ShÁKÁRIM ISLAMDAǴY KERI BAǴYTTAR TÝRALY

01 sáýіr 2024 1566 0
Оqý rejımi

Alashtyń abzaly Shákárim Qudaıberdiuly atamyz óziniń taǵylym tunǵan týyndylarynda Allanyń aq jolyn barynsha nasıhattap, ultymyzdyń ádilet uranyna aınaldyrdy. Ol óziniń baı muralarynda qasıetti Qurandy jáne Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterin baıandaı otyryp, urpaqty qazaqtyń ata tanymynan, tarıh tamyrynan ajyramaýyn ýaǵyzdaıdy.

Shákárim Qudaıberdiuly ıslamdaǵy keri baǵyttardy sol kezde-aq ańǵaryp, odan saq bolýǵa shaqyrady.

...Bul kezdegi dinderdiń bári nashar,

Eshbiri túzý emes kóńil ashar.

Óńkeı aldaý, jalǵandy dinim deıdi,

Tekserseń, oıyń túgil janyń sasar.

Álemdegi dinderdiń túp maqsuty

Úsh nársede buljymaı qushaqtasar:

Qudaı bar, ujdan durys,qııamet shyn,

Esh dinniń maqsuty joq munan asar.

Din adamdy bir baýyr qylmaq edi,

Ony bólip, duspandyq qarý jasar.

«Injil» «Quran» – bári aıtyp tursa-daǵy,

Adasyp ardan kúsip qara basar-dep, dinimizdiń týra jolǵa bastaıtyn ónege, ǵıbratyn baıandasa,

Sóıtip buzyp búldirip, esil dindi,

Din dese bilimdiler tura qashar.

Eshbir din óıtip duspan bol demeıdi,

Qanekı, bul sózime kim talasar?, dep tereń baılam jasaıdy.

Ol dindegi adasýshylyq aǵymdaryn aqyn sol dáýirde-aq tanyp bilgen.

Sh. Qudaıberdiulynyń teńdesi joq eńbegi «Musylmandyq sharty» kitabynda adamdardyń haqysy týraly, ,adamnyń minez qulqy, aýyr kishi kúnálar, Uly Jaratýshyǵnyń nyǵymetine shúkirlik etý, adamnyń boıyndaǵy jaqsy nıeti, adal isterimen úndesetin ıslamnyń sharıǵat úkimderin tereń taldaıdy.

Ǵulama sonymen qatar bul eńbeginde dinimiz ıslamdaǵy paryzǵa, ýájip pen súnnet amaldaryna, múbah, haram, mákrúh qatarly áreketterdi naqty mysaldarmen jete taldap túsindiredi.

Qazaqtyń kóshpendi saltyndaǵy keıbir salt pen amal, áreketterge dinimizdiń sharıǵı ilimderine súıene otyryp, túsinik beredi. Munda mal soıý, neke qııý, jerge ıe bolý, amanat, eńbektiń aqy, ótemderi jaıly mol maǵlumat alýǵa bolady. Shákárim atamyz bularǵa ulttyq dástúrmen ıslamnyń toǵysatyn tustarynan tarqatyp túsindiredi.

Aqyn kóp dinder týraly: «Din» atty óleńinde:

Jer júzinde qarasam,

Neshe túrli halyq bar,

Din, ımanyn sanasam,

Myńnan artyq anyq bar.

Bul qalaı dep oılasam,

Munyń da bir syry bar,

Tereń oıǵa boılasam,

Dál mynadaı túri bar:

Jardyń shashy sansyz kóp

Ol sanaýǵa kelmeı tur.

Anyq nury osy dep,

Árkim bir tal ustap júr.

Bireý otqa jaǵyndy,

Nurdyń túbi qudaı dep.

Ne sýretke tabyndy,

Olaı emes, bylaı dep.

Biri: «qudaı bir dese»,

Biri aıtady: «kóp qudaı».

Biri: «táńiri – Kún dese»,

Biri deıdi: «joq qudaı».

Mine, osydan baıqaldy, –

Bári izdep júr ıesin.

Tabamyz dep oıǵa aldy.

Jaratqannyń kıesin, – dep adamzat balasynyń ártúrli dinge tabynyp júrgendigin aıta kele, adaspaýǵa shaqyrady.

Qoryta aıtqanda, Alashtyń abyzy Shákirim atamyz ıslamnyń Haq jolyn óz eńbekterinde tereń zerdelep ótken.

 

Mıras KÓKEBAEV    

 

Pіkіrler Kіrý