SÁLEM TÚZELMEI, ÁLEM TÚZELMEIDI

Sálemdesý – kezdesken tanys jáne beıtanys adamdardyń dástúrli sóz, ıshara ne dene qımyly arqyly bir-birine jaqyndyq nıet, iltıpat bildirip, jyly shyraı tanytýy.
Teginde, ádep, adamshylyq qasıet – amandasýdan bastaý alady. Adam balasynyń rýhanı tarıhynda qoly jetken zor ıgiligi – sálemdesý. Onyń sharapaty men keremeti jumyr basty pendelerdiń bir-birine jyly meıir men keń peıil kórsetýinde. Adam balasy qashanda tynysh, beıbit zamandy, bir-birimen syılasyp ómir súrýdi armandaǵan. Sonyń negizin sálemdesý ádebi qalaǵan desek, artyq aıtqandyq bolmas.

Sálem – bul arab tilindegi «As-Sálám» sózi, maǵynasy «tynyshtyq, beıbitshilik, amandyq-esendik» degendi bildiredi. Barlyq musylman qaýymy osy sózben amandasady. Óıtkeni, musylmandar bir aǵashtyń butaqtary tárizdi. Olar Islam atty ortaq tekten, tamyrdan ósip-ónip, uqsas tárbıe kórip, birdeı azyqpen qorektengen. Osy sebepten musylmandar kezdeskende hal-ahýal surasýdan buryn sálemdesýi ádeptilik mindet bolyp tabylady. Islam dinin qabyldaǵannan beri dana halqymyz da aldymen osy sózden bastap amandasatyn bolǵan. «Sálem – sózdiń anasy», «Sálem – sózdiń basy» degen ataly sózder de sonyń dáleli. Islam ǵulamasy Máshhúr Júsip: «Bizderge sálem berý boldy – súnnet, Paıǵambar súnnetin tut, bolsań úmbet», – dep, sálemdesýdiń mańyzdylyǵyn eki-aq aýyz óleń jolymen jetkizgen. Demek, sálemdesý – musylmandyqtyń nyshany.

Sálemdesý – Jaratýshy Jabbar Jalǵyz Iemiz Allanyń úıretken esendik sózi. «As-Sálám» – Alla taǵalanyń kórkem esimderiniń biri. Ábý Hýraıranyń (r.a.) rıýaıat etýi boıynsha paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Taǵala Adam atany jaratqan kezde: «Bar anaý otyrǵan perishtelerge sálem ber. Sálemińe qalaı jaýap beretindigin tyńda. Sebebi, olardyń qaıtarǵan sálemi seniń jáne balalaryńnyń sálemi bolady», – dep buıyrady. Adam ata-myz perishtelerge baryp: «ás-Sálámý ǵaleıkým», – deıdi. Perishteler de: «ás- Sálámý ǵalaıka ýa rahmatýllah», – dep sálem qaıtarady» – degen (ımam Buharı, ımam Múslim rıýaıat etken).

Alla Taǵala osylaı bizderge qalaı sálemdesý kerektigin úıretken. Sondaı-aq, Alla taǵala qasıetti Quranda: «Qashan senderge sálem berilse, odan jaqsyraq nemese sonyń ózin qaıtaryńdar!» («Nısa» súresi, 86-aıat), – dep buıyrady. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.): «Bir musylmannyń sálemin alý – ýájip. Bir musylmannyń kezdesken musylmanǵa sálem berýi onyń moınyndaǵy aqysy», – degen (ımam Múslim). Iaǵnı, sálem berý – súnnet, oǵan sálem qaıtarý – ýájip.

Sálemdesýdiń máni, eń aldymen, betpe-bet ushyrasqan sátte bolatyn tońtorys únsizdik, yńǵaısyzdyq pen jatyrqaýshylyq, salqyndyq pen sýyqtyq kedergisin joıyp, bir-biriniń keıip-keskinin taný, bolmysyn baıqaý jáne tilek arqyly óziniń qalaýyn (nıetin) uqtyrý, bir-biriniń aman-saýlyǵyn surasý, ózderiniń aman-esen dıdarlasyp turǵandaryna qýanyp, Jaratýshyǵa shúkirshilik etý, nıetteriniń aq-adal, taza ekenin bildirý.

Sálem – musylmandardyń osy ómirdegi jáne jumaqtaǵy amandasý úlgisi, ári olardy ereksheleıtin belgisi bolyp tabylady. Haq Taǵala Quranda: «Sondaı ıman keltirip, izgi is istegender Rabbylarynyń ruqsatymen ishinde máńgi qalatyn, astynan ózender aǵatyn jánnattarǵa kirgiziledi. Olardyń jánnattaǵy amandasýlary – «sálem» bolady» («Ibrahım» súresi, 23-aıat), – deıdi.

Sonymen qatar, saýlyq suraý musylmandar arasyndaǵy súıispenshilik pen birliktiń sebepkeri. Sálem berý – aman-saýlyq suraý duǵasymen qatar, Allany eske alý bolyp tabylady. Olardyń arasyndaǵy urys-janjal, qastyqty joıady. Sondaı-aq, amandasý Allaǵa qulshylyq etip, paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) súnnetin oryndaǵannyń belgisi. Sálem neǵurlym kóbeıgen saıyn, saýaby da soǵurlym arta beredi.

Alla taǵala Quranda musylmandarǵa sálemdesýge ámir etken. «Nur» súresiniń 27-aıatynda: «Áı, múminder! Óz úılerińnen basqa úıge ruqsat almaıynsha ári úı ıelerine sálem bermeıinshe kirmeńder. Bul sender úshin qaıyrly. Árıne, eskerersińder», – delinse, osy súreniń kelesi aıatynda Jaratýshy Iemiz: «Qashan úılerge kirseńder, ózderińe (musylmandarǵa) Alla tarapynan bolǵan bereketti de, kórkem amandasýmen sálem berińder» («Nur» súresi, 61-aıat), – deıdi.

Sondyqtan ózin shynaıy momyn-musylmanmyn, ardaqty paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) asyl úmmetimin dep sanaǵan, jánnatty ańsaǵan, mol saýapqa kenelýdi qalaǵan árbir pende joǵarydaǵy aıattar men tómendegi myna hadısterge kóńil bólgeni jón: «Nábıge (s.ǵ.s) bir adam kelip: «ás-Sálámý ǵaleıkým (Sizderge Allanyń sálemi, esendigi, tynyshtyǵy bolsyn)», – dedi. Nábı (s.ǵ.s) oǵan jaýap bergennen soń ol adam otyrdy. Nábı (s.ǵ.s): «On», – deıdi. Keıin ekinshi adam kelip: «ás-Sálámý ǵaleıkým ýa rahmatýllah (Sizderge Allanyń sálemi, esendigi, tynyshtyǵy men rahmeti bolsyn)», – dedi. Nábı (s.ǵ.s) oǵan da jaýap bergennen soń, ol adam otyrdy. Nábı (s.ǵ.s): «Jıyrma», – dedi. Osydan soń úshinshi adam kelip: «ás-Sálámý ǵaleıkým ýa rahmatýllahı ýa bárakátýhý (Sizderge Allanyń sálemi, esendigi, tynyshtyǵy, rahmeti men bereketi bolsyn)», – dedi. Nábı (s.ǵ.s) oǵan da jaýap bergennen soń, ol adam otyrdy. Nábı (s.ǵ.s): «Otyz», – dedi». Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birinshi kelgen adamnyń: «ás-Sálámý ǵaleıkým», – dep sálemdeskeni úshin on saýap, ekinshi kelgen adamnyń: «ás-Sálámý ǵaleıkým ýa rahmatýllah», – dep sálemdeskeni úshin jıyrma saýap, úshinshi kelgen adamnyń: «ás-Sálámý ǵaleıkým ýa rahmatýllahı ýa bárakátýh», – dep sálemdeskeni úshin otyz saýap alatyndyǵy jaıynda aıtqan (hadısti ımam Dáýid jáne ımam Tırmızı rıýaıat etken).

Ánas ıbn Málik (r.a.) óziniń bir rıýaıatynda bylaı dep eske alady: «Rasýlýlla (s.ǵ.s.) maǵan: «Eı, balam! Úıińe kirgenińde úı-ishińe sálem ber. Seniń sálemdeskeniń ózińe jáne úı ishińe Alla Taǵalanyń berekesin alyp keledi», – dedi» (Imam Tırmızı). Minekı, musylmandyq sálemdesý úlgisi – jáı aıtylǵan sóz emes, amandasyp turǵan adamǵa tirshiliginde, árbir isinde Alla Taǵaladan esendik, amandyq, bereket tileý bolyp tabylady.

Endi myna hadısterge nazar aýdaraıyq. «Rasynda, adamdardyń ishinde Alla Taǵalaǵa eń jaqyny – basqalarǵa birinshi bolyp sálemdeskeni» (hadısti Ábý Ýmamadan (r.a.) Imam Ábý Dáýid rıýaıat etti). «Eki musylman kezdesip qol alysatyn bolsa, olardyń kúnálary ekeýi aıyrylysýdan buryn keshiriledi» (hadısti Ál-Barraǵýdan (r.a.) ımam Ábý Dáýid rıýaıat etti). Iaǵnı, sálemdesý – Alla taǵalaǵa jaqyndatyp, kúnálarymyzdyń keshirilýine sebepshi bolady.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kólikte otyrǵan adam – jaıaýǵa, júrip kele jatqan – otyrǵanǵa, azshylyq – kópshilikke sálem beredi», – delinse, Imam Buharı rıýaıatynda: «Jasy kishi – jasy úlkenge», – dep kelgen (ımam Buharı, ımam Múslim). Kelesi bir hadıste: «Bir adam: «Iá, Rasýlýlla (s.ǵ.s)! Islamdaǵy eń jaqsy amal qandaı?», – dep suraǵanda, Rasýlýlla (s.ǵ.s): «Muqtajdy tamaqtandyrýyń jáne tanysań da, tanymasań da kezdeskenmen sálemdesýiń», – dep jaýap bergen» (ımam Buharı, ımam Múslim).

Ókinishke oraı, Keńes Odaǵy kezinde halqymyzdyń salt-dástúri kóz túrtki bolyp, onyń salqyny sálemdesýge de tıdi. Baıyrǵy jarasymdy, tereń mándi musylmandyq, ulttyq ǵurypqa zor nuqsan keltirildi. Munyń ózi eń aldymen adamdy kózge ilmeýge, qadir-qasıetin elemeýge ákep, birimen-biri «zdrastı» desip óte shyǵatyn nársizdikke, salqyndyqqa dýshar etti. Sóıtip, aıaýly da qasterli adamshylyq saltymyz aıaq asty taptalyp, sheńberden shyǵyp qaldy. Ásirese, qala jaǵdaıynda bir aýlada turyp, kúnde dıdarlasyp júrgenderdiń ózi betińe baqshıyp qarap, sálemdespeı óte beredi nemese kórse de, kórmegensıdi. Munyń ózi, aınalyp kelgende, adamdardyń túrpiligine, sýyq júzdiligine, meıirimsizdigine ákep soqtyrǵan edi.

Al, qazirgi ýaqytta batystyń, ásirese, elimiz ben jerimizdi keýlep ketken jat jurttyqtardyń áserinen kóptiń arasynda, basqalardyń kózinshe úlken-kishi, qyz-qyrqyn demeı, betinen, aýzynan súıip amandasý etek aldy. Qasıetti Quranda: «Rasynda, Alla shekten shyǵýshylardy jaqsy kórmeıdi» («Baqara» súresi, 190-aıat), – delingen. Bul ádep pen uıattan jurdaı bolǵan súıisýler bizdiń musylmandyǵymyzǵa, saltymyzǵa jat. Odan qala berdi keıbir shala saýatty jastardyń birin-biri kóre sala, sálemi men boqtyǵyn qabat tópegende, tóbe shashyń tik turady. Kópqabatty bir úıde turyp, bir esikten shyqsań da, amandaspaý ádetke aınalyp, ersi bolýdan qalyp barady. «Tanymasyn syılamas» degendeı, betińe bajyraıyp qaraıdy da, til qatpastan júre beredi. Úlkenge ıilmeı-aq qoısyn, tipti, qarapaıym sálem berýge enjar bezbúırekter jyl ótken saıyn kóbeıip keledi. Beıtanys er-azamat kórse, alystan «Assalaýmaǵaleıkúm!» dep, quraq ushatyn, aqkóńil bozbala, jigitter búginde kózden bul-bul ushqandaı. Ári ketkende, álgi bozbalalardyń keıbiri bolar-bolmas qana ernin jybyrlatady.

Sonymen qatar, búgingi jastardyń bir-birimen ushyrasa ketkende «Prıvet!» dep biriniń biri betinen, erninen súıip jatqandaryn kórgende eriksiz zyǵyrdanyń qaınaıdy. Dástúrimiz boıynsha buryn kópten beri kórmegen adamnyń tek mańdaıynan ǵana súıgen. Sonyń ishinde bóten qyz-kelinshekterdiń betinen súımegen, tipti, olarǵa qolyn da usynbaǵan. Ata-saltymyzda er-azamattyń ózge áıelmen qol alysyp, amandasý salty joq. Áıelmen qol alysý – batystyq úrdis. Qazir qarasań, bir-birine emeshegi úzilip, ólip-óship jatqan bireý. Bul da jat jurttyń tasyr qylyǵynyń  momyn halqymyzdyń sanasyna tereń sińip ketkendiginiń aıqyn aıǵaǵy. Dálel me? Minekeıińiz. Sońǵy kezde keıbir jastar sálemniń ornyna «Ýaý!» nemese «Salıýt!» degendi shyǵardy. Bul ne, «jańa» moda ma?

Kimniń kim ekeni sáleminen bilinedi. Mundaı ádepsizdiktiń qazir keń taralýynyń basty sebebi – ol jóninde ne úıde, ne túzde aıtylmaýynda. «Balany jastan» degendeı ár shańyraqta ata men áje, áke men sheshe batysqa elikteýdiń aldyn alyp, musylmandyqty úıretip otyrsa, sálemdesý ádebi qalyptasary sózsiz.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Adamdardyń eń álsizi – duǵaǵa álsizdik etkeni (ıaǵnı, qajetin Alla taǵaladan tileý isine selqos qaraǵany). Adamdardyń eń sarańy – sálemge sarańdyq etkeni» (ımam Tabaronı jáne Imam Báıhaqı), – dese, Ábý Zarrdan (r.a.) jetken hadıste: «Rasýlýlla (s.ǵ.s.) maǵan: «Sharıǵat oń kórgen árbir iske, tipti baýyryńdy jaıdary júzben qarsy alýdyń ózine nemquraıly qarama», – dedi» (ımam Múslim).

Jalpy, musylman balasy amandasqan ýaqytta daýysyn kóterip sálem bergeni durys, aýyz jybyrlatyp, basyn ızep amandasý súnnetke jat. Bulaısha ıahýdıler sálemdesedi. Eger sálem beretin adam alysta bolsa, ıshara bildirip sálemdesý kerek. Quran oqyp otyrǵan, namaz oqyp jatqan, ájethanada otyrǵan kisige sálem berilmeıdi. Dastarhan basynda tamaqtanyp otyrǵan adamdardyń árqaısysynyń qolyn alyp amandasqan da ádeptilikke jat nárse. Bólmege kirip kelgende kópshilik bolsa, daýystap amandasyp, tek arasynda qulaǵy estimeıtin kisiler bolsa aldyna baryp qolmen, ısharamen sálem bergen durys bolady.

Jáı ǵana bir mindetten qutyla salý úshin aıtylǵan sálem izettilik emes, kerisinshe, pendeniń kóńiline qaıaý túsiredi. Sol sebepti de sálemdesý ádebiniń eń basty sharty – paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) eskertkendeı jaıdary júz ben jyly shyraı emes pe edi?! Onda sálem berýshi men sálem alýshynyń qas-qabaq, bet-júz qubylysy, daýysy mańyzdy qyzmet atqarady. Óıtkeni, munyń bári pendeniń ózine emes, ózgege baǵyttalǵan. Sálem alýshy úshin munyń bári mańyzdy. Aıtalyq, kóz kóredi, aıaq júredi, aýyz jutady – osylardyń bári seniń ózińe qyzmet etedi. Tek jyly júz, áýezdi ún – aınaladaǵy adamdardyń enshisi. Sol sebepti de árbir musylman sálemdesýdi ǵana emes, ony qalaı oryndaý kerektigin de bilýi, aldyndaǵy adamǵa jaqsy áser qaldyratyndaı bolýyna talpynýy kerek. Óıtkeni, sálem adamdar arasyndaǵy menmenshil tákapparlyqty joıyp, meıirimdilik pen súıispenshilikti arttyrady. Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Tolyq ıman keltirmeıinshe, jánnatqa kire almaısyńdar. Aralaryńda súıispenshilik ornyqpaıynsha, tolyq ıman keltirgen bolmaısyńdar. Aralaryńda súıispenshiliktiń ornyǵýyna sebep bolatyn nárseni aıtaıyn ba? Ózara sálemdesińder» (ımam Múslim), – degen. Jánnatqa kirýdi ańsaǵan adam paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) osy ósıetine amal etýi tıis. Sálem berý – ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet. Endeshe, odan jańylýǵa da, jalyǵýǵa da qaqymyz joq, aǵaıyn!

Ás-Sálámý ǵaleıkým ýa rahmatýllahı ýa bárakátýh!

Almas Aıtkárimuly