Ýahabııa qandaı aǵym?

06 mamyr 2018 12204 0
Оqý rejımi

Tarıhqa sholý jasasaq, kezinde hazireti Álımen (r.a.) soǵysqan haýarıjderdiń kópshiligi Nájd halqynan quralǵanyn kóremiz. Sol  haýarıjder – búgingi tańdaǵy ýahabılerdiń «atalary» bolyp tabylady.

Paıǵambarymyzdyń  (s.ǵ.s.) zamanynda shaıtan keıbir sahabalarǵa kóringen jáne árdaıym Nájd jaqtan kelgen bir shal keıpinde bolǵan. Odan keıingi kezeńderde bul aımaqtan jalǵan paıǵambar Mýsáılámátýl Kázzáb shyqqan. Mýsáılámá ózine ergendermen birge musylman áskerine qarsy soǵysqan. Demek, jalpy tarıhta Nájd halqy áhlı súnnet jamaǵatyna qarsy shyǵýymen tanymal.

Ibn Omardan (r.a.) jetken hadıste Paıǵambarymyzdyń bylaı degeni aıtylady (s.ǵ.s.):

اللَّهُمَّ بَارِكْ لَنَا فِي شَأْمِنَا وفِي يَمَنِنَا . قَالُوا : وَفِي نَجْدِنَا ؟ قَالَ : اللَّهُمَّ بَارِكْ لَنَا فِي شَأْمِنَا وفِي يَمَنِنَا . قَالُوا : وَفِي نَجْدِنَا ؟ قَالَ : هُنَاكَ الزَّلاَزِلُ وَالْفِتَنُ ، وَبِهَا يَطْلُعُ قَرْنُ الشَّيْطَانِ

«Ýa, Allam! Sham eli men Iemen elinde bizderge bereketińdi jaýdyr!», – dep duǵa jasaıdy. Sonda bireýler: «Nájd ólkesine de», – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) duǵasyn qaıtadan aıtyp: «Ýa, Allam! Sham eli men Iemen elinde bizderge bereketińdi jaýdyr!», – deıdi. Sonda álgiler taǵy da: «Nájd ólkesine de», – dep qosady. Sol ýaqytta Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Ol jaqta silkinister men búlikter bar jáne shaıtannyń múıizi sol jerden shyǵady».

Ýahabılik aǵymnyń negizin qalaýshy Muhammad ıbn Abdýlýahhab (1703-1792 j.) arab túbeginiń ortalyǵynda ornalasqan dál osy Nájd jerinde dúnıege kelgen.

Onyń ata-babasy Hanbalı mázhabyn ustanǵan. Ákesi, atasy men baýyry qazylyq qyzmetti atqarǵan. Ol alǵashqy saýatyn Ýıaına qazysy bolǵan óz ákesinen ashady. Ilim izdeý barysynda Ibn Taımııanyń pátýalarymen tanysyp, dinge qatysty pikirlerin basshylyqqa alyp, jańǵyrtýǵa kóshedi. Biraz ýaqyt Sham qalasyndaǵy Hanbalı ǵalymdarynan dáris alady. Shamnan Nájdke oralǵan soń aýyl turǵyndaryna arnap dinı kitapsha jazýǵa kirisedi. 1740 jyly ákesi qaıtys bolǵan soń týǵan jeri Ýıaınaǵa oralyp, sonda nasıhat jumystaryn júrgizdi.

Óziniń qaýymynan kórgen keıbir áreketterdiń shırk ári bıdǵat ekendigin alǵa tartý arqyly olarmen talas-tartysqa túse bastady. Óz kózqarastaryn jaqtaýshylardy izdestirdi.

Bul kózqaras sol jerdegi saıası bıliktiń resmı ustanymyna aınaldy. Atalǵan ustanym tez arada arab túbegine jaıylyp az ýaqyttyń ishinde kóptegen jerdi basyp alynyp, búkil Nájd halqyna osy kózqaras arqyly úkim júrgizile bastaldy. Alaıda, osy kezeńde bul jerdiń barlyǵy Osman memleketiniń qaramaǵynda bolatyn. Dál osy kezde Osman memleketiniń orystar men jáne parsylarmen shaıqasyp jatýy ári  bul jerdiń ortalyq bılikten shalǵaıda ornalasýy, Osman ımperııasynyń álsirep, ýahabılik aǵymnyń kúsheıýine ońtaıly jaǵdaı týdyrdy. Muny paıdalanǵan ýahabıler Parsy shyǵanaǵy tóńireginde bılik qurdy. Osylaısha, 1744 jyly ýahabılik aǵymnyń irgesi qalanady.

Abdýl Ýahhab Osman ımperııasyn jalǵastyrýshy Sálım patshanyń tusynda musylmandardyń arasynda óziniń ıdeologııasyn keńinen taratyp, halyqtyń sanasyn san-saqqa salyp tónkeris jasaǵany tarıhtan belgili. Ol – dinı  saýaty taıaz, túsinigi saıaz adamdardyń sanasyn ýlap; «halyq «shırk» pen «bıdǵat» jasap jatyr, sondyqtan da olarǵa «taýhıdti» jetkizý kerek» dep urandatyp, soǵysqa qantógiske ıtermeledi. Sol kezdegi qazylar men ǵalymdar Abdýl Ýahhabtyń el ishinde taratyp júrgen baǵytynyń qate adasýshylyq ekendigin eskertkennen keıin ol birneshe márte zyndanǵa tastaldy. Tipti, qasıetti Mekke men Madınany, Taıyf t.b shaharlardy basyp alyp, musylman áskeri men Abdýl Ýahhabtyń jaqtastarynyń arasynda joıqyn qan tógis oryn alady. Sońynda Osman ımperııasynyń áskerleri olardy oısyrata jeńip, qatty jazalady. Sol kezderi Mekke men Mádınanyń múftı ǵalymdary Osman ımperııasynyń patshasyna «ýahabı» aǵymynan tazartqandyǵy úshin alǵys hattaryn joldaǵan eken. Bul oqıǵalardyń barlyǵy Islam tarıhy betterinde aıǵaq-qujattarmen anyq jazylǵan.

Kezinde Muhammad ıbn Abdýlýahhabtyń bul isterin quptamaǵan ákesi men týǵan baýyry birneshe ret eskertý jasaǵan. Sonymen qatar, týǵan baýyry sheıh Sýláıman ıbn Abdýlýahhab oǵan qarsy «Ás-saýaǵıqýl ıláhııa fı ár-roddı alál ýahabııa» atty arnaıy kitap jazyp, ýahabılik aǵymnan musylman halqyn saqtandyrdy.

Sondaı-aq, qasıetti Mekkeniń múftıi, Shafıǵı mázhabynyń ataqty ǵalymy, faqıh ári tarıhshy Ahmad Dahlan (h.1231-1304 j.) óziniń «fıtnátýl ýahabııa» (ýahabıler búligi) atty kitabynda bylaı deıdi:

«Ýahabıler fıtnasyna keler bolsaq, sultan úshinshi Sálımniń (h.1204-1222 j.) tusynda kóptegen búlikter oryn aldy. Sonyń biri – arab túbegindegi  ýahabıler búligi. Olar eki qasıetti qala Mekke men Mádınany basyp alyp,  Sham eli jáne Mysyr elinen qajylyqqa kelgen jandardyń joldaryn tosyp, bóget jasady. Muhammad ıbn Abdýlýahhab jańadanózi oılap tapqan mázhabyn (ustanymyn) qurýdaǵy maqsaty – adamdardyń taýhıdke degen yqylasyn oıatyp, shırkten alshaqtatý dep aqtaldy. Onyń oıynsha ózine deıin alty júz jyldan beri ǵumyr keshken adamdardyń barlyǵy shırkte bolyp, sóıtip ol adamdarǵa dinin jańǵyrtyp beripti. Ol múshrikterge túsken:

وَمَنْ أَضَلُّ مِمَّن يَدْعُو مِن دُونِ اللَّهِ مَن لَّا يَسْتَجِيبُ لَهُ إِلَىٰ يَوْمِ الْقِيَامَةِ وَهُمْ عَن دُعَائِهِمْ غَافِلُونَ  

«Alladan ózge qııametke deıin ózine jaýap bere almaıtyn bireýge tabynǵannan kim zalymyraq? Árıne tabynǵandary olardyń jalbarýlarynan habarsyz» («Ahqaf» súresi, 5-aıat).

وَلَا تَدْعُ مِن دُونِ اللَّهِ مَا لَا يَنفَعُكَ وَلَا يَضُرُّكَ

«Jáne de Alladan ózge saǵan paıda, zııan keltire almaıtyn nárselerge jalbarynba» («Iýnýs» súresi, 106-aıat.).  Osy tárizdi kóptegen Quran aıattaryn taýhıd ıelerine qoldandy».

1802 jyldyń 18-shi aqpanynda ýahabıler Taıyfty basyp alady. Belgili tarıhshy Ahmad Jáýdat Pasha ýahabılerdiń Taıyfqa basyp kirgendegi jasaǵan isterin tómendegideı sýrettep, baıandaǵan:

«Ýahabıler Taıyfqa basyp kirgende, aldynan shyqqannyń barlyǵyn qıratýmen boldy. Kitaptardy kóshege ońdy-soldy laqtyrdy. Buharı men Múslımniń «Sahıhaıny» jáne basqa da hadıster jınaǵy, tórt mázhabta jazylǵan fıqh kitaptary, ádebıetke, ónerge qatysty myńdaǵan kitap aıaq astynda shashylyp jatty. Tipti, arasynda Quran kitaby da boldy.... Bul birshama ýaqyt jalǵasty. Soǵystan túsken oljanyń besten birin ámirshilerine, al qalǵan bóligin jabaıylar ózara bólisti».

Ýahabılik tarıhta «harıjıttik» áreket retinde de tanymal bolǵan. Óıtkeni, olardyń áreketterindegi qatygezdik, óz ustanymdaryna qosylmaǵandardy kápir dep aıyptaý árketteri harıjıt aqıdasynyń (seniminiń) kóshirmesi ispetti. Ibn Táımııanyń joly men Hanbalı mázhabyn ustanatyndaryn aıtqanymen, Hanbalı mázhabyna qaıshy keletin tustary jeterlik.

Mysyrlyq ǵalym ımam Muhammad Ábý Zahra óziniń «Islamdaǵy mázhabtar tarıhy» atty eńbeginde:

«Jalpy alǵanda, ýahabıliktiń negizin qalaǵan Muhammad ıbn Abdýlýahhab ıbn Táımııanyń kózqarastary men pikirlerin oqyp, sony is-júzinde asyrǵan. Negizinde, ýahabıler ıbn Táımııanyń pikirlerine jańa esh nárse qospady. Biraq qattylyqta tipten asyńqyrap ketti jáne ıbn Táımııanyń eńbekterinen ol meńzemegen basqa maǵynalar shyǵaryp aldy. Ýahabıler alǵashynda kofeni jáne soǵan uqsas zattardyń ózin haramǵa jatqyzǵan. Alaıda, keıinnen bul pikirlerinen qaıtty.

Olar óz kózqarastaryn nasıhattaý jolynda qurǵaq daǵýatpen shektelgen joq. Ózderine qarsy kelgenniń barlyǵymen soǵysa bastady. Bul isterin «biz bıdǵatpen kúresip jatyrmyz, ámrý maǵrýf náhı anıl mýnkár» dep túsindirdi. Osy áreketterimen ózderin tarıhtaǵy harıjılerdiń jańa nusqasy ekendigin kórsetti.

Ýahabıler «raýdatýl mýtahharaǵa» perde taǵýdy da bıdǵatqa jatqyzdy, burynnan beri turǵan perdelerdiń jańartylýyna  da ruqsat bermedi. Sóıtip, aqyry ol perdeler ábden eskirip, toz-tozy shyqty. Olar bul máselede tipten shekten shyqty. «Ardaqty paıǵambarymyz» degen sózdiń ózin olar unatpady. Daǵýattaryn qattylyqpen, dórekilikpen júrgizdi. Sondyqtan da eldiń kóbi olardan aýlaq júretin boldy».

Islam oıshyly ǵalym Ahmad Ámın «zýǵamáýl  ısláh fı asrıl hdıs» atty eńbeginde:

«Musylmandardyń ýahabılik aǵymdaǵylardy jaqsy kórmeýiniń birden bir sebebi mynaý: olar basyp alǵan elderge óz pikirlerin kúshtep qabyldatty. Aıtqan ýaǵyzymyzdy jurt kózsiz qabyldaýy kerek dep eseptedi. Mekkege basyp kirgende, birshama mazarlardy qıratty. Haziretti Hadısha anamyzdyń (r.ha) mazaryn, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) men Ábý Bákirdiń (r.a.) týylǵan úılerin – alǵashqy rette qıratty. Al,  Mádınaǵa barǵanda, Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) qabiriniń mańyndaǵy sándik zattardy alyp tastady. Olardyń bul áreketteri búkil musylman jurtynyń renishi men narazylyǵyn týdyrdy».

DINI USTANYMDARY:

Muhammad ıbn Abdýlýahhabtyń senimi men kózqarasyn jazǵan eńbekterinen baıqaýǵa bolady. Ol birneshe kitap jazǵan. Solardyń ishinen eń tanymaly «Kıtabýt-taýhıd» (Taýhıd kitaby), «Káshfýsh-shýbýhat» (Kúmándi nárselerden aryltý) jáne «Kıtabýl-ýsýlıs-sálásá» (Úsh negiz kitaby). Mine, osy eńbekterinde taýhıd, shırk, bıdǵat máselelerine keńinen toqtalady. Muhammed ıbn Abdýlýahhab «Káshfýsh-shýbýhat» atty kitabynyń 158-betinde:

لا خِلافَ أَنَّ التَّوْحِيدَ لابُدَّ أَنْ يَكُونَ بِالقَلْبِ وَاللِّسَانِ وَالعَمَلِ، فَإِن اخْتَلَّ شَيْءٌ مِنْ هَذَا لَمْ يَكُنِ الرَّجُلُ مُسْلِما.فَإِنْ عَرَفَ التَّوْحِيدَ وَلَمْ يَعْمَلْ بِهِ فَهُوَ كَافِرٌ مُعَانِدٌ كَفِرْعَوْنَ وَإِبْلِيسَ وَأَمْثَالِهِمَا.

«Taýhıd (ıman) – júrekpen senip, tilimen aıtyp, amal etý. Eger osylardyń biri buzylsa, adam musylman bolmaıdy. Al,eger taýhıdti tanyp, onymen amal etpese, ol perǵaýyn, ibilis jáne sol ekeýi sııaqtylar tárizdi kápir bolady», – dep amal ımannyń bir bóligi, amal etpegen musylman bolmaıdy dep kesip aıtady.

Bul aǵym ózderin Hanbalı mázhabyn ustanamyz degenimen, tolyqtaı Ahmad ıbn Hanbaldyń aqıdasymen (senimimen) júrmeıdi. Ǵalym Mýhammed Ábý Zahra «Mázhabtar tarıhy» (Tarıhýl mázahıb) atty eńbeginde Ahmad ıbn Hanbaldyń ıman jaıyndaǵy kózqarasyn bylaı dep keltiredi: «Iman – júrekpen sený, senimin tilimen aıtý jáne amal etýden turady. Eger adam júregimen senip, tilimen sengenin aıtsa, Allaǵa serik qospasa, Quran men súnnette buırylǵan ámirlerdi teristemese, biraq jalqaýlyqpen amal etpese dinnen shyqpaıdy. Alla qalasa ol pendesin jazalaıdy, qalasa keshiredi».

ÝAHABI AǴYMYNYŃ JAŃA ATAÝY:

Mysyrlyq ǵalym sheıh Alı Juma bylaı deıdi:

«Tipti, ýaqyt óte kele ýahabııa sóziniń ornyna sáláfııa sózi qoldanyla bastaldy. Mundaǵy maqsat – ýahabılik aǵymnyń pikirleri tek Muhammad ıbn Abdýlýahhabtan emes, sáláf-solıhtardan (ıslamnyń alǵashqy tolqynynda ǵumyr keshken izgilerden) bastaý alady degen oıdy qalyptastyryp, halyqty «bul aǵymdy qurýdaǵy negizgi sebep sáláf-solıhtar aqıdasyn ustanyp, solardyń jolyn jalǵastyrý» dep sendirý bolatyn.

Sóıtip, sáláfııa sózi – ózderin «aqıqat jolyndamyz, sáláf solıhınder aqıdasyn saqtaýshymyz, solardyń ustanǵan joldaryn taratýshymyz» dep, ózderin qalǵan musylmandardan joǵary sanaıtyn ýahabılik aǵym ókilderiniń laqabyna aınaldy».

Negizi, «sáláfııa» aǵymy – ýahabılik aǵymnyń jańasha bir esimi.

ÝAHABIIa AǴYMYNYŃ BELGILERI

1) Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasyn moıyndamaýy. Bul tek bizdiń eldegi ýahabılik ıdeologııany qoldaýshylarmen shektelmeıdi. Kez kelgen musylman elinde osy ıdeologııany jaqtaýshylar resmı bolyp tabylatyn dinı basqarmany moıyndamaı, únemi oǵan teris áreket etedi;

2) Tek ózderin ǵana «shynaıy musylmanbyz» dep, ózgelerdiń barlyǵyn, «múshrık», eń jumsaq aıtqanda «bıdǵatshy» jáne «adasqan» dep sanaýy;

3) Ulttyq qundylyqtarǵa jáne ádet-ǵuryp, salt-dástúrimizge qarsy kelýi. Sharıǵatymyzda bul qundylyqtardyń orny erekshe ekendigi barshamyzǵa málim;

 4) Súnnıttik baǵyttaǵy tórt mázhabty moıyndamaý.

Kez kelgen jat aǵym ıdeologııasy – Ekstremızmniń alǵy sharty, bastaý kózi. Ekstremızm ushqyn sekildi, kishkentaı bolyp bastalady, birte-birte ulǵaıady. Jalynnyń da osyndaı kishkentaı ushqynnan bastalatyny belgili.

Sondaı-aq, eldiń el, ulttyń ult bolyp qalyptasýynyń negizgi bes faktory bolady. Olar: tili, dástúrli dini, dili (mentalıteti), ádet-ǵurpy, ata-mekeni, ıaǵnı otany. Al, bul aǵym joǵarydaǵy bes faktordyń beseýine de qarama-qaıshy áreket etedi. Demek, qandaı da bir aǵym halqymyzdyń qalypty nanym-senimi men dástúrli Islamdaǵy baǵytyna qarama-qaıshy baǵytta bolsa, ol onyń teristigin kórsetedi emes pe? Osydan keıin-aq «ýahabı» aǵymynyń durys-burystyǵyna ózderińiz baǵa berińiz!

Tegter: Ýahabııa
Pіkіrler Kіrý