TISI ALTYNNYŃ IShI ALTYN BOLA BERMEIDI
• Ótip jatqan jyldar ótpeıtin pyshaqqa uqsaıdy. Ótpeıtin pyshaqpen bir nárseni egeı-egeı ekige bólesiń. Sol sııaqty jyldarda egelip adam ómirin ekige – jastyq pen kárilikke bóledi. Ekige bólingen ómir shytynaǵan shyny sııaqty, qaıta birikpeıdi, aqyry synyp tynady.
• Ǵarip kisi kóńilshek keledi.
• Aýrýhanadaǵy adamǵa aýyzsha sálem aıtý, aıdalaǵa aıqaılaǵanmen birdeı.
• Áıeldiń ár qozǵalysy, ár qımyly jumbaq. Ol jumbaqty jańylmaı sheship otyrý kez kelgen erkektiń qolynan kelmeıdi.
• Kóp adam qylkópir ústinde kezdeskendeı bop, aýrýhanada tanysady.
• Tisi altynnyń ishi altyn bola bermeıdi.
• Joldas deniń saýda janyńnan tabylady, al aýyrsań alystap, ólseń umytyp ketedi.
• Jaqsy kitapty oqyp shyqqanda «Báláı, qalaı tez bitip qaldy?» dep ókinesiń. Al, jaman kitapty taýysa almaı dińkeń qurıdy.
• Basy buıra jigit bas kıimsiz júredi.
• Bir toıda eki jar, bir zamanda eki paıǵambar bolmaıdy
• Qyz kúıeýge ketkenshe asyǵady; barǵan soń: «Báláı úıden beker ketken ekenmin» dep ókinedi.
• Shekesine múıiz shyǵa bastaǵan kezde buzaý súzegen keledi.
• Syıyqsyz qyz sánqoı keledi.
• Ólmeıtin kitap oqyrman kóńilńnde qalady, solardyń júreginde ómir súrip, solarmen qosa qartaıady.
• Buzaqy boıjetken joldasynyń jigitin tartyp alady.
• Buzyq erkek bireýdiń áıelin buzyp alady.
• Qaraýdyń bári Qarabaı emes.
• Árkim jetken jerine barady, jyǵylǵan jerinde qalady.
• Kinámshil qyz kúıeýsiz qalady.
• Sarań – alǵanyna, jomart bergenine qýanady.
• Adal áke aqyl aıtpaı tura almaıdy.
• Ákege «Bul meniń ulym!» dep maqtaný ońaı. Biraq balańdy: «Bul meniń ákem!» dep maqtandyrý qıyn.
• Aýrý janǵa ákimdik qajet emes.
• Shyndyq úshin adam shoq ta basady, shoqparǵa da jyǵylady.
• Danyshpanǵa dilda baılyq emes.
• Jas bala jórgekte tárbıelenedi.
• Bilimsizdigińdi baıqatý ońaı, bilgishtigińdi bildirmeý qıyn.
• Balańnyń tentektigin tyımasań buzyqtyqqa bastaǵanyń.
• Jasynda shapalaq jegenniń, óskende ókinishi az bolady.
• Ósek – ótkir pyshaq.
• Ótkir pyshaqtan ósektiń jarasy aýyr.
• Ósekten órt tutanady.
• Ósekshi úıdiń syrtynda turǵanymen, qulaǵy úıdiń ishindegini estıdi.
• Jaman ádet juqpaly keledi.
• Nápsisin tyıa bilgenniń nesibesi tolyq.
• Ózin –ózi dattaǵan ózgeden maqtaý dámetedi.
• Ózin –ózi maqtaǵan ózgeniń mazaǵyna ushyraıdy
• Jaqynyńa súıkimdimin dep oılaý ońaı, biraq súıiktisi bolý qıyn
• Adal dosyn arsyz jamandaıdy
• Aıaqtalǵan iske aqyl suramaıdy
• Araq aryqty da, alypty da jyǵady
• Tátti sý shól qandyrmaıdy
• Kerek zat tez joǵalady
• Óziń qyrt bolsań – ózgeniń sory, qatynyń qyrt bolsa – ózińniń soryń
• Aǵarmaıtyn shash, aýyrmaıtyn bas bolmaıdy.
• Erinshekten kóńilshek jaman.
• Erinshek jarymaıdy, kóńilshek baıymaıdy
• Jaqsyǵa bógeý, talantqa tusaý kóp
• Til aqty qara, kópti dara ete alady.
• Ótirik aıtpasa, ósekshiniń ishi kebedi.
• Ónegeni ónerińmen, úlgini isińmen kórset.
• Myljyń maqtanyna semiredi.
• Aýrý áıel aınaǵa qarasa – jazyla bastaǵanynyń belgisi.
Ázilhan NURShAIYQOV