ShÁKÁRIM ShYQQAN ÁLEMDIK ShYŃ (ǵulamanyń ómirin saty-satylap taný týraly birer sóz)

17 shіlde 2024 1258 0
Оqý rejımi

Máńgilik problemalardyń jaýabyn izdegen oıshyldar az emes. Biraq olardyń arasynda sol túp haqıqatty tapqan, búkil adamzattyń túzý joly mynaý kórsetken jandar sanaýly ǵana. Óıtkeni, Táńiriniń hıkmetin sezý, jaratylys syryn tanyp bilý – rýhanııattyń Everest shyńy. Ony baǵyndyrý úshin «jan kóretin kóz kerek» (Shákárim). Sóıtip, dúnıeniń kórinbegen syryn túgendeý oı  alyptarynyń sybaǵasy. Olardy «kóripkel áýlıe», «álem oıynyń alyby», «kemeńger oıshyl» nemese «danyshpan fılosof» deıdi. Dala danasy Shákárim osy qatardan. Muny ózi de jaqsy bilgendikten:

Bas kózimen sendelýge,
Bizge ruqsat joq, shyraq!

– deıdi («Bizge» degeni – áýlıege degeni).

Sonymen, jumyr basty pendeniń baǵyndyratyn eń bıik shyńy – áýlıelik. Haqıqat jalǵyz, al sol rýh bıigine aparar joldar kóp. Bári de «bek shetin, bek názik jol» (Abaı).

Olaı bolsa, Shákárimniń ózindik soqpaǵy, ótken saty-satylary qandaı? Aldymen qyryq jasqa deıingi ómirine shaǵyn sholý jasaıyq. Barlap qarasaq, qyryq jasqa deıingi órisi ıslam dini bolǵany, haqıqatty sonyń  aıasynan izdegeni belgi beredi.

1880 jyldardan bastap qazaq poEzııasynda aǵartýshylyq dinı baǵytpen astasyp jatty. «HIH ǵasyrdyń aıaǵynda qazaq saharasynda kitabı aqyndar kóp bolǵan,  – dep jazady T.Álimqulov. – Ońtústik Syrda Máıkót, Molda Medeý, Bazar jyraý, Jylqybaı, Saýytbek, Balta, Shádi-tóre, Mánsur, Sanbaı, Ótebaq, Sadýaqas, Aıtbaı, Qulynshaq, Aqberdi, Oraz Molda, Omar Shoraıaqov sııaqty hıssa shyǵaryp, jyr jazǵan aqyndar bar-dy» (Jumbaq jan. – Almaty, 1993. – 97 b.). Osy atalǵan on alty aqyn da dinı taqyrypqa qıssa shyǵarǵandar.  Bul jyldary Ertis óńirinen Árip Táńirbergenov, Kókbaı Janataıuly, Aqylbek Sabaluly, Máshhúr Júsip jáne t.b. kitabı aqyndar shyqty. Qaı qaısy da musylman ǵulamalarynyń jazǵandaryn kóp oqyǵan, din ıslam qaǵıdalaryna qanyq hám kóptegen dinı qıssalardyń avtory.

Abaıdyń óleńi bar ónerli inisi Shákárimniń jańaǵy atalǵan dinshil aqyndar tobynan tabylǵany shúbásiz. «Abaı joly» Epopeıasynyń «Qastyqta» taraýynan   myna bir úzindini keltire keteıik: «Semeıdiń meshit-medresesindegi qaziret-halfelermen kezdeskende, Shubar óziniń musylmansha kóp oqyǵanyn jáne musylman ǵulamalarynyń kitaptarynan qol úzbeı júretin moldalyǵyn da iske jaratady». Kórdińiz be, Muhań Shubardyń, ıakı Shákerimniń musylman ilimine jetiktigin hám moldalyǵy baryn oqyrmanǵa jetkizip otyr. Synap-muqaǵan sııaqtanady, shyndyǵynda ish tarta aıtqan. Sol sııaqty jeńgeleriniń Shákárimge «molda jigit» dep at qoıǵany da dinshil bolǵandyǵyn bekite túsedi.

Din jolynyń anyq-qanyǵyn bilýge qumartqan Shákárim:

Ne syr bar din degen jolda,
Kitap, tápsir, qoja, molda…

 – dep ózi aıtqandaı, kóp izdengen. Biraq din tazasyn, sondaı-aq, ózin alań qylǵan jaralys syrlaryn ázirge taba almaıdy. Sebebi, dinshilder «anyq nury osy, týra jol bizde ǵana» dese, al pánshilder kerisinshe «Jan, Qudaı joq» dep sandaldy («pánshiler» degeni – «álem óz-ózinen damyp, jetilýde» dep adasqan ateıst ǵalymdar). Bul jóninde kóp keıinde (1924 j.) jazǵan «Týra jolda qaıǵy turmas» óleńinde aqyn bylaı dep aǵynan jarylady:

Moldalardan din surasań,
Sandyraqtap, sandalar.
Pánshilermen bas qurasań,
Jan, Qudaı joq der tura-aq.
…Taza dinniń shyn negizin,
Ustaǵan bir bende joq.
Dúnıe tolǵan kóp shataq din,
Bári birdeı shatpyraq.

Sóıtip, dinı óris jigit Shákárimniń shólin qandyra almaǵan. Dinı hám ǵylymı dogmat qursaýynan ustazsyz bosanyp shyǵý qıynnyń qıyny. Jas aqynnyń joly boldy, danyshpan aǵasy Abaı durys baǵytqa saldy. Másele sonda, 1894-1895 jyldary Abaı óz shyǵarmashylyǵynyń ishki mazmuny men tabıǵatyn túbegeıli ózgertti.  Endigi kúsh-qýatyn «Laı sýǵa maı bitpes...» degen óleńindegi:

Meken bergen, halyq qylǵan Ol lá mákan,
Túp Iesin kóksemeı bola ma eken?
Jáne Oǵan qaıtpaqsyń, ony oılamaı,
Ózge maqsat aqylǵa tola ma eken?

– delingen qos suraqtyń jaýabyn izdeýge jumsady. Sondyqtan birtindep hakimdik bıikke basqyshtady. Ózi rýh shyńyna bettegen Abaı talapty shákirtterin jetegine aldy, árıne. Olarǵa ımannyń tazalyǵy nede ekenin uqtyrdy hám dogmalarǵa kúdikpen qaraý daǵdysyn ekti.

Shákárim 1898 jyly qyryq jasta edi. Bul burylysty shaq bolǵanyn  «Qyryq jyldan ótip jasym», «Qyryqtan sońǵy ımanym», «Qyryqtan sońǵy qyrymdy, Synamaq bolsań túrimdi» sııaqty áldeneshe óleń-jyrlarynan bilemiz. Sóıtip, izdengish aqynnyń týra joldy tapqany – ustazy Abaıdyń danalyǵynyń arqasy.

Endi Shákárim kámalatynyń saty-satylary degen basty máselemizge kósheıik. Islam iliminde adamnyń kemeldenýin tórt kezeńge bóledi. Olar: sharıǵat (bilim jınaý kezeńi), tarıhat (nápsini aýyzdyqtaǵan taqýalyq), maǵrıfat (Allany taný) jáne haqıqat (Allaǵa jetý).  Senseńiz, atalǵan tórt saty Shákárimniń qyryqtan sońǵy ómiri jolynan ap-aıqyn belgi beredi.

«Mutylǵannyń ómiri» degen ómirbaıandyq jyrynda aqyn bylaı deıdi:

Jas qyryqqa kirgen soń,
Bir oı tústi jańadan.
Qylyǵyn synap bilgen soń,
Dedim qazaq netken jan?

Qazaqtyń minin aıtyp, qylyǵyn synaǵan jyrlary «Qazaq aınasy» jınaǵyna toptalǵan edi (bul jınaq 1912 jyly Semeı qalasynda jańa ashylǵan «Járdem» baspasynda jaryq kórdi). Bul kezdegi poEzııasynda adamgershilik ıdeıasy, nadandyqty túırep, adal eńbek pen ǵylym-bilim jolyna shaqyrý kókteı ótedi. Osylaısha Shákárim óziniń Abaıdyń izbasary ekenin pash etti. Sol sııaqty oıshyldyń Reseı musylmandarynyń mádenı qozǵalysy – jádıdızmniń úni bolǵan «Tárjiman» gazetin jazdyrtyp alyp, onyń turaqty oqyrmany bolǵanyn aıta ketý oryndy. Oǵan mynadaı sózi kýá: «Abaıdan sońǵy ustazym – «Tárjiman» gazetiniń ıesi Ismaǵul Gasprınskıı desem bek durys, onyń úshin sol kisiniń gazetin oqyp bek kóp paıdalandym». Sóz bolyp otyrǵan kezeńde Shákárim orys tilin úırenip, orys jáne batys ádebıetin jiti meńgergen bolatyn. Súıip oqyǵan avtorynyń biri orystyń uly jazýshysy Lev Tolstoı edi. Tolstoı ómiriniń sońyn oıshyl retinde tanymal bolyp, pravoslav din basylary tarapynan qýdalaýǵa ushyraǵan edi. Shákárim onyń osy oıshyldyq eńbekterin joǵary baǵalap bylaı dep jazady:

Tanbaımyn, shákirtimin Tolstoıdyń,
Aldampaz, aram sopy kápir qoıdyń.
Janymen súıdi ádilet, ardyń jolyn,
Sondyqtan ol ıesi tereń oıdyń.

1902-1903 jj. Shákárim tárjimá isine kirisip, Pýshkınniń «Dýbrovskıı» romanyn qazaqsha óleńmen sóıletedi. Osy jyldan Orys geografııa qoǵamynyń Semeı qalasyndaǵy bólimshesiniń múshesi. Bul qoǵamnyń baı ǵylymı kitaphanasy bar edi, oıshyldy magnıtshe tartqan ondaǵy ǵylymı kitaptar men «Jıvaıa starına» sııaqty tarıh jýrnaldary edi (bul Shákárim «Túrik, qyrǵyz-qazaq hám handar shejiresi» kitabyn qolǵa alǵan kezi).

Qoryta aıtqanda, 1898-1912 jyldary Shákárim tynbaı ǵylym-bilim jınady. Musylmansha aıtsaq, sharıǵat kezeńi boldy. Biraq ǵylymnyń da ǵylymy bar. Shákárimniń kóksep izdegeni, ǵashyq bolǵany kókirek kózdi ashýǵa múmkindik beretin rýhanı ǵylym edi.

Bul rette qajylyq – Mekke saparyn (1905-1906 jj.) aınalyp óte almaımyz. Sátti sapardan Shákárim mol ǵylymı-tanymdyq ádebıetter jınap oralǵan bolatyn. Rýhanı kámálat jolyna túskender kimder? «Bul aıtylmysh úsh hasláttiń ıeleriniń aldy – paıǵambarlar, onan soń – áýlıeler, onan soń – hakimder, eń aqyry – kámil musylmandar» deıdi Abaı.

Osy turǵydan alǵanda Shákárim 1912 jyly kámil musylman deńgeıine jetti, ıslam ilimi boıynsha aıtsaq, tarıhat jolyna tústi deýge tolyq negiz bar. Sebebi, Shákárim qaýymnan ońashalandy. Ońashalaný – rýh tárbıesi men jan qýatynyń ósýinen, jeter jerine jetkize aıtýǵa til jetpeıtin ishki jan dúnıeniń suranysynan týyndaıtyn qıyn syrly qubylys. Bul háldi Shákárim: «Taza oı oılaı almas úıde basym, Oısyz sińbes boıyma ishken asym» dep jetkizedi. Ońashalaný, ıakı taqýalyqtyń nátıjesi – 1913-1918 jyldary «Úsh anyq» atty fılosofııalyq traktatyn aıaqtap shyqty. Bul eńbeginde oıshyl úsh anyqty dáleldep shyqty. Olar: Qudaı bar, jan joǵalmaıdy, bir, ólgennen keıin de ómir (dúnıe) bar, eki, eki dúnıege de keregi – ar-ojdan, úsh. Negizi, osy aıtylǵan úsh anyq (ıaǵnı ar ilimi) álemdik brendimiz (bul ilim moıyndalsa, jekeleı el turmaq, búkil adamzattyń túzý joldy tabary sózsiz).

Toq eteri, 1913-1918 jyldar aralyǵynda Shákárim álemdik fılosofııa bıigine shyqty. Musylmansha ony «tarıhat» nemese «kámil musylman» kezeńi desek qate aıtqandyq bola qoımas degen oıdamyn.

Endi kelesi satyǵa (1919-1927 jj.) óteıik. Bul Shákárimniń hakimdik deńgeıi, musylmansha maǵrıfat kezeńi. Jaryqtyq Lev Tolstoı: «Qudaımen problemańdy sheshseń, ózge problemanyń bári ózi-aq sheshiledi» demekshi, Shákárim ózimshil nápsini júgendep, Qudaıǵa jaqyndady. 1917 jyly «Saryarqa» gazetindegi kósem sózinde: «Bıyl jalpy jurt oıanyp, ar-uıaty úshin qansha jandy qurban etip talpynǵanda barsha Alash berekesin buzbaı, sum nápsimizdi qurban qylýymyz jón» deıdi ǵulama. Jyrlarynyń ózegi de – Haqty taný, ar-uıatty saqtaý ıdeıasy. Oıshyl aqynnyń muraty – pendeniń ishki rýhyn ósirip gúldendirý, zulymdyq arqyly jaqsylyqty jasamaqtyq esh múmkin emestigin uqtyrý. Sóıtip, hakimniń poEzııasyn «Úsh anyq» kontseptsııasy kókteı ótedi.

Rýhanııatta áýlıelikten asqan shyń joǵyn sóz basynda aıtqanbyz. Shákárimniń bul shyńǵa shyqqanynyń aıdaı aıǵaǵy – 1928-1931 jyldary jazylǵan «Imanym» atty óleńder tsıkli. Bul kezdegi piri –  sopy aqyn Hoja Hafız. Bir anyǵy, áýlıeler men hakimder – rýhanı azyqty tikeleı ǵaıyptan (tylsymnan) alady. Júrek kózi arqyly.  Dinimiz ıslamda osyny, ıaǵnı esh jerden oqyp bilmeı-aq tek Allanyń raqymymen bilim bulaǵynan sýsyndaýdy «ılham» deıdi. Sóıtip, «Imanym» tsıkli (otyzǵa tarta óleńder) – aqynnyń áýlıelik shyńǵa jetip, nárdi tylsym álemimen tildesý arqyly alǵanynyń kýási. Máselen, áýlıe Shákárim birde:

Shyn asyqtyń árbiri
Ólip topyraq boldy da,
Jaralystyń taǵdyry
Jaratty meni ornyna – dese, endi birde:

Eski ımandy otqa órtep,
Asyl ıman alǵan kún.
Asyq Jardy taptym dep,
Haqıqatqa nanǵan kún,

 – dep jan syryn aqtarǵan. Baqsaq, bul haqıqatqa (Qudaı dıdaryna dep oqyńyz) jetken keremet hálin jetkizgeni emes pe.

Minekı, tereń oıdyń ıesi Shákárim qyryqtan soń basqyshtaǵan tórt saty osylar. Árbir satysy óz aldyna zertteýshilik nysanasy bolýǵa suranyp tur (biraq ázirge áýlıeniń tolyq jınaǵy da baspaǵa daıarlanǵan joq). Abaı, Shákárimniń iliminsiz qulqyn bılegen zamannyń quryǵynan qutylý múmkin emes. Bul dáleldeýdi qajetsinbeıtin aqıqat degen pikirdemin.

Asan OMAROV,

abaıtanýshy

 

 

Pіkіrler Kіrý