ShÁKÁRIM QUDAIBERDIULYNYŃ AR ILIMI

20 qarasha 2024 260 0
Оqý rejımi

Qazaq halqynda Islam dinin tereń zerttep, ata-baba dástúrimen ushtastyryp, ony kópshilikke jetkizý jolynda ómirin arnaǵan ǵulama-ǵalymdar az bolǵan joq. Sondaı ǵulama-ǵalymdardyń biri – Shákárim Qudaıberdiuly.

Shákárim Qudaıberdiuly (1858 – 1931) – Hakim Abaıdyń zamandasy ári nemere inisi. Ol týǵan halqyna túzý jol kórsetýde ustazy Abaı kórsetken baǵytty ustandy. Shákárimniń ákesi Qudaıberdi Qunanbaıdyń Kúńke degen báıbishesinen týǵan, ıaǵnı Abaıdyń týǵan aǵasy. Shákárim bes jasynda aýyl moldasyna oqýǵa bardy, onda jeti jasyna deıin oqydy. Jeti jasynda ákesinen jetim qalyp, odan keıin Abaıdyń tikeleı tárbıesinde boldy. Ósken ortasynyń asa baı dástúrleri men Abaı aǵasynyń tárbıesi tabıǵatynan zerek Shákárimniń jetimdik kórmeı ósýine ǵana emes, ǵulama-ǵalym, aqyn, parasatty oı ıesi bolýyna da zor yqpalyn tıgizdi. Shákárimniń ózi keıinirek bylaı dep jazdy: «Ákemizdiń bir sheshesinen týǵan Ibrahım myrza, qazaq ishinde Abaı dep ataıdy, sol kisi musylmansha hám oryssha ǵylymǵa júırik hám Allanyń bergen aqyly da búl qazaqtan bólek dana kisi edi, erjetken soń sol kisiden taǵlym alyp, ártúrli kitaptaryn oqyp, nasıhatyn tyńdap, azǵana ǵylymnyń sáýlesin sezdim».

Onyń «Úsh anyq», «Musylmandyq sharty» eńbekterinen Islam aqıdasyn, sharıǵatyn tereń bilgen ǵalym-ǵulama bolǵanyn kórýge bolady. Sonymen qatar Shákárim óz shyǵarmalarynda minez-qulyqqa qatysty rýhanı qundylyqtardy kóp nasıhattaǵan. Óleń joldarynda:

Ar qaıda? Rahym qaıda? Ádep qaıda?

Byt-shyt bop nege júrmiz árbir saıda?

Kóz jumyp, «kóppen kórgen uly toı» dep,

Beredi bul nadandyq kimge paıda? – deıdi.

Búgingi juma ýaǵyzymyzda Shákárim qajy aıtqan osy ar, rahym, ádep degen úsh rýhanı qundylyqqa toqtalatyn bolamyz.

Birinshi: ar saqtaý

Ar – adamdy jamandyqtan qorǵaıtyn kúsh. Allanyń bergen eń úlken nyǵmetteriniń biri – júrektegi ar. Arsyz adam óz nápsisine eredi, jaqsylyq pen jamandyqtyń arasyndaǵy aıyrmashylyqty bilmeıdi. Al júreginde ary bar adam árqashan adaldyqty, ádildikti izdeıdi, óz isine jaýapkershilikpen qaraıdy.

«Malym – janymnyń sadaǵasy, janym – arymnyń sadaǵasy» degen qazaq halqy ar men uıatty adam boıyndaǵy negizgi asyl qasıetke balap, tarıhta túrli qıly kezeńderden ótse de, árqashan ary men uıatyn joǵary qoıa bilgen. Urpaqtan urpaqqa mura bolyp kele jatqan: «Malyńa súıenbe, aryńa súıen», «Adaldyq – ardyń isi», «Narym bar dep maqtanba, arym bar dep maqtan» degen maqal-mátelder osyǵan dálel. Ata-babalarymyz urpaǵyna bata bergende de: «Arly bol!», «Alla abyroıyńnan aıyrmasyn!» – dep tilek tilegen. Osy arqyly arsyzdyq sanalatyn barlyq jaman isterden aýlaq bolýǵa úıretken. Sebebi arsyzdyq – jeke adamǵa ǵana emes, qoǵam úshin de úlken zııan alyp keledi. Qasıetti Qurannyń «Nur» súresi, 19-aıatynda Alla Taǵala:

«Iman keltirgender arasynda arsyzdyq ataýlynyń etek alýyn kókseıtinderge kelsek, olarǵa bul dúnıede de, aqyrette de jan tózgisiz aýyr azap bar», – dep eskertken.

Arlylyq namys, uıat, ıba, abyroı syndy birqatar ıgi isterdi qamtıdy. Arly adam jigersiz ári namyssyz bolmaıdy, kórseqyzarlyqqa salynbaıdy, kúnáli isterden boıyn aýlaq ustaıdy. Eshkimge qol jaımaı, adal eńbek etedi. Hakim Abaı qara sózderiniń birinde: «Ardan ketken soń, tiri bolyp júrgen qurysyn. Eger onysy jalǵa júrgenińde janyńdy qınap eńbekpenen mal tap degen sóz bolsa, ol – ar ketetuǵyn is emes. Tynysh jatyp, kózin satyp, bireýden tilenbeı, janyn qarmanyp, adal eńbekpen mal izdemek – ol arly adamnyń isi», – deıdi. Shákárim babamyz kelesi óleńinde:

Aqyldy sol – nysap pen ar saqtaıdy,

Arsyz sol – aramdyqpen jan saqtaıdy.

Adal sol – taza eńbekpen kúnin kórip,

Jany úshin adamshylyq ar satpaıdy, – degen.

Sondyqtan da ar saqtaý uǵymynyń aıasy keń. Ol qoǵamdy azǵyndyqtyń, kúnáli isterdiń taralýyna sebep bolatyn barlyq isterden boıdy aýlaq ustaýǵa shaqyrady.

Adam boıyndaǵy kórkem minezge qatysty Shákárim qajy «Ar ilimi» degen termındi qoldanǵan.

Qoja Ahmet Iasaýı babamyz da: «Aryńdy saqta, bolsań da malǵa kedeı», – deıdi.

Ásirese, zınaqorlyq dep atalatyn sýyq joldan saqtanýdy halqymyz ar saqtaý dep tanyǵan. «Abyroıyńdy jasyńnan saqta» dep nasıhat etken halqymyz tektilikti, urpaq tazalyǵyn saqtaýdy óte mańyzdy dep bilgen. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» dep, úılenbegen jastardyń arly jáne abyroıly bolýyna úlken mán bergen. Qasıetti Qurannyń «Nur» súresi, 33-aıatynda Alla Taǵala:

«Úılene almaǵandar Alla olardy óz keńshiligimen baıytqanǵa deıin sýyq joldan saqtansyn», – dep buıyrady.

Dinimiz Islamda arsyzdyqqa barý úlken kúnáli ister qataryna jatady. Muhtar Áýezov babamyz «Abaı joly» romanyndaǵy Qodar men Qamqa oqıǵasyn mysal retinde keltirý arqyly kezindegi qazaq qoǵamynda arsyzdyqqa qanshalyqty qatal qaraǵandyǵyn baıandaǵan. Alla Taǵala Qasıetti Quranda:

«Arsyzdyqtyń jarııasyna da, qupııasyna da jaqyndamańdar», – dep buıyrǵan («Ánǵam» súresi, 151-aıat). Bul aıatqa qatysty tápsirde: «Adamdar jáhılıet dáýirinde arsyz isti jasyryn, adamdarǵa kórsetpeı isteýdi ruqsat dep túsinetin bolǵan. Alla Taǵala osy aıatty túsirý arqyly arsyzdyqty jasyryn da, jarııa da jasaýdyń haram ekendigin baıandady», – delingen.

Qaz daýysty Qazybek bı babamyz: «Týyp ósken eliń qymbat, uıat pen ar qymbat, óziń súıgen jar qymbat...», – degendeı, ár adam ary men uıatyn joǵary baǵalap, kirletpeýi qajet.

Qıssa

Musa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) adamdardyń zulymdyqtaryna shydaı almaı janyn aman alyp qalý úshin Mádıan degen jerge barady. Sol jolda sharshaǵan kúıde qudyq basyna kelse, bir top shopandar óz maldaryn sýaryp jatqan eken. Kózi alystaý jerde, bir shette uıalyp, maldaryn sýara almaı turǵan eki qyz balaǵa túsedi. Olarǵa baryp surasa, álgi shopandar ketpeı qudyqtyń janyna jolamaıtyndaryn jáne ákeleri qart bolǵandyqtan ózderi osy isti isteýge májbúr ekendikterin aıtady.  Musa paıǵambar uıalyp turǵan qyzdarǵa maldaryn sýattap beredi. Artynsha Jaratýshyǵa jalbarynyp: «Ýa, Rabbym! Shúbásiz, maǵan berer qandaı jaqsylyǵyń, nendeı nyǵmetińe bolsa da zárýmin!» – dep duǵa etedi.

Qyzdar ákesi Shýǵaıb paıǵambarǵa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) eline sondaı bir kúshti, qaıratty ári adamgershiligi mol, ar-namysty jigittiń kelgenin, olarǵa maldaryn sýaryp bergenin aıtady. Shuǵaıb paıǵambar jasaǵan eńbegi úshin Musanyń aqysyn tóleýge úıine shaqyrtady.

«Qasas» súresiniń, 25-aıatynda bul týrasynda:

«Sonda eki qyzdyń biri uıalǵan kúıde kelip: «Ákem, malymyzdy sýaryp bergeniń úshin aqyńdy tólemekke shaqyryp jatyr», – dedi», – dep baıandalǵan. Bul aıatta qyzdyń júrisinde ári sózinde de uıalshaqtyǵy sıpattalǵan.

Shuǵaıb paıǵambardyń shaqyrtýyn qabyl alǵan Musa jolda qyzǵa kózi túsip ketýden uıalyp, ózi aldynda qyz artynda júredi. Qyzǵa: «Eger oń jaqa burylý kerek bolsa oń jaqa, sol jaqa burylý kerek bolsa sol jaqa tas laqtyr», – deıdi. Osylaısha, olar Rabbysynan uıalǵan, ar-namysyn saqtaǵan kúıde baratyn jerlerine jetedi. Musa paıǵambar bul elge kelýge sebep bolǵan qıynshylyqtaryn qyzdyń ákesine baıandap beredi. Aıatta ol týrasynda:

«Kelgen sátte, oǵan oqıǵasyn baıan etti. (Shuǵaıyp paıǵambar): «Qoryqpa! Zalym elden qutyldyń» dedi», – dep aıtylǵan («Qasas» súresi, 25-aıat).

Shuǵaıb paıǵambar Musanyń ar-namysty, ári senimdi ekenine kýá bolǵan soń qyzdarynyń birin alýǵa jáne óz qolynda qalyp jumys jasaýǵa usynys jasaıdy. Osylaısha Musa paıǵambarǵa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) boıyndaǵy ımany men ar-uıatynyń arqasynda Alla oǵan sondaı salıqaly jar, nápaqa tabatyn jumys ári jaıly baspana násip etedi.

Ekinshi: raqymdy bolý

Raqymdy bolý aınalaǵa meıirim tógý, ózgelerge janashyr bolý degendi bildiredi. Meıirimdilik – adamnyń adamgershiligin kórsetetin, rýhanı deńgeıiniń kemeldigin pash etetin sıpattardyń negizgisi. Ol adamdar arasyndaǵy syılastyq, janashyrlyq, qamqorlyq sııaqty qasıetterge negizdeledi. Hakim Abaı: «Talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym, oılap qoı – bes asyl is, kónseńiz», – dep ózgelerge raqymdy bolyp, meıirimdilik tanytýdy bes asyl is dep ataǵan bolsa, Shákárim babamyz:

Rahym joq, qanaǵat joq, arsyz bolyp,

Jas boıǵa jaman ataq taǵynbalyq!

Taza oılap, tatýlyq is tabalyq!

Jaý joqta, tipti jaýdy saǵynbalyq! – dep taǵy da meıirimniń mańyzyn ataǵan.

Alla Taǵala Qasıetti Qurannyń «Ánbııa» súresi, 107 aıatynda Alla Elshisine (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):

«Ýa, Muhammed!  Biz seni kúlli álemge teńdesi joq raqym retinde ǵana jiberdik», – dep aıtqan. Jaratýshy Allanyń ardaqty Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) barsha adamzatqa meıirim retinde jiberýi de, meıirimdilik sıpatynyń musylman jandar úshin qanshalyqty mańyzdy ekendigin kórsetedi.

Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) búkil sózinde, isinde meıirimdiliktiń kemel úlgisin kórsetti. Ol qasyndaǵy sahabalaryn meıirimdiliktiń aıasynda tárbıeledi. Ol tárbıelegen sahabalar álemdegi teńdessiz tulǵalarǵa aınaldy. Dinge, ózine, qasyndaǵy eń jaqyn degen adamdaryna qanshama qastandyq istegen dushpandarynyń ózine meıirimdilik tanytyp, olardyń istegen qatelikterin keshirý arqyly, adamdardyń júregine ıman uıalaýyna sebepshi boldy.

Muǵaz ıbn Jábal (Alla oǵan razy bolsyn) degen sahabaǵa bir kisi kelip: «Maǵan nasıhat aıtshy», – degen eken. Sonda Muǵaz: «Meıirimdi bol! Jánnatqa kirýińe men kepil bolaıyn», – dep jaýap beripti.

Endeshe, ardaqty Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) úlgi tutqan ár musylmannyń júreginen meıirimdilik, ár isinen jumsaqtyq kórinis tabýy qajet. Shákárim Qudaıberdiuly: «Meıirim, ynsap, aq peıil, adal eńbek – osy tórteýi kimniń boıynda bolsa, sol «shyn adam» bolady», – degen. Adamdar arasynda meıirimdiliktiń aıasynda qarym-qatynas jasalǵanda ǵana ol qoǵamda ózara syılastyq, birlik, ádilettilik ornaıdy. Meıirimdi jan ǵana elin, halqyn, Otanyn shynaıy súıip, oǵan adal qyzmet etetin bolady.

Úshinshi: ádepti bolý

Qazaq tilinde «ádep» sózi ınabattylyqtyń, ımandylyqtyń, adamgershilik pen sypaıylyqtyń maǵynasyn bildiretin úlkenge qurmet, kishige izet sekildi qazaqy tálim-tárbıe, izgilikke baýlý barysynda qoldanylady.  Halqymyzdaǵy «Ádepsiz ósken adamnan, tártippen ósken tal artyq», «Ádepsiz bala aýyzdyqsyz atpen teń», «Ádepti bala – arly bala» degen maqal-mátelder ata-babalarymyzdyń ádep máselesine qanshalyqty úlken mán bergendigin kórsetedi. Ábý Nasyr ál-Farabı: «Ádeptilik – árbir jeke tulǵanyń rýhanı baılyǵy, qazynasy», – degen.

Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kórkem minez ben ádeptilikti kemeline jetkizý úshin jiberilgen. Hadıs sháripte:

«Rasynda, Alla meni tárbıelep, ádebimdi kórkem etti», – degen.

Din ádeppen tolyǵady. Asyl dinimiz kámil din bolǵanyndaı ondaǵy qamtylǵan ádep normalary da kámil. Ol adamnyń Jaratýshysymen, adamdarmen tipti, jan-janýarlar, tabıǵat jáne t.b. barlyq qarym-qatynasty qamtıdy.

Adamnyń bilimi men parasaty onyń ádebinen kórinedi. Baıaǵyda bir ǵalymnyń qasynan bir jarly adam ótip bara jatyp, oǵan kishipeıildik tanytyp, sálem bergen eken. Sonda álgi ǵalym oǵan odan da kishipeıil halde jaýap qaıtarypty. Buny kórgen qasyndaǵy shákirtteri: «Ustaz. Siz sonshalyqty bilimińiz bar ǵalym adam bola tura, jarly kisige sonshalyq kishipeıil bolǵanyńyz qalaı? – dep suraıdy. Sonda ǵalym: «Bilimdi eshbir dárejege jetpegen ol kisi ádeptilik kórsetkende, men odan ádepsiz bolyp kórinsem, laıyq bolǵany ma?» – dep jaýap bergen eken.

Halqymyzda: «Adamnyń basshysy – aqyl, jetekshisi – talap, qorǵany – sabyr, joldasy – kásip, qorǵaýshysy – minez, bárin tártipke retteıtin – ádeptilik», – deıtin danalyq sóz bar. Sondaı-aq «Ádep – táj sekildi. Ony kıgen kisi bar báleden qutylady» – degen.

Ádeptilik belgili bir jaǵdaıda, ǵıbadatta nemese kópshilik orynda bolǵanda ǵana emes, ómirdiń barlyq sátinde, árbir ýaqytta qajet. Musylman adam árdaıym ádeptilik saqtap, kórkem minez tanytý arqyly sheksiz saýaptarǵa keneledi. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):

«Rasynda, múmın adam óziniń kórkem minezi arqyly (úzdiksiz) oraza ustaýshy men (túnimen) namaz oqýshynyń dárejesine jetedi», – degen (ımam  Ábý Dáýid).

Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Táýbe» súresi, 128-aıatynda:

«Senderge óz aralaryńnan sondaı bir haq paıǵambar keldi. Senderdiń qandaı da bir qıynshylyqqa dýshar bolýlaryń oǵan aýyr tıedi. Senderge óte yntyq, múmınderge óte jumsaq, erekshe meıirimdi», – dep aıtqan.

Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) osyndaı kórkem minezin, adamdarǵa, qoǵamǵa janashyrlyǵyn úlgi etip, óziniń bilimi arqyly týǵan halqyna paıda tıgizip, qyzmet etken asyl tulǵalarymyz az emes. Shákárim qajy Qudaıberdiuly da osyndaı kópke qyzmet etip, ózi ómir súrgen qoǵamnyń izgi de kemel bolýy úshin bar ǵumyryn arnaǵan jandardyń biri.

Shákárim qajy buny adamnyń ishki jan dúnıesin tárbıelep, arlylyq, nysap, meıirim, ádeptilik, ádilet sııaqty ózge de rýhanı qundylyqtardy qalyptastyrý arqyly júzege asyrýǵa tyrysty. Ony aqynnyń:

Nysap pen meıirim, ádiletti,

Janyńdaı kórip jan saqta.

Ol jolda ólsek, nemiz ketti,

Maqsutqa jetpeı qalsaq ta, – degen óleńinen anyq kórýimizge bolady.

Alla Taǵala barshamyzdy osyndaı asyl babalarymyzdy úlgi tutqan, kórkem minezdi, joǵary rýhanı qundylyqqa ıe jandardan bolýymyzdy jazyp, duǵa-tilekterimizdi qabyl etkeı!

 

QMDB Ýaǵyz-nasıhat bólimi

 

Pіkіrler Kіrý