ShILDEHANA NEMESE AQIQA QURBANY

03 sáýіr 2024 1748 0
Оqý rejımi

Ana qursaǵyndaǵy úsh qaranǵylyqta jaralyp, jaryq dúnıeniń esigin ińǵalaı ashqan sábıimizdiń kindigin keskennen keıingi erekshe qýanyshymyz – Shildehana. «Adamnan adam shyǵý oń emes», deıtin qazekem úshin shildehanasynyń da orny bólik. «Ulym ósse qolym uzarady, qyzym ósse jolym  uzarady», degen qanatty sózdi basty qaǵıdasyn aınaldyrǵan babalarymyz úshin meıli ul meıli qyz bolsyn balalaryn bólip jarmaıtyny ras. Keıin ǵana estip jatyrmyz ǵoı áıeli tek qyz tapsa jekirip, tipiti, jek kórip odan saıyn kektenip, ajyrasyp jatqany. Áıtpese qazaq halqy úshin «qyz bala-qonaq». Onyń orny óz úıinde  júrgende tórden tómen bolmaǵan. Uzatylyp barǵan jerinde tórge talaspaǵan, ádepten ári aspaǵan edi. Qyz balanyń bolmysyndaǵy bul tazalyq eń alǵash  shilde  sýyna shomyldyrǵandary aınalyp keteıin aq samaı ájelerimiz ben aq jaýlyq analarymyzdyń aq tileýi arqyly boıyna sińse kerek. «bul ómirden habarysyz jańa ǵan» sátinde jany taza bolsyn degen nıetpen shildesýyna shomyldyryp, jórgekke orap, quba taldan ıilgen besigine bólengen. Osy sátten bastap, uzatylyp ketkenshe «qyzym qyzyǵym» dep qana emes, jarastyrar el ishin «órisim» dep alaqanda aıalaǵan aq qusynan qurmetti de aıamaǵan. Al endi ul bala dúnıege kelse, nesin jasyraıyq, ákeniń qýanyshynda shek bolmaıdy. Anam «ul taptym dep qalja jegen»ultymyz úshin ul bala urpaq sabaqtastyryp, shejireni jalǵaýshy bolyp esepteledi. Meıirjan Álibek degen aqyn inimiz oqýshy kezindegi bir aıtysta analarǵa qurmet erekshe bolýy kerektigin sóz ete kelip: «shejirede attaryńyz qalmaǵanmen, shejireni  jasaıtyn sizdersizder»,dep kóńilge qonymdy qulaqqa jaǵymdy oı aıtqan edi. Dástúrli qazaq qoǵamyndy qalyptastarǵa shildehanaǵa tek aq samaı analar men qyz-kelinshekter ǵana qatysatyny bálkim sondyqtan shyǵar.

Shildehana týraly oı qozǵaı otyryp osy dástúrimizge qatysty sharıǵattan da azkem aıta ketý jón. Jalpy Islam dininde «qurbandyq shalý» degen jaqsy úrdis bar. Bul tek qurban aıt kezinde ǵana iske asyrylady. Al sábı dúnıege kelgende soıylatyn maldy «aqıqa qurbany» dep aıtady. Sharıǵat boıynsha: «Náresteniń úlpildek shashyn «aqıq degendikten, osyǵa baılanystyryp, shalynatyn maldy da «Aqıqa qurbany» ataǵan. Aqıqa  qurbany perzent syılaǵan Alla Taǵalaǵa shúkirshilik bildirý nıetimen shalynady. Sharıǵattaǵy úkimi mýbah,  ıaǵ dúnıege kelgen náresteni úshin mal shalý ár ata-ananyń óz erkindegi is.»

Áýbasta musylman bolyp jaratylǵan, ıslam kelgende ulttyq tárbıesi men asyl dini bite qaınasqan qazaq halqy  «aqıqa qurbanyn» erteden-aq shalyp kele jatqany aqıqat. Óz tanym-túsinigine saı jas bosanǵan ananyń jáne ómirge kelgen sábıdiń qurmetine arnaıy  qoı soıyp ony «qalja» dep ataǵan. Al dinimizdi ulttyq dilimizben baılanystyryp, dińimizdeı berik ustaýdy nasıhattap kele jatqan ımamdarymyz: «Balanyń týylǵan kúninen bastap balıǵat jasyna tolǵanga deıin aqıqa qurbandyǵyn shalýǵa bolady. Dese de, jańa ǵan náresteniń jetinshi kúni basyndaǵy úpildek shashy alynyp, at qoıyla salasynymen qurban shalý mýstahab, unamdy is»,deıdi. Al qazaqy dástúrimizde qyrqynan shyǵarǵan kezde ǵana shashyn alyp jatady. Munyń da esh sókettigi joq. Mine, shildehana tóńireginde osyndaı jón – joralǵylamyz bar. Bulardyń bári qazekemniń «qýanyshty bólisseń kóbeıedi», degen toıshyl, saýyqshyl nıetimen de astasyp jatyr. Nesin jasyraıyq, mundaǵa deıin shildehana birneshe áıeldiń ǵana basy qosylyp, sol otbasynda atalyp ótiletin. Kelinniń tolǵaǵy bastalǵan sátten áıelder jaǵy «jarysqazan» uıymdastyryp, bosangannan keıin shildeheneǵa ulasyp ketetin. Ómirge ul meıli qyz kelsin qazaq ǵurpynda ulan-asyr toıǵa aınalady. Ony bozbalalar men boıjetkender jaǵy án-dýman men túrli oıyndarǵa ulystyrsa, úlkender jaǵy arnaıy syı-sııapatyn jasap, aq batasyn berip tarqasatyn. Buǵan kóbinese et-baýyr jaqyndary men qudaı qasqan kórshilerǵana qatysatyn. Sebebi, jańa týǵan balaǵa kóptiń aıaǵy aýyr bolady dep, tez ketip qalýǵa tyrysatyn.

Sonymen ómirge sábı kelgendegi shildehana toıy  ile-shala besik-toıǵa  ulasyp kete beredi. Sebebi, shilde sýyna shomyldyrǵannan keıin birden besikke bóleıdi emes pe? Ertedegi qazaq qoǵamynda toıdyń máni men mazmunyna erekshe kóńil bólgen. Arnaıy bata jasaıtyn atasynan bastap, besikke bóleıtin analarymyzǵa deıin elge syıly, ózi ýáli sózi dýaly jandar bolǵan. Al qazir she? Bata beredi degen atalarymyzdyń ózi áńgime aıtyp ketedi. Ásili, sóz qadirin óz qadirinen bıik qoıǵan bizdiń halyq úshin bata degenińiz – boıǵa qýat beretin, janǵa shýaq tógetin marjan oıdyń jıyntyǵy. Atasy batasynan shatasyp, sońynda «sol úshin» dep ar jaǵynda atyń óshkir ashy sýdy «alyp qoıaıyqqa» jol ashyp jatsa da kóńil aýdarmaıtyn boldyq

Meniń oıymsha, sondaı sábı syılaǵan Allaǵa shúkirlik qylyp, sol náresteniń qurmetine joq-jitikke qaıyrymdylyq kórsetse saýapty is bolar edi.

Shyr etip dúnıege kelgende shildehanadan bastalyp, dıdarymyz bolǵan dástúrimizdi ımanymyzben kórkemdesek, toıdyń maqsaty toılaý ǵana emes, urpaǵyńnyń erteńin oılaý ekenin zerdemizde saqtaǵanymyz istiń eń abzaly bolmaq.

Jumataı OSPANULY

Pіkіrler Kіrý