8-9 saǵat uıyqtaý emes. Keıbir adamdar bolady, únemi bir nárseni oılap, ýaıymdap júredi. Bir nárse jasaýym kerek edi dep, qur qııalmen bir shette uıyqtap júredi. Keıin ondaı jandardyń uıqydan oıanýy qıyn bolady.

Tórtinshi kedergi — qorqaqtyq. Bálkim, aralaryńyzda kertartpalyqtan ada, jalqaý emes, uıyqtap ta júrmeıtin adamdar bar shyǵar. Biraq, bir nárse bastarda qorqaqtyǵy ustap qalýy múmkin. Ol da birinshi kedergi sııaqty jibermeı qoıady. Sondyktan,bul kederginiń bárinen qutylý úshin adam óz-ózine belgili bir dárejede shekteý qoıyp otyrýy kerek. Kompıýterge otyrasyń ba? 30 mınýt otyr da, ary qaraı óz jumysyńdy jalǵastyr. Aldyńa maqsat qoı da, jospar qur. Sol josparmen áreket et. Máselen, men qaǵazǵa josparymdy jazyp, sol josparmen júremin. Ol josparymdy oryndamaıynsha, men basqa nársege kóńil bóle almaımyn. Sondyqtan, sizderge aıtarym, adam jany men júreginiń qojaıyny bolady. Biraq, tániń men erik-jigerińe qojaıyn - Óziń. Osy tórt kedergiden arylmaıynsha, siz eshqashan alǵa jyljı almaısyz!

 Beısen QURANBEK

(Alla aǵamyzdy raqymyna bólesin)