SAQTANDYRÝDYŃ ÚKIMI

23 qańtar 2024 1874 0
Оqý rejımi

Saqtandyrý – saqtanýshynyń múddeleri men múlikterin belgili oqıǵalardyń (saqtandyrý jaǵdaılarynyń) oryn alýynan qorǵaýǵa arnalǵan júıe. 

Saqtandyrýdyń birneshe túri bar:

  1. Kooperatıvtik saqtandyrý – birneshe adam qandaı da bir qaýip oryn alǵan jaǵdaıda bir-birine keltirilgen zııannyń shyǵynyn óteýge kelisim jasaýy[1]. Saqtandyrýdyń bul túri át-tákáfýl (qamsyzdandyrý), át-tábádýl (ózara), ıslamdyq saqtandyrý dep te atalady[2].

Kooperatıvtik nemese ıslamdyq saqtandyrý júıesi qaıyrymdylyq jáne ózara kómek prıntsıpteri negizinde jumys isteıdi. Sharıǵatta saýda-sattyqta ǵararǵa (nátıjesi belgisizdikke) jol berilmese, qaıyrymdylyq kelisimsharttarda oǵan mán berilmeıdi[3]. Sondyqtan bul kelisimshartqa sharıǵatta ruqsat etiledi[4]. Quran Kárimde: 

  وَتَعَاوَنُوا عَلَى الْبِرِّ وَالتَّقْوَىٰ  

«Jaqsylyqqa, taqýalyqqa járdemdesińder»[5], – delingen.

Ábý Mýsa ál-Ashǵarı jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Rasynda ashǵarılyqtar joryqta zattary taýsylsa nemese qalada júrip otbasynyń azyq-túligi azaısa, ózge (rýlastary) qolyndaǵy baryn bir kıim ústine tastap, aralarynda teńdeı bólip alady. Olar menen, men olardanmyn»[6], – deıdi.

Alaıda bulaı jasaý úshin mynadaı sharttardyń tabylýy tıis:

  • Saqtandyrý kompanııasynyń qyzmeti agenttik (ýákálá) retinde jumys atqarýy. Kompanııanyń aqysy (saqtanýshylardyń aqshasyn saqtaǵany, ınvestıtsııa jasaǵany jáne esep júrgizgeni úshin) saqtanýshylardyń jarnalary esebinen alynady;
  • Kompanııada aktsıonerler men saqtanýshylardyń árqaısynyń kapıtalyn bólip turatyn jeke shoty bolýy;
  • Jınalǵan saqtandyrý jarnasyn mýdaraba[7] sharty negizinde ınvestıtsııalaýy. Munda kapıtal ıesi saqtanýshylar, al kompanııa jumysty atqarýshy qyzmetin atqarady. Al paıdasy ózara kelisim boıynsha bólinedi;
  • Ortaq qarjy qorynda saqtandyrý jarnasynan artylǵan aqsha saqtanýshylarǵa ózderiniń úlesteri boıynsha qaıtarylady t.b[8].
  1. Áleýmettik saqtandyrý – eńbekke jaramsyz nemese ártúrli sebepterge baılanysty óziniń múmkindikterin júzege asyra almaıtyn tulǵalardy materıaldyq qamtamasyz etý úshin (aqsha qarajattarynyń) qorlaryn qurý jáne paıdalaný júıesi. Bul áleýmettik qamsyzdandyrýdy jáne medıtsınalyq saqtandyrýdy qamtıdy[9].

 Áleýmettik saqtandyrý qoǵamdyq múddeni qorǵaýǵa arnalǵan. Sondyqtan memleket jumys berýshiler men jumysshylardy qaýip-qaterden qorǵaý úshin saqtandyrýdy mindetteıdi. Saqtandyrý jarnasyn berýge tek jumysshy emes, memleket pen jumys berýshi de qatysady ári bul kelisimde paıda tabý kózdelmeıdi[10].

Bul saqtandyrýǵa sharıǵı turǵydan ruqsat etiledi[11]. Islam zertteý keńesiniń ekinshi otyrysynda: «Memlekettik zeınetaqy qory, keıbir elderde qoldanatyn áleýmettik qamsyzdandyrý, áleýmettik saqtandyrý júıesine ruqsat etiledi»[12], – degen qarar shyqqan. Óıtkeni bul ózara jaqsylyqqa, taqýalyqqa kómektesý bolyp sanalady[13].

  1. Kommertsııalyq saqtandyrý – bul jazataıym oqıǵa bolǵan sátte nemese shartta kórsetilgen táýekel júzege asqan kezde saqtanýshynyń tóleýge mindettelgen belgili aqsha somasy esesine saqtandyrýshy qarjylaı syıaqy beretin kelisimshart[14].

Ábý Zahra, Ýahbátý áz-Zýhaılı, Mýhammad Bahıt ál-Mýtǵı, sekildi kópshilik ǵalymdar kommertsııalyq saqtandyrýǵa tyıym salǵan[15]. Sebebi birneshe dálel keltiredi:

1) Kommertsııalyq saqtandyrýda ǵarar (nátıjesi bulyńǵyr) qamtylǵan.

Óıtkeni saqtanýshy kelisimshart barysynda jalpylaı qansha soma tóleıtinin jáne alatynyn naqty bilmeıdi. Múmkin bir-eki saqtandyrý jarnasyn tólep bir apatqa ushyrasa, belgilengen tıesili syıaqyny alady. Alaıda saqtandyrý tólemderin tólep, múldem apatqa ushyramaı eshqandaı syıaqy almaýy da múmkin. Bul ǵarar bolyp sanalady.  Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ǵarar (belgisizdik) saýdasyna tyıym salǵan[16]

2) Kommertsııalyq saqtandyrýda ósim bar.

Kompanııa saqtanýshyǵa nemese muragerlerine, olardyń tólegen saqtandyrý tólemaqysynan artyǵymen berý ósim bolady. Óıtkeni kompanııa bul aqshany keshiktirip biraz ýaqyttan keıin beredi. Sondyqtan saqtanýshynyń tólegen somasyndaı etip qaıtarǵannyń ózinde ol nesıe (rıba násııa) bolyp esepteledi. Sharıǵatta buǵan tyıym salynǵan[17].

Alaıda Mýstafa Zarqa, Mýhammad Iýsýf Mýsa, Alı ál-Hafıf syndy ǵalymdar ósim qamtylmasa «jańadan týyndaǵan kelisimsharttyń negizi – mýbah», «bir-birine jaqsylyqqa kómektesý» prıntsıpin alǵa tartyp saqtandyrýdyń barlyq túrine ruqsat bergen[18]

Degenmen «jańadan týyndaǵan kelisimsharttyń negizi – mýbah» degen qaǵıda tyıym salynbaǵan nárse bolsa ǵana ruqsat. Bul kelisimshartta tyıym salynǵan nárseler bar.  Oǵan qosa bul kelisim jaqsylyqqa kómektesý emes, kompanııa men saqtanýshylardyń arasyndaǵy qatynas kommertsııalyq jáne bir-birin paıdalaný bolyp sanalady.

Dese de, ıslamdyq saqtandyrý júıesi bolmasa, «Jalpyǵa qatysty máselede qajettilik jaǵdaı zárýliktiń ornyn basady»[19] degen qaǵıdaǵa oraı kommertsııalyq saqtandyrýǵa ruqsat etiledi. Memlekettiń mindettegen (áleýmettik qamsyzdandyrý, avtokólikti, jabdyqtardy, densaýlyqty t.b.) saqtandyrýy osy máselege jatady. Qıynshylyqtan qutylý úshin qajettilik jaǵdaıda saqtandyrýǵa júginý barysynda ǵararǵa keshirimdilik etiledi[20].   

 

 ÚKIM:

  1. Qaıyrymdylyq jáne ózara kómek prıntsıpteri negizinde jumys isteıtin kooperatıvtik saqtandyrý túrine ruqsat etiledi. Alaıda sharıǵat standarttarynda kórsetilgen talaptar men erejelerge saı júzege asýy shart.
  2. Memlekettiń mindettegen (áleýmettik qamsyzdandyrý, avtokólikti, jabdyqtardy, múlikterdi, densaýlyqty t.b.) kommertsııalyq saqtandyrýǵa ruqsat.

 

QMDB Ǵulamalar keńesi

 

Pіkіrler Kіrý