TÁÝEKEL HANNYŃ DINDARLYǴY

09 shіlde 2024 1257 0
Оqý rejımi

Túrki jurtynyń musylmandyqpen tanysýynda tarıqat pirleriniń orny týraly kóp aıtylady. Sonyń ishinde qazaq qazaq bolǵaly hany bolsyn qarasy bolsyn tarıqatpen tyǵyz baılanysta bolǵandyǵy týraly da derek-dáıekter barshylyq. Solardan bir úzindi Táýekel hannyń dindarlyǵy men sopylyǵyn baıandaıdy.

Ataqty qazaq hany Táýekel (shyn aty Táýekel Muhammed Bahadúr han) aqyndyq daryn men dinı túısigine ıe naǵyz batyr edi. Táýekel han men onyń inisi Esim han ortaǵasyr ólshemderi boıynsha joǵarǵy bilimge ıe bolǵan Shyǵaı hannyń uldary edi. Táýekel han parsy tilin jetik bilip atalmysh tilde «másnáýı» túrinde óleńder jazǵan.

Orystar Sibirde tutqyndap, Máskeýde qurmetti tutqyn retinde ustaǵan Qasym handyǵynyń ataqty hany Oraz Muhammed Táýekel hannyń týǵan jıeni bolyp keledi. Onyń ákesi Ondan sultan oırattarmen bolǵan shaıqasta qaza taýyp ony kókesi Táýekel han ósirip jetkizdi. Oraz Muhammed dinı tárbıe kórip, kókesi sııaqty parsy, arab jáne shaǵataı tilderin jetik bilgen. Táýekel hannyń jıenimen jazysqan hattary oryssha aýdarmasymen saqtalǵan. Túpnusqa hattar bolsa qazaq tilinde arab álippesimen jazylǵan. Bul da óz kezeginde handardyń saýattylyǵyn aıǵaqtaıdy.

Táýekel han qazaqtyń XVI - XVIII ǵasyrdaǵy basqa handary sııaqty oırattarǵa qarsy kápirlermen qasıetti kúres uranymen soǵysty. Táýekel hannyń musylmandyq dúnıetanymy onyń Tashkent bıleýshisi Sháıbanı Baraq hanǵa jazǵan hatynan aıqyn kórinedi: «Biz ekeýimiz de Shyńǵys hannyń urpaǵymyz, birtýǵanbyz. Sonymen qatar ekeýimiz de musylmanbyz, bir senimdemiz. Maǵan qoldaý kórset, osylaısha birge kápirlerden ósh alamyz». Onyń bıligine baǵynǵan kóptegen Ońtústik Qazaqstan jáne Orta Azııa qalalarynda han dinbasylarymen tyǵyz baılanysta bolyp, meshit-medrese salǵyzǵan.

Táýekel han Naqshbandııa tarıqatynyń pirádary edi. Kóptegen qazaq hanadary sııaqty (Qasym, Esim, Táýke) ol da ataqty pirlerdiń múrıdi (shákirti) edi.

Qazaq bıleýshisiniń dindarlyǵy (sopylyǵy) týraly Muhammed Aýazdyń «Zııa ál-qýlýb» atty eńbeginde málimetter saqtalǵan. Eńbek ómiriniń kóp bóligin qazaq, qyrǵyz, oırat syndy kóshpeli halyqtar arasynda óziniń ilimin ýaǵyzdaýǵa jáne múrıt tárbıeleýge arnaǵan Naqshbandııa tarıqatynyń piri Qoja Ysqaqtyń (Haziret ıshan) ómirin baıandaıdy.

«Zııa ál-qýlýb»-ta Táýekel hannyń 120 týys-sultandarymen birge Qoja Ysqaqqa qol tapsyrǵandyǵy týraly aıtylady. Bul oqıǵa 1598 jyly Samarqan maǵyndaǵy Qany Gıle degen eldimekende oryn alǵan. Shyn kóńilden ılanǵan adamdarda bolǵany sııaqty Táýekel han men qazaq sultandarynyń sopylyq jolyna túsýi jappaı táýbe etýmen daýystap jylaýmen qaptasatyn. Jalpy ashyq, bala jandy kóshpendilerge tán bolǵan hannyń bul erekshe áserlenýi onyń dinı sezimderiniń shynshyldyǵyn anyq kórsetedi.

Artynsha Muhammed Aýaz «Keıin basqa bir orta azııalyq ıshan (óz zamanynyń piri) «Táýekel handy men tárbıeleımin» dep jar salyp oǵan óz pirádaryn jibergenin, osynyń nátıjesinde Táýekel han sol pirdiń múrıdi boldy» dep jalǵastyrady.

Biz úshin mańyzdysy Táýekel hannyń halyq jadynda tek qana batyr, qolbasshy, memleket qaıratkeri retinde ǵana emes sondaı-aq bilimdi aqsúıek, aqyn jáne qudaıyn izdegen musylman retinde de saqtalýy.

 

(N. Nurtazınanyń

«Islam v Kazahskom hanstve»

kitabynan aýdarylyp alyndy)

Pіkіrler Kіrý