SÁLEM BERÝ ÚLGILERI MEN ÁDEPTERI

11 sáýіr 2024 2355 0
Оqý rejımi

Sálemdesý máselesinde adamdardy eki topqa bólýge bolady. Birinshi toby – qarapaıym musylmandar, ekinshisi – kápirler, dinge qarsy kelýshiler. Tómende osy eki topty jeke-jeke qarastyryp, olarǵa sálem berý úlgileri men ádepterin talqylaımyz. Oǵan qosa Allaǵa,  perishtelerge, paıǵambarlarǵa sálem joldaý úlgilerinen de birer mysaldar keltirip ótemiz.

 Qarapaıym musylmandarǵa sálem berý

Jalpy, sálem berýshi adam: “Ássálámý ǵaláıkým ýa rahmatýllahı ýá bárákáátýh”,-dep aıtýy mýstahab, ıaǵnı jaqsy, al jaýap qatýshy adam: “Ýa ǵaláıkýmýs sálám ýa rahmátýllahı ýá bárákáátýh”,-dep jaýap qatady. Bulaı sálemdesý otyz jaqsylyqqa teń. Bir kúni Alla elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) qasynan bir adam ótip bara jatyp: “Ássálámý ǵaláıkým”,-dep, ótip ketedi. Sonda ol kisi (s.a.s): “On jaqsylyq jazyldy”,-deıdi. Biraz ýaqyttan keıin basqa bir adam ótip bara jatyp: “Ássálámý ǵaláıkým ýa rahmatýllah”,-dep, ótip ketedi. Sonda Alla elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): “Jıyrma jaqsylyq jazyldy”,-deıdi. Biraz ýaqyttan soń úshinshi adam ótip bara jatyp: “Ássálámý ǵaláıkým ýa rahmatýllahı ýá bárákáátýh”,-dep, ótip ketkeninde Allah elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): “Otyz jaqsylyq jazyldy”,-deıdi. (Násáı, Buharı Ádábýl mýfrad”. Sahıh /senimdi/ hadıs).

* Ǵulamalar Qurandaǵy: “Eger de senderge sálem berilse odan abzal túrde jaýap qatyńdar nemese dál solaı qaıtaryńdar”,-degen aıatty negizge alyp, biraz úkimder shyǵarǵan. (Nısa, 4:86). Bul aıattaǵy “abzal túrde nemese dál solaı” degen shekteý jaýaptyń “túri”, “kólemi” jáne “keıpine” qarasty aıtylǵan. Sálem “túrine” mysal keltirer bolsaq, máselen, bir adam “Ássálámý ǵaláıká” dep, ekinshi adam: “Sálemetsiz be, qaıyrly tań, myń jasa”,-dep jaýap qatatyn bolsa, bul jaýaby durys bolmaıdy, sebebi bul jaýap túri sálem sózinen abzal emes ári dál ózindeı de bolmaıdy.

Sálem “kólemine” mysal keltirer bolsaq, máselen, bireý “Ássálámý ǵaláıkým ýa rahmatýllah”,-dep, ekinshi adam “Ýaǵáláıkým”,-dep jaýap qatsa, onyń bul jaýaby durys bolmaıdy, sebebi bul jaýap sálem kóleminen az. Osyǵan oraı “Ássálámý ǵaláıkým” degen adamǵa “ýaǵáláıkýmýs sálám ýa rahmátýllah” dep nemese “ýaǵáláıkýmýs sálám ýa rahmátýllahı ýá bárákáátýh” dep jaýap bergen durys. Al bulaı aıtýdy qıynsynatyn bolsa, onda sálem berýshiniń sálemindeı etip jaýap qatýǵa bolady.

Sálem “keıpine” mysal keltirer bolsaq, máselen, bir adam túsinikti, joǵary daýyspen, jymıyp sálem berip, ekinshi adam báseń, uǵynyqsyz túrde, qabaq shytyp jaýap qatsa, bul jaýap ta durys bolmaıdy.

* Kezdesken kezde qol alysyp amandasý-súnnet amaldaryna jatady sebebi sahabalar osylaı jasaıtyn. Ánastan: “Alla  elshisiniń sahabalary qol alysatyn ba edi?”,-dep suraǵanda ol: “Iıa”,-dep jaýap bergen. (Buharı). Qol alysý oń qolmen jasalady ári qol alysyp amandasý kezinde eki musylmannyń jasaǵan kúnálary keshiriledi. Buǵan Ábý Dáýdte kelgen sahıh hadıs dálel. Al eger de jalpy jıyn nemese kóp adamdarǵa kezikse, qol alyspaıdy, bálkim, “Ássálámý ǵaláıkým” dep, jalpy sálem joldasa da bolady.

* Namaz sońynda eki ıyqqa qarap: “Ássálámý ǵaláıkým ýa rahmátýllah”,-dep, sol jaqqa da dál osylaı sálem joldaý – súnnet amalyna jatady. Alaıda namaz oqyǵan kezde qasyndaǵy adamnyń qolyn qysyp, onymen qushaqtasyp jatý súnnetke qaıshy amal bolyp tabylady.

* Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): “Kóliktegi adam jaıaý adamǵa, júrip kele jatqan adam otyrǵanǵa, az adam kóp adamdarǵa sálem beredi”,-degen. (Buharı, Mýslım).

Taǵy bir rıýaıatta: “Jasy kishi jasy úlkenge sálem beredi”,-delingen. (Buharı). Biraq, jasy úlken adam jasy kishi amandaspaıynsha kútip otyrýy kerek nemese kóp adamnyń az adamdar sálemin kútip otyrýy kerek degen sóz emes. Qaısybiri amandasýdy umytyp bara jatsa, ekinshi tarap amandyq aıtyp, sálem joldaýynda esh oqasy joq. Tipti qaı tarap bolsa da birinshi bolyp sálem berýge tyrysqany jaqsy. Sebebi Alla elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bir hadısinde: “Birinshi bolyp sálem bergen adam adamdardyń arasyndaǵy Allaǵa eń jaqyny”,-degen. (Á Dáýd, sahıh hadıs).

* Bir kúnde bolsa da birneshe ret kezdesken eki adamnyń ár kezdesken saıyn amandasýy da jaqsy amal. Ábý Hýraıradan jetken habarda bir adam namaz oqyp, namazyn aıaqtaǵan soń paıǵambarǵa kelip, oǵan sálem bergeni aıtylady. Sonda paıǵambar (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) onyń sálemine jaýap qatyp: “Keri qaıt ta namazyńdy qaıta oqy. Sen namazyńdy durys oqymadyń”,-deıdi. Álgi adam keri qaıtyp, namazyn qaıta oqyp, bolǵan soń qaıta kelip paıǵambarǵa sálem berdi. Osylaı úsh ret jasady. (Buharı, Mýslım). Keıbir adamdarǵa bir kúnde eki ret sálem berip qoısań: “Búgin ǵana kezdestik emes pe?”-dep tańqalýy osy hadısti bilmeýiniń saldarynan.

* Alystan ótken kezde: “Ássálámý ǵaláıkým”,-dep aıtyp, qolymen ısharat jasasa bolady. Hadıste: “Alla elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) meshittiń qasynan ótip bara jatqanynda bir top áıel adamdar otyrǵan bolatyn. Sonda ol kisi sálem joldap, qolymen ısharat jasady”,-dep kelgen. (Á Dáýd, sahıh /senimdi/ hadıs). Imam Naýaýı osy hadıske silteme jasap: “Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) sózi men ısharatty qatar jasaǵan”,-deıdi. Sol úshin keıbir ǵulamalar qazirgi tańda kólik mingen adamnyń syrttaǵy bireýge sálem bergisi kelgen kezde sıgnal basyp, sony amandasý kórýiniń sálemge kirmeıtinin aıtady. Bálkim, kólikte bolsa da qolymen ısharat jasap, aýzymen aıtýy kerek etiledi. Al eger sıgnal berip, syrttaǵy adamdy ózine qaratyp alyp, sosyn qolymen ısharat jasap, aýzymen sálem joldaıtyn bolsa, onda bul ruqsat.

* Kóp adamdar otyrǵan jıyn nemese ilim otyrystaryna kelgen adam jaǵdaıǵa qaraı sálem aıtady. Eger de onyń sálem aıtýy jıyndaǵylarǵa kedergilik keltiretin bolsa, onda tynysh kelip, sálemsiz qosylady. Al eger onyń sálemi jıynǵa zııany tımeıtindeı jaǵdaı bolsa, onda árkimmen jeke-jeke emes, jalpy túrde: “Ássálámý ǵaláıkým”,-dep, jıynǵa qosylady.

* Eger adam namaz oqyp turǵanynda bireý kelip sálem beretin bolsa, ol adam sálem berýshige jaýap qatpaıdy, bálkim qolymen ısharat jasaıdy. Ibn Omar (r.a) Bilaldan (r.a): “Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) namazda turǵanynda kelip sálem berýshilerge qalaı jaýap qatatyn edi?”,-dep suraǵanynda ol: “Qolymen ısharat jasaıtyn”,-dep jaýap qatqan eken. (Ahmad, Á Dáýd. Sahıh /senimdi/ hadıs).

* Eger adam basqa bireýlerdiń sálem joldaǵanyn aıtyp: “Bálen saǵan sálem joldap jatyr”,-dese, estigen adam: “Ýa ǵaláıká ýa ǵaláıhıs sálám” nemese “Ýa ǵaláıká ýa ǵaláıhımýs sálám”,-degeni abzal, ıaǵnı “saǵan da olarǵa da sálem bolsyn”,-degen sóz. Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Aıshaǵa: “Jábraıl saǵan sálem joldap jatyr”,-degeninde Aısha: “Ýa ǵaláıhıs sálám ýa rahmatýllahı ýá bárákáátýh”,-degeni rıýaıat etiledi. (Buharı, Mýslım). Arapshasyn aıta alǵan adam osylaı aıtqany abzal. Al arapshasyn aıta almaǵan adam: “Sálámát bolsyn”,-degennen góri “Saǵan da, oǵan da sálem bolsyn”,-dep, sálemdi jetkizýshige de, sálem joldaýshyǵa da jaýap qaıtarǵany abzal. Biraq tek sálem joldaýshyǵa ǵana aıtsa da bolady. Islam ádebiniń kemeldigin osy jerden baıqaýǵa bolady.

* “Bálenge sálem joldaı salshy”,-degen sózdi estigen adam sálemdi jetkizýi mindet, sebebi Alla Taǵala Quranda: “Shyn máninde Alla Taǵala amanattardyń óz ıelerine qaıtarylýyn buıyrdy”,-degen. Ondaı bolsa “Bálenge sálem aıta sal” degen sóz amanattyń bir túri sanalyp, estigen adam kelisetin bolsa, sol amanatty jetkizýi shart. Al eger sálem joldaýshy adam: “Eger ony kórseń sálem aıt” dese, onda álgi adamdy kórgen kezde esine tússe ǵana sálem aıtýy kerek etiledi. Biraq ǵulamalar: “Bálenge sálem aıta sal”,-dep, kóringen adamnyń moınyna amanat arta berýdiń durys emestigin aıtady. Tek eger kezdesý nemese baılanysý qıyn jaǵdaı bolsa bireý arqyly sálem joldaýǵa bolady.

* Ánas ıbn Málık (r.a): “Paıǵambar bir sóz sóıleıtin bolsa, túsinikti bolýy úshin ony úsh ret qaıtalap aıtatyn, al eger bir qaýymǵa kelip sálemdesetin bolsa, olarmen úsh ret sálemdesetin”,-dep rıýaıat etedi. (Buharı). Bul hadıstegi úsh ret sálemdesý barlyq kezde súnnet amalyna jatpaıdy. Bálkim, estimeı qaldy-aý, túsinbeı qaldy-aý dep kúmándansa, nemese qarııa adamdarmen kezdesse, onda bir ret, eki ret sálem berýine bolady. Al eger sonda da estimeı nemese túsinbeı tursa, onda úshinshi ret aıtýyna bolady ári úshten artyq qaıtalap jatýdyń keregi joq.

* Túnde nemese uıyqtap jatqan adamdary bar bólmede sálem bergen kezde daýysty báseńdetip sálem bergen durys. Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) uıyqtap jatqandy oıatyp almaıtyndaı, oıaý adam estıtindeı sálemdesetin. (Mýslım). Islam dini ár adamnyń haqysyn berýdi maqsat tutady. Ondaı bolsa uıyqtap jatqannyń haqysy-uıqysyn buzbaý, al oıaý adamnyń haqysy-oǵan sálem joldaý.

* Eki adam kezdesken kezde de, qoshtasatyn bolsa da “Ássálámý ǵaláıkým” dep aıtqany jón. Sebebi Alla elshisi (s.a.s) bir hadısinde: “Eger de aralaryńnan bireý bir jıynǵa qosylatyn bolsa, sálem bersin. Al eger de ol jıynnan turýdy qalasa, onda sálem bersin”,-degen. (Á Dáýd, Tırmızı, sahıh hadıs).

* Úıge kirgen kezde kirýshi adam sálem berip kiredi. Sebebi Alla Taǵala Nur súresiniń 61-shi aıatynda: “Eger úılerge kirseńder, onda sálem berińder”,-dep, kirýshi adamnyń kirgen bette sálem berýin buıyrǵan. Sondaı-aq, Báný Amırlik bir adam paıǵambar úıine kirýge ruqsat surap, “Kirsem bola ma?”,-deıdi. Bul kezde paıǵambar (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) úıinde bolatyn. Sonda ol kisi óziniń qyzmetshileriniń birin jiberip: “Ana adamǵa baryp, ruqsat suraýdy úıretip, oǵan bylaı de: “Ássálámý ǵaláıkým, kirýge ruqsat pa?”,-desin. Álgi adam muny estip: “Ássálámý ǵaláıkým, kirýge ruqsat pa?”,-dep edi, paıǵambarymyz kirýine ruqsat berip, ol úıge kirdi”. (Ábý Dáýd, sahıh).

* Jas balalarǵa sálem berý de súnnet amaldaryna jatady. Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) oınap júrgen balalarǵa sálem beretin. Jas balalarǵa sálem berýdiń paıdalaryna toqtalyp ótsek, bul eń aldymen súnnetke ilesý bolyp sanalady. Ekinshiden, úlkenderdiń kókiregindegi tákapparlyq sezimin joıyp, kishipeıildilik pen qarapaıymdylyq qasıetin arttyrady. Úshinshiden, jas balanyń úlkenderge degen qurmetin arttyryp, balalardy erte kezden amandasýǵa jáne jalpy ádepke úıretedi.

* Beıtanys áıel adamdarǵa sálem berýde jaǵdaıǵa qaraý kerek. Eger adam beıtanys áıelmen sálemdesken kezde júreginde álgi áıelge degen yntyqtyq paıda bolatyndaı jaǵdaı bolsa, onda amandasýyna bolmaıdy. Al eger ondaı sezim týmaıtyndaı bolsa, ózinen jasy edáýir úlken áıel bolsa nemese meshit janynda jıylǵan bir top áıel bolsa, amandasýǵa bolady. Al óziniń jubaıy, ájeleri men anasy, ápke-qaryndasy sııaqty týystary bolsa sálem berý talap etiledi.

* Keı jaǵdaıda kúná jasap, kúnási úshin ókinbeıtin musylman baýyrlardy túzep, tárbıeleý úshin olarmen amandaspaı qoıýǵa bolady. Biraq, oǵan sálem joldamaı qoıǵan kezde túzeletinine anyq kóz jetkizý kerek. Eger ol adamǵa sálem joldamaı qoıǵan kezde ol odan ári kúnáli ister jasap ketedi degen qaýip bolsa, sondaı-aq, onyń júreginde yza, kek paıda bolatynyna kóz jetse, onda bulaı tárbıeleý ádisin qoldanbaǵan jón. Al eger ol musylman adam shynymen yqylasty, Islamdy tereń túsingen jan bolsa, onda ol ózge musylmandardyń amandaspaı qoıǵanyn durys túsinip, táýbege kelip, amaldaryn jaqsy jaqqa ózgertýge tyrysady. Buǵan “Tábýk” soǵysyna qatyspaı, artta qalyp qoıǵan úsh sahabanyń oqıǵasy dálel. Alla elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) olarmen arlasýǵa, keıin kele tipti sálem joldaýǵa da tyıym salady. Sonda álgi sahabalar júrekteri ezilip, kókeılerin muń basyp, jer basyp júrgennen kóri jer qushaǵynda jatqandy abzal kórip, qatty ókinip, táýbelerine kelgen kezde Alla Taǵala olardyń táýbeleri men ókinishterin qabyl alady.

* Biraq, amandaspaı qoıýdyń ózi úsh kúnnen artyq sozylmaýy kerek. Alla  elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): “Múmın adam óziniń baýyryn úsh kúnnen artyq tastaýy halál bolmaıdy. Kezdese qalsa mynaý da teris aınalyp, anaý da teris aınalady, al ekeýiniń qaıyrlysy-sálámdi alǵashqy bop joldaǵany”,-degen. (Buharı, Mýslım).

* Juma namazyndaǵy jáne jalpy hutpalardyń bas jaǵynda nemese aıaǵynda sálem joldaý – hutpa ádebine jatady. Buǵan keıbir sahabalardan kelgen habarlar dálel bola alady. Biraq, mindetti túrde sálem aıtý kerek degen sózdi eshkim aıtpaǵan.

* Hat jazý kezinde de sálem joldaý paıǵambar súnnetine jatady. Sahabalar da ózara hat jazysý barysynda birine-biri sálem joldaıtyn bolǵan. Dinge qatysy joq adamdarǵa hat jazǵan kezde “Sálámýn ǵalá mán ıttábáǵál hýdá (týra jolǵa ilesýshilerge sálem bolsyn)” dep, kápir adamnyń ózine emes, janama sálem joldanyp jazǵan durys. Al musylman adamdar ózara hat jazysqan kezde joǵarydaǵy sálem úlgileriniń qaı túrin qoldansa da óz erki. Sol sııaqty qazirgi tańdaǵy forým, chat, uıaly telefon hattarynda da osylaı jazǵan abzal.

 

Pіkіrler Kіrý