«TÁŃIRShILDIK» JOBASYNYŃ ARTYNDA NE KÚTIP TURǴANYN QARAŃYZ...

09 tamyz 2024 1884 0
Оqý rejımi

Qazaq qoǵamy arasynda sońǵy kezderi Islam dinin ustanýshylarǵa qarsy «arabqul» dep aıyptap shyǵa keletin tendentsııa beleń alýda. Bul aıypty taǵýshylar da ózderinshe «túriktik mádenıettiń nasıhatshylarymyz» degen urandy jamylǵan táńirshildik dúnıetanymdy jaıǵysy keletin belgili bir top. Olardyń túsinigi boıynsha «Islam dini – arab mádenıetin jaıýshy bir din». Olar kúlli adamzatqa jiberilgen Islam dinine osyndaı tar túsinikpen ǵana qaraıdy.

Táńirshildik – túrik halyqtarynyń Islam dinimen tanysyp, osy dindi qabyldaǵannan beri kelmeske ketken bir dúnıetanym. Al búginde buny qaıta jańǵyrtýdy kókseıtinder – bar bolǵany qazaqtyń ishine búlik salyp, birliginen ajyratýdy qalaıtyndardyń jobasyna qural bop otyrǵandar ǵana.

Bulardy «ulttyq jáne dinı arazdyqty qozdyrýshylar» desek bolady. Al mundaı áreketter QR Qylmystyq kodeksiniń 164-babyna sáıkes, ıaǵnı «Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik nemese dinı arazdyqty qozdyrý» baby boıynsha qylmysqa tartylýy tıis.

Keshegi Ótemis Mahan degen bireýdiń qajylyqqa qatysty suhbatyn shyǵaryp, otqa maı quıyp otyrǵandardyń da pıǵyly – Islamǵa qarsy aqparattyq shabýyl jasaý, táńirshilderdiń qoltyǵyna sý búrkýden basqa eshteńe de emes.

Olar «Islam dini arqyly arab álemin, arab mádenıetin túrik mádenıetinen joǵary qoıý saıasaty júrýde» degen negizsiz jeleýlerdi taratýda. Árbir sózi men sóıleminde Islamdy túriktik mádenıetke qarsy bir din etip kórsetýge tyrysady.

Olardan «Adam atanyń ulty kim?» dep surasań, «ulty – evreı!» dep te júr. Sóıtip, búkil adamzatty evreılerden taratyp aıdy aspannan biraq shyǵarýda. Biz túrikter de Adam atadan taraǵan shyǵarmyz?.. Sonda biz de evreı bolǵanymyz ba? Mine, ásireshildik qarapaıym aqıqattardyń ózin búrkemelep, saý aqylǵa tusaý bolady. Adamda ynsap degen bolý kerek.

Islam dini eshqandaı da arab mádenıetin nasıhattaýshy din emes. Túrikterdi Islamnan bólek qarastyrý, Islamnan bólip-jarý – urpaqty tarıhynan bezdirý, tarıhı sanasynan ajyratý degen sóz. Jahandyq kúshterdiń saıasaty men kóksegeni de osy. Halyqty tarıhı sanasynan ajyratsa – máńgúrtke aınaldyrý da ońaı bolady. Al ondaı máńgúrt, tobyrǵa aınalǵan eldi basqarý da qıyn emes. Sol úshin pıǵyly jaman syrtqy kúshter el ishinde «táńirshildik» sekildi jobalardy belsendi túrde júzege asyryp, oǵan qyrýar qarjymen demeýshilik jasaıdy.

Biz túrikter qanshama Islam memleketterin qurǵan halyqpyz. Islam arabtyń dini bolsa, bizder nege baıaǵyda arab bop ketpegenbiz? 70 jyl Keńes Úkimetiniń otarynda bolamyz dep, orys bop kete jazdadyq emes pe, al Islamdy qabyldap, sonymen 12-13 ǵasyr boıy bite-qaınasyp ketken túrikter qalaısha arab bop ketpegen? Demek, musylman bolý – arab bolý emes.

Mysyrda bılik júrgizgen Tulyn jáne Aqshıt áýletteri, Ońtústik aımaǵymyzdy túgel jaılaǵan alǵashqy musylman túrik memleketin qurǵan Qarahandyqtar, Qorasan aımaǵynan Soltústik Úndistanǵa deıin memleket quryp, Islam dinin jaıǵan Ǵaznaýı áýleti, Syǵanaq pen Qarataýdan shyǵyp, Horezm, Iran, Ázirbaıjan, Kúrdistan, Iraqqa deıin memleket qurǵan Seljuqtar, Máýerenahr, Buqaradan bastap, Qorasan, Aýǵanstan, Iranǵa deıin bıligin júrgizgen Horezmshah memleketi, Mysyr men Sırııa aımaǵyn bılegen Mámlúkter memleketi, Reseı men Qazaq dalasyn jaılaǵan Altyn Orda handyǵy, Ámir Temir bastaǵan Temir memleketi, Úndistanda qanshama memleket qurǵan Babyr sultan bastaǵan Moǵol patshalyǵy, qanshama jyl boıy musylman álemine halıfalyq qylǵan Osmanly memleketi – bulardyń bári túrikter. Ári bul memleketterdiń bári qolastyndaǵy halyqty (onyń ishinde araby da, kúrti de, qyptıy da, afrıkalyǵy da, úndisi de, aýǵany da, tájigi de bar) Islam dinimen basqaryp, Islam dinimen osyndaı mártebege kenelgen.

Túrikterdi Islamnan bólek kórsetý, qazaqty Islam dininen jeritý – osynaý tarıhymyzdyń bárin mansuqtap, syzyp tastaý degen sóz. Bunyń arty urpaqtyń máńgúrttigi men dúbaralyǵyna alyp keledi. Bul baryp turǵan tarıhymyzǵa jasalǵan qııanat pen opasyzdyq. Sondyqtan da, syrtqy kúshterdiń mundaı qıturqy saıasatyna qýyrshaq bolmaıyq! Sebebi, «táńirshildiktiń» artynda bizdi Býrııatııa, Iakýtııa, Hakasııa jáne Sibirdegi túrikterdiń taǵdyry kútip tur!

 

Saltan SAIRANULY

 

Pіkіrler Kіrý