TEKTILIK. (QAN TAZALYǴY)

Merlın Monro degen álem ǵashyq bolǵan qas sulý Amerıkaǵa kelgen Eınshteınmen kezdesip turyp, Ekeýmiz úılensek balamyz, maǵan tartyp, óte sulý, saǵan tartyp, óte aqyldy bolady dese, shashy qobdyraǵan shal, eger kerisinshe bolsa qaıtemiz degen eken.

(Kerisinshe degeni, bala shaǵamyz maǵan tartyp usqynsyz, ári saǵan tartyp aqylsyz bolsa qurydyq qoı degeni)

Ózderimiz úılenip, úı jaı bolyp. bolary bolyp, boıaýy sińip boldy ǵoı. Endi qyzyńdy qaı áýlıetke berýdi, ulyńa qaı áýlıetten qyz áperýdiń qamyna kirisińizder.

Bılerdiń tóbe bıi bolǵan Tólebı ulyna kelindi ózi izdep, Sıqym rýynan shyqqan bir jarlynyń qyzyn alyp bergeni tarıhtan aıan. Danaǵóı qart Tólebı, Danagúl atty qyzdy danalyǵymen synap júrip ózine kelin etip alǵan.

Abaıǵa áıeldi Qunanbaı alyp bergen. Qosyla almaı qalǵan Toǵjandar bizdiń aramyzda da jetip artylady.

Qyzdyń tárbıesi anadan, al qany ákeden.

Uldyń tárbıesi ákeden, qany anadan. Ony genetıka ǵylymy dáleldegen.

Al Qazaq, ony buryn dáleldep qoıǵan.

Ákeń jaqsy adam edi jambas jegen,

Jaqsydan jaman týsa otbasy degen.

Shesheńizde bir kákir bar deýshi edi,

Bóri júni qylshyqsyz bolmas degen- dep jyrlaǵany sondyqtan.

Bir bıeden ala da týady, qula da týady.

Balany týsań da minezin týmaısyń- dep jatady.

Ol ras dúnıe.

Al, ala men qulaǵa kelsek, ol da genetıka. Bireý ákesine, bireý sheshesine, bireý atasyna, bireý naǵashysyna t.b tartyp týady.

Balany týasyń, al minezin týmaısyń. Ol úshin ne isteý kerek? Eń birinshi balańnyń sana sanyna qara, sosyn juldyznamasyna qara. Soǵan qarap balańdy ómirge qaraı baǵytta. Sol arqyly ǵana balańmen qarym qatynas jasa. Óıtkeni ol ózin, óziniń jaqsy nemese jaman jaǵyn túsinbeıdi.

Abadan. Nege bir úıden bir aq qana Abadan shyǵady?

Nege sol bárin súıreıdi? Nege sol áýlıet úshin, aǵaıyn týys, jora joldas, túptiń túbinde el úshin shyryldap júredi,?

Qalǵany qaraqan basy úshin áýre. Kóńili qosh, tamaǵy toq bolsa boldy.

Óıtkeni ony, týǵan kúni, aıy, jyly arqyly sol áýlıetke Qudaı jiberedi.

Men, Abadanynan aırylyp qalǵan áýlıettiń baǵy basynan taıǵanyn kórgen adammyn.

Onyń mıssııasy aýyr. Kótergen júgi odan da aýyr.

Myń jerden baı bol, kisi bol, dáýletti bol, Abadanyń qulasa, berekeń sonymen birge qulaıdy. Óıtkeni qasıet sol baýyryńda júredi.

Al, baqqa keler bolsaq, baq degen turaqsyz.

Tólebı tósek tartyp jatqanda úsh júzden úsh jigit kep kóńilin suraǵanda-. Tólebı álgilerdi zerttep turyp ; Baq degen soqyrdyń kózine, tazdyń basyna, pushyqtyń murnyna qona beredi eken ǵoı - degen eken.

Al qasıet she?

Qasıet qanmen keledi. Ata-babań, ákeń qandaı bolsa sen de sol joldan taıqyp, aınyp kete almaısyń.

Jas kezinde Abaı əkesi Qunanbaıǵa: "Əke, men naǵashylaryma tartqan sııaqtymyn. Meniń naǵashylarym ataqty Orta júzdi sózben qyrǵan Bıten, Shıtender ǵoı,"-depti.

Sonda Qunanbaı: "Bəıgeden kelgen atty qaı aıǵyrdyń tuqymy deýshi edi. Qaı bıeniń tuqymy dep qazaq suramaýshy edi" degen eken

Abaı sózden tosylyp, əkesinen keshirim surapty

Qunanbaıdyń degeni de durys.

Qan ákeń men atań, babańnan aǵyp kelip jatqan dúnıe.

Al, toǵyz aı on kún kimniń ishinde jattyń?

Anańnyń árıne.

Onyń qanyn qaıda jiberemiz?

Aıta bersem aıtatyn dúnıe óte kóp. Ony taǵy da qozǵaı jatarmyz.

Tekti men tekti quda bolsa arasynda jorǵa júredi - dep maqaldy ózgertip, tekti jerdiń qyzyn alyp, tekti jerge qyz bergenge ne jetsin- degim kelgeni ǵoı.

Baqyt ushatuǵyn qus,

Baılyq erıtuǵyn muz.

Bala artta qalar iz - dep Tólebı babam aıtpaqshy artta qalar izdi de tekti jerdiń qyzynan týdyrǵan jaqsy aý - dep jazbamdy aıaqtaıyn.

Abdýlmahmýd POShATAEV