Tálbına – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) súıikti asy

03 qarasha 2020 9980 0
Оqý rejımi

Tálbına (تلبينة) – arab botqasy. Bul taǵam lábán, ıaǵnı sútten jasalatyn bolǵandyqtan «tálbına» dep atalǵan. Bul óte paıdaly tamaq, sondaı-aq muny Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózi súıip jeıtin bolǵan. 

Aısha anamyzdan (r.a.) jetken hadıste bir týystary qaıtys bolǵan kezde áıelder jınalady, keıin jaqyndary men qurbylarynan basqasy tarap ketken kezde Aısha anamyzdyń buıryǵymen bir tabaq tálbına jasadyq. Odan soń oǵan tuzdyq retinde sarıd jasadyq. Keıin Aısha anamyz bizge bylaı dedi: «Jeńder, men Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı degenin estidim: «Tálbına aýrýdyń júregin tynyshtandyrady jáne ýaıym- qaıǵynyń jartysyn alyp ketedi»[1].

Tálbına – kúızelistiń shıpasy

«Tálbına aýrýdyń júregin tynyshtandyrady jáne ýaıym-qaıǵynyń jartysyn alyp ketedi» – osy jerge nazar aýdarý qajet. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sózinde jalǵan bolmasy haq. Kúızelis pen toryǵýǵa toly bizdiń ýaqytymyzda tálbına rýhanı ýaıymnan aryltyp, qulshylyqqa den qoıýymyzǵa járdem bere alady.

Tálbına ımmýnıtetti kóteredi. Avıtsena óziniń XI ǵasyrdaǵy «Dárigerlik ǵylymnyń kanony» atty eńbeginde arpa sýynyń, sorpanyń qyzý kóterilgenge myń da bir em ekendigin jazyp ketken.

Tálbına jaqynyńnan aırylǵan qaıǵyny jeńýge járdem beredi

Joǵarydaǵy keltirilgen hadısten belgili bolǵanyndaı, múminderdiń anasy Aısha (r.a.) ózge áıelderge qazadan soń júrekterin tynyshtandyrý úshin tálbınany jeýge keńes bergen. Bizdiń qoǵamymyzda kóptegen áıel adamdar jaqynynyń qazasyn kótere almaı jatady. Osyndaı jaǵdaıda Aısha anamyzdyń (r.a.) keńesine amal etýge bolady. Sol kezde Alla qalasa, ol qaıǵyny jeńil qarsy alýǵa septigin tıgizedi.

Ózimiz daıarlaıyq, úıreneıik

Qazirgi tańda dúkenderden kez kelgen azyq- túlik túrin tabýǵa bolady. Sondyqtan da tálbınany súıikti Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen úlken súıispenshilik belgisi retinde jáne de súnnetine amal etý nıetimen óz úıimizdiń as mázirine engizip qoıýdyń bir múmkinshiligi desek qatelespeımiz. Dámi jaǵynan unamasa da, adamdardyń asyly – Muhammed Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) degen mahabbatymyzdy bildirýdiń bir túri dep sanaýǵa turarlyq-aq.

Daıyndaý tásili:

Tálbına usaqtalǵan arpadan jasalynady. Qazanǵa bir kese sút jáne eki kese sý quıylyp, kishkene shynyaıaqpen arpa salyp, aralastyrylady. Jiti aralastyryp, daıyn bolǵansha otqa qoıamyz. Botqa qoıý da, suıyq ta bolmaýy qajet. Qaınap bolǵan soń ottan túsirýge bolady. Botqa daıyn! Ony balmen qosyp jeý qajet. Baldy botqaǵa qosyp jiberse de bolady.

Alla Elshisine (s.ǵ.s.) degen mahabbat

Sańlaq sahaba Abdýlla ıbn Masǵýd (r.a.) eger Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir jerden ekinshi jerge oryn aýystyrar bolsa, ol da sony qaıtalaıtyn edi.

Jáne de Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir jerde jóteler bolsa, ol da sol jerge baryp jóteletin bolǵan. Birde bir sahaba ýaǵyz aıtyp otyrǵan Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip Qııamet jaıly suraıdy. «Sen oǵan ne daıyndadyń?» – dep surady Paıǵambar (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn). Ol bolsa: «Men kóp qulshylyq, oraza ıa bolmasa sadaqa daıyndaǵan joqpyn. Alaıda men Alla men Onyń Elshisin jaqsy kóremin», – dep jaýap beredi. Sol kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimdi jaqsy kórseń, sonymen birge bolasyń», – dedi. Artynsha Ánás (r.a.): «Islamnan soń biz buryn-sońdy Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Kimdi jaqsy kórseń, sonymen birge bolasyń» degen sózinen basqa sózge osynshalyqty qatty qýanǵan emespiz», – deıdi. Ary qaraı Ánás ıbn Málık bylaı dep jalǵastyrady: «Men Paıǵambardy (s.ǵ.s.), Ábý Bákir men Omardy (dos tutamyn) jaqsy kóremin jáne olarǵa degen mahabbatymnyń sebebimen (qııamette) olarmen birge bolamyn dep úmit etemin».  

Quranda Alla Taǵala bylaı deıdi: «(Muhammed Ǵ.S.) olarǵa: «Eger Allany súıseńder, onda maǵan ilesińder. Alla (T.) senderdi jaqsy kórip, kúnálaryńdy jarylqaıdy. Óıtkeni, Alla asa jarylqaýshy, erekshe meıirimdi» de»[2].

Qurmetti oqyrmandar, kelesi maqalamyzda súıikti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) dastarhanynan oryn alǵan basqa taǵam túri jaıly áńgimelep, daıyndalý tásilin de úıretetin bolamyz. Astaryńyz dámdi bolsyn!

 


[1] Ál- Buharı, 9/479; Mýslım, 2216.

[2] «Álı Imran» súresi, 31-aıat.

Pіkіrler Kіrý