Tań namazyn jamaǵatpen oqýdyń 10 artyqshylyǵy

14 qarasha 2018 18003 0
Оqý rejımi

Áı, musylman baýyrym! Allanyń saǵan ázirlegen syı-sııapaty – Allanyń keńshiliginen maqurym qalma!

1. Osy dúnıede jáne aqyrette Allanyń qorǵaýynda, qaramaǵynda bolasyń

Ábý Zár (r.a) Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı aıtqanyn jetkizedi: «Kimde-kim tań namazyn (jamaǵatpen) oqysa, ol Allanyń qorǵaýynda bolady»[1].

2.Tozaqtyń otynan qutylasyń

Amarh ıbn Rýaıbh (r.a) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqanyn estigenin jetkizedi: «Kúnniń shyǵýynan jáne onyń batýynan buryn namaz oqyǵan adam tozaqqa kirmeıdi»[2].

3.Jánnatqa kirýge sebep bolady

Ábý Mýsa ál-Ashǵarı (r.a) Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kimde-kim ál-bardaıyndy (tań men asyr namazyn) oqysa, jánnatqa kiredi»[3].

4.Túnimen qulshylyq qylǵannyń saýaby beriledi

Osman ıbn Affan (r.a) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqanyn jetkizedi: «Kimde-kim quptan namazyn (meshitte) jamaǵatpen oqysa, ol túnniń jartysyn namazben ótkizgendeı bolady jáne kimde-kim tań namazyn (meshitte) jamaǵatpen oqysa, túndi túgeldeı namazben ótkizgendeı bolady»[4].

5.Eki júzdilikten aýlaq bolasyń

Ábý Hýraıra (r.a) jetkizgen hadıste  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Munafyqtarǵa eń aýyr namaz – quptan men tań namazy. Eger bul eki namazda qandaı saýap barlyǵyn bilgende, eńbektep bolsa da keler edi. Men namazǵa buıyryp oǵan azan aıtylýyn, sosyn bir kisige buıyryp, onyń adamdarǵa namaz oqyp berýin, sosyn otyn kótergen adamdarmen namazǵa kelmegen adamdardyń artynan baryp, olardyń úılerin órtep jiberýin qaladym»[5], – degen.

6. Qııamet kúninde júziń nurly bolady

Sahl ıbn Saǵd ás-Saǵdı (r.a) jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtady: «Qarańǵy basyp turǵanda (tań namazynyń ýaqytynda) meshitke barýshylardy qııamet kúninde tolyq nurmen súıinshileńder»[6].

7.Namazyńa perishteler kýálik beredi

Ábý Hýraıra (r.a) rıýaıat etken hadıste Paıǵambar (s.ǵ.s): «Senderge túnde bir perishteler, kúndiz bir perishteler almasyp kelip turady. Olar tań namazy men asyr namazynda jınalyp, sosyn sendermen túnde birge bolǵandar kókke kóteriledi. Sonda Alla olardan jaqsy bilip tursa da: «Pendelerimdi qandaı jaǵdaıda tastap keldińder?» – dep suraıdy. Al, olar: «Biz olardy namaz oqyp jatqandarynda tastap keldik, sondaı-aq, olar biz olarǵa barǵanymyzda da namaz oqyp jatyr edi», – desedi»[7].

8.Jánnatta erekshe syı-sııapatqa ıe bolasyń

Ábý Hýraıra (r.a) jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «Kimde-kim (namaz oqý úshin) tań erteń jáne keshke meshitke baryp tursa, Alla Taǵala oǵan ár baryp-kelgeni úshin jánnatta erekshe syı-sııapat ázirleıdi»[8], – dep aıtqan.

9.Jánnatta Allanyń dıdaryn kórý múmkinshiligine ıe bolasyń

Járır ıbn Abdýllah ál-Bájálı (r.a) baıandaıdy: «Aı tolǵan túni Alla elshisimen (s.ǵ.s.) birge bolǵan edik. Sonda ol tolǵan aıǵa qarap turyp: «Jumaqqa kirgende, myna aıdy qazir qalaı kórip tursańdar, Rabbylaryńdy da dál solaı syǵylysyp bir-birińe kedergi jasamastan anyq kóretin bolasyńdar, sondyqtan kún shyqpaı turyp jáne batpaı turyp úzbeı namaz oqýǵa (tań men asyr namaz) shamalaryń kelse, mindetti túrde oqyńdar»[9], – dep aıtty.

10.Osy dúnıeden jáne onyń ishindegi barlyq nárseden haıyrly iske ıe bolasyń

Aısha anamyz (r.a) paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) myna ósıetin rıýaıat etedi: «Tań namazynyń aldyndaǵy eki rákaǵat súnneti osy dúnıeden jáne onyń ishindegi barlyq nárseden qaıyrly»[10].

Bahtııar AMIREEV,
«Begaly ata» meshitiniń ustazy

 


[1] Múslım 657.
[2] Múslım másájıd 213.
[3] Býharı 574, Múslım 635.
[4] Múslım másájıd 260.
[5] Buharı 657, Mýslım 651.
[6] Sýnan ıbn Májá 781.
[7] Buharı mýáqıt 16, Mýslım másájıd 210.
[8] Buharı ázán 37, Mýslım másájıd 285.
[9] Buharı máýaqıt 16, Mýslım másájıd 211.
[10] Mýslım 725.

Pіkіrler Kіrý