ShARIǴAT ÓTIRIK AITÝǴA RUQSAT ETETIN JERLER

02 qarasha 2023 2786 0
Оqý rejımi

Paıǵambarymyzdyń (s.a.s) qyzy Úmmý Kúlsim (r.a) jetkizgen hadıste: «Men Paıǵambarymyzdan (s.a.s) ótirik aıtýdy úsh jerden artyq  ruqsat bergenin estimedim degen:

- Bir adam eki jaqty jarastyrý maqsatymen aıtsa (ıaǵnı kelispeı qalǵan eki tarapty);

- Bir adam soǵys kezinde (aıla úshin) aıtsa;

- Kúıeýi áıelimen sóılesken kezde jáne áıeli kúıeýimen tildesken kezde». (Múslim)

Erli-zaıyptylar aradaǵy kórkem qatynasty saqtaý úshin ótirik aıtsa bolady.

Al odan basqa nıet kózdelse, onda ótiriktiń qaı túri bolmasyn – haram.

Baýyrjan Momyshuly atamyz:

«Ótiriktiń balyn jalap tiri júrgenshe, shyndyqtyń ýyn iship ólgen artyq»,- dep aıtqan. Nege? Bir aýyz ótirikte turǵan ne bar?

Safýan bın Salım (r.a.) rıýaıatynda Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.): «Musylman qorqaq bola ma (múmkin be)? –dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Iá», – dep jaýap beredi. Sońyra: «Musylman sarań bola ma (múmkin be)? – dep surap edi, Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Iá», – deıdi. Musylman ótirikshi bola ma (múmkin be)? – degende: «Joq», – dep jaýap bergen eken[1]. Ótiriktiń quıryǵy bir tutam demekshi, adam qansha ótirik aıtsa da, aqyry sońynda masqarasy shyǵady. Mine, sondyqtan ótiriktiń balynan, shyndyqtyń ýy áldeqaıda qaıyrly. Álı bın Ábý Talıb (r.a.): «Bir nárseni búgip qalǵan adamnyń tili jańylyp jáne bet álpetinen baıqalyp qalady», – degen.

Jalpy, ótirik sózdi jaqsy nemese jaman dep bólip-ajyratýǵa kelmeıdi. Sonymen birge, ótirik sózdi úlken-kishi dep talqylaýǵa bolmaıdy. Óıtkeni, hadıste: «Ótirik ótirik bop jazylady. Tipti, tıtteı ótirik tıtteı ótirik bop jazylady[2]», – degen eken.

Sahaba Abdýlla bın Amır (r.a.) bylaı dep eske alady. Bir kúni (bala kúnimde) anam: «Munda kel, bir nárse beremin», – dep shaqyrdy. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bizdiń úıde otyrǵan. Ol kisi: «Oǵan ne nárse bermek boldyń?» – dep surady. Anam: «Qurma bermekshi edim», – dedi. Ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eger de sen balańa eshnárse bermeseń, saǵan ótirik sóz (aıtty) dep jazylǵan bolar edi[3]», – degen edi».

Degenmen de, sharıǵatta úsh jaǵdaıda ótirik aıtýǵa ruqsat beredi. Bul asa mańyzdy jáne qajetti oryndar. Ondaı jaǵdaıda ótirik aıtqan adamǵa kúná emes, kerisinshe saýap jazylady.

Birinshi – arazdasyp qalǵan eki dosty tatýlastyrý úshin.

Ekinshisi – jaýdan qutylý úshin.

Úshinshisi – erli-zaıyptylardy jarastyrý úshin. Árıne, bul arsyzdyq jasap alyp, ony ótirikpen búrkeý degen sóz emes. Bul úsh jaǵdaıǵa qatysty, sahaba áıel Úmmý Kýlsým Ýqbaqyzy (r.a.): «Men Alla elshisiniń (s.ǵ.s.): «Adamdar arasyn tatýlastyrý úshin jaqsy sóz aıtyp, jaqsylyqty jaıǵan kisi ótirikshi emes» dep aıtqanyn estidim[4]», – dese, Ibn Shıhab (r.a.): «Adamdardyń úsh jaǵdaıdan basqa ótirik aıtýyna ruqsat berilgenin estimedim, ol jaǵdaı: soǵysta, adamdar arasyn tatýlastyrýda jáne kúıeýiniń áıeline aıtqan sózi men áıeliniń kúıeýine aıtqan sózi», – degen eken.

Al, basqa jaǵdaıda ótirik aıtý – úlken kúná. Tipti, adamdy maqtap marqaıtý úshin nemese ázil-qaljyńǵa «tuzdyq» bolsyn dep ótirik qosyp jiberýge bolmaıdy. Imam Mýslım eńbeginde: «Maqtaýshylardy kórseńder, betterine topyraq shashyńdar[5]», – degen hadıs bar.

Demek, «jurtty kúlkige qarq qylamyn» dep ótirikti ádetke aınaldyrýǵa tipten bolmaıdy. Mundaıdan paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) siz ben bizdi tyıyp: «Jurtty kúldirý úshin bir áńgime aıtyp, ótirik sóıleıtin adamǵa nendeı ókinish (tozaq bolsyn)[6]», – dep úsh qaıtara aıtqan.

Bizdiń ótirik aıtýǵa beıimdiligimiz óz aıybymyzdy jasyrýǵa áreket etýimizden ekeni aıdan anyq. Kesh turǵandyqtan, tańerteń jumysqa keshigemiz. Ony jasyrý úshin qoǵamdyq kólikten bastap, aýa raıyna deıin barlyǵyn kináli etip shyǵamyz. Tek ózimizdiń kinámyzdy eshýaqytta, eshbir jaǵdaıda moıyndamaımyz. Ne bolsa da, sýdan qurǵaq shyǵýdyń amaly. Demek, ótirikten arylý úshin adam boıyndaǵy minin túzeýge mindetti.

Pіkіrler Kіrý