SAID NURSI: ÓMIR JOLY JÁNE RISALEI-NUR ShYǴARMALARY
KIRISPE
Saıd Nursı ıslam álemine «Rısaleı-Nur» atty tápsirimen tanylǵan XX – ǵasyrdyń eń kórnekti ıslam reformatory ári jańashyl ǵulama-ǵalymdardyń biri bolyp sanalady. Materıalıstik jáne sekýlıarıstik ıdeıalardyń keń taraǵan kezinde ǵumyr keshti. Sondyqtan, sanaly ómirin ıslam men ımannyń aqıqattaryn materııalıstik kúdik-kúmándardan saqtap qalýǵa jáne ony úmmetke jańasha túrde jetkizýge arnady. Ol óziniń ómirin «Eski Saıd» jáne «Jańa Saıd» dep ekige bóldi. Eski Saıd dinge saıası jolmen qyzmet etemin dep oılady, jáne sol jolda 45 jasqa deıińgi kezeńi ótti. Osy jyldary memlekettik jáne saıası qaıratkerlermen etene aralasty. Jalpy bul kezeń XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basyna týra kelip, kóptegen saıası tóńkerister, alpaýyt ımperııalardyń ózara teketiresi, birinshi dúnıejúzilik soǵys oryn alyp, sonyń nátıjesinde birneshe ımperııa kúıregen kez bolatyn. Al, jańa Saıd kezeńinde saıasattan da qoǵamdyq ómirden de tolyǵymen bas tartyp, qalǵan ómirin Iman men Quran aqıqattaryn túsindirýge arnady.
ÓMIR JOLYNYŃ KEIBIR QYRLARY
Saıd Nursı Hıjranyń 1293 jyly (mıládı 1876) Túrkııanyń shyǵysyndaǵy Bıtlıs oblysynyń Nurs aýylynda dúnıege kelgen. Ol óziniń ilim jolyn úlken aǵasy molda Abdýllaǵa shákirt bolýdan bastaıdy, onyń bul kezeńdegi oqýy tek sarf (morfologııa) jáne nahý (sıntaksıs) ilimderimen shekteldi. Sodan keıin ol qalalardy aralap, medreseler men ustazdardan dáris alyp, olardyń ıslam ǵylymdarynyń ishinde mańyzdy dep bilgen kitaptaryn az ýaqyttyń ishinde úlken qushtarlyqpen ıgerip alady [1. 58 b]. Oǵan kómektesken bul daryndylyq pen jarqyn zeıindilik Alladan berilgen qabilet ekenin árbir ustazy qıyn emtıhandardan keıin baryp moıyndaıdy. Tipti, Ýsýl ál-Fıqhtiń «Jamǵýl - Jaýamıǵ» kitabyn bir aptanyń ishinde jattap alýy osynyń úlken aıǵaǵy ekenin kórsetedi.
Bul jas jigittiń ataq-dańqy, óziniń ǵylymı pikirtalastarynda óz aımaǵyndaǵy barlyq ǵalymdardan asyp túskennen keıin kóp uzamaı jan-jaqqa taraıdy, sodan ony tanıtyndar «Máshhúr Saıd» dep atap ketedi. Odan keıin «Tello» qalasyna baryp, sol jerde biraz ýaqyt týraqtap Faırýz Abadıdiń ál-Muhıt sózdigin «Sın taraýyna» deıin jattap alady [2. 77 b].
1892 jyly Saıd Nursı «Bıtlıs» qalasyna baryp, ol jerde qalalyq meshitte sabaq berip, halyqtyń kókeıindegi suraqtaryna jaýap bere bastaıdy. Qalanyń ákimi bul jas ǵalymnyń ataq-dańqy týraly estigende, ony ózimen birge qalýǵa shaqyrady. Ol jerde ol ǵylymı kitaptardy, ásirese kálam ilimi, logıka, tápsir, hadıs, fıqh jáne grammatıkany jattap alǵansha oqýǵa múmkindik alady. Bir qyzyǵy, bul ǵylymdardyń sany seksen tomǵa jýyqtaıtyny jáne osynyń barlyǵyn jadynda jatqa bilgeni aıtylady [3. 83 b].
1894 jyly «Van» qalasyna baryp, ol jerde matematıka, astronomııa, hımııa, fızıka, geologııa, fılosofııa jáne tarıh kitaptaryn tereń oqyp bilýge baryn salady. Onyń jarqyn zeıindiligi, mol bilimi jáne asqan daryndylyǵy úshin «Ǵalymdar keńesi» oǵan «Bádıúzzaman» ıaǵnı, zamanynyń dilmari degen ataq beredi [4. 87 b].
Osy arada jergilikti gazetterde, Brıtanııanyń otarshyldyq mınıstri «Gladıstonnyń» Brıtandyq parlament ókilderi aldynda sóılegen myna bir sózi keńinen taralady: «Quran musylmandardyń qolynda bolsa, biz olarǵa úkim júrgize almaımyz, sondyqtan ne ony ómirlerinen joıyp jiberýge tıispiz, ne bolmasa musylmandardyń onymen baılanysyn úzýden basqa amalymyz qalmaıdy», - deıdi. Bul habar onyń bolmysyn silkindirip, mazasyn alyp, shyrqyn buzyp, uıqysyn qashyrady. Sodan mańaıyndaǵy adamdarǵa batyldyqpen belin býyp: «Quran – nury sónbeıtin jáne onyń jaryǵyn úrlep óshirýge bolmaıtyn alyp maǵynaýı kún tárizdi ekenin álemge dáleldeımin», - dep jarııalaıdy [5. 89 b].
Osy maqsatta ol 1907 jyly Stambýl qalasyna baryp Sultan Abdýl Hamıdke shyǵys Anadolyda «Ál-Azhar» ýnıversıteti sııaqty «Mádrasa áz-Záhra» atty ıslam ýnıversıtetin qurý jobasyn usynady. Bul ýnıversıtettiń ereksheligi: Islamnyń aqıqattary men dinı zertteýlerdi qazirgi jańa zamanaýı ǵylymdarmen baılanystyrý bolatyn. Bul óz kezeginde óte mańyzdy másele edi [6. 104 b]. Sebebi, ne ekeýin ushtastyrý arqyly ortaǵa aqıqat shyǵady nemese olardy bólý arqyly kúdik-kúmán men fanatızm paıda bolady.
Sol jerde onyń ǵylymı ataq-dańqy onyń aldynan shyǵyp, ǵalymdar men ustazdar jáne stýdentter onyń mańaıyna jınalyp, suraqtaryna sırek kezdesetin zeıindilikpen jaýaptaryn tolyqqandy alady. Onyń «Bádıúzzaman» degen ataǵyn bári moıyndap, jınaǵan mol ilimi men zeıindiligin basqa eshkimde kórmegendikterin aıtyp tańdanysady [7. 90 b]. Tipti, sol jıynǵa Mysardaǵy ál-Azhar ýnıversıtetiniń rektory, ataqty sheıh Bahıd ta qatysyp, Eýropa men Osmanly memleketi jaıly ne oılaısyz? – dep suraıdy. Árıne, bul suraqty qoıýdaǵy maqsaty ushan-teńiz ilimin synaý emes edi, kerisinshe bolashaqty boljaı alatyn zerdesin baıqaý jáne álemdik saıasatty qanshalyqty túsinetinin bilý bolatyn.
Saıd Nursı: «Eýropa ıslam memleketine júkti, bir kúni sony dúnıege ákeledi. Osmanly da Eýropaǵa aıaǵy aýyr, ol da sony dúnıege ákeledi»-dep jaýap beredi.
Bul jaýapty estigen sheıh Bahıd: «Bul jigitpen tartysý múmkin emes. Men de osylaı oılaýshy edim, biraq mundaı sheshendik tilmen jetkize bilý tek Bádıúzzamannyń qolynan keledi» - degen eken.
1911 jyly ol Sham eline baryp, Ámaýıler meshitiniń minberinde turyp ıslam áleminiń dertteri men onyń emdeý joldaryn kórsetip, musylmandardy oıaý bolýǵa jáne órkendeýge shaqyratyn máni tereń dáris oqıdy [8. 142 b]. Sosyn Stambulǵa qaıtyp kelip, Sultan Rashadqa ýnıversıtet salýdyń mańyzdylyǵyn jetkizedi. Sultan onyń usynysyn qabyl alyp, memlekettik qazynadan aqsha bóledi. Tipti «Van» kóliniń jaǵasynda ýnıversıtettiń irge tasyn da qalaıdy. Biraq, birinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp jobanyń aıaqtalýyna kedergi bolady [9. 143 b].
Saıd Nursı Osman ımperııasynyń soǵysqa kirýine qarsy bolǵanyna qaramastan, bul týraly habarlanǵan kezde ol eriktiler tobymen birge Kavkaz jaǵynan shabýyl jasap jatqan patshalyq Reseıge qarsy soǵysqa qatysady. Eriktilermen birge qalany qorǵaý barysynda aýyr jaralanyp, orystardyń qolymen tutqyndalyp Sibirdegi túrme lagerlerine jetkiziledi. Tutqynda bolǵan kezde ol ózimen birge bolǵan (90) ofıtserge óziniń ımandylyq sabaqtaryn berýdi jalǵastyrady, sodan keıin ıláhı qamqorlyqpen tutqyndyqtan qashyp, Varshava, Germanııa jáne Venadan ótip Stambulǵa keledi. Ol jerde Sultan, Bas múftı, áskerı Bas qolbasshy jáne kópshilik tarapynan saltanatty túrde qarsy alynyp «Soǵys medalimen» marapattalady.
Memleket oǵan keıbir qyzmetterdi usynǵanymen, ózi osy kezeńde úlken ǵalymdar qyzmet etetin «Islam ǵylym ordasyna» múshe bolýdy tańdaıdy. Osy aralyqta kóptegen eńbekterin, onyń ishinde qundy tápsir Isharat ál-Iǵjaz fı Mazan ál-Ijaz jáne arabsha Másnaýı Nurıdi arab tilinde jazyp jaryqqa shyǵarady [10. 163 b].
Anglııa bastaǵan basqynshylar Stambulǵa kirgennen keıin Saıd Nursı ıslam álemine qarsy jasalatyn úlken soqqylardyń bolatynyn sezip, basqynshylardyń zymııan saıasatyn áshkereleıtin «Hýtýýat ás-sıttá» kitabyn jazyp halyqtyń arasynda keńinen taratady. Aqıqatynda, bul kitap halyqtyń arasynda qoldaý taýyp, aǵylshyndardyń astyrtyn saıasatyna úlken tosqaýyldyq jasaıdy. Tipti, osy áreketi úshin otarlaý ıdeıalogııasyna jaýapty basshynyń kelisimimen oǵan qastandyq jasaý uıymdastyrylady. Keıinnen halyqtyń arasyndaǵy ataq-dańqy men abyroı-bedelinen qorqyp kelisimin qaıtaryp alady [11. 175 b].
Onyń bul batyrlyǵyn bilgen Ankaradaǵy úkimet basshylary ony marapattaý maqsatynda shaqyrtý hat jiberedi. 1922 jyly sonda baryp, vokzalda memleket qaıratkerleri tarapynan saltanatty túrde qarsy alynady. Biraq kóp uzamaı shaqyrǵandardan kóńili qalady, sebebi olardyń basym bóligi dinnen alshaq eýropashyl adamdar bolatyn. Sondyqtan ol Parlamenttiń tórinde turyp depýtattarǵa namaz jaıly aıtyp, olardy ıslam ýnıversıtetin qurý jobasyna atsalysýǵa shaqyrady. Biraq, eldegi sekýlıarlyq jaǵdaı bul jobany aıaqtaýǵa oǵan múmkindik bermeıdi [12. 227 b].
1923 jyly Badıúzaman «Van» qalasyna baryp, qala mańyndaǵy Ark taýynda eki jyl ǵıbadat jasap, oısha tolǵaný maqsatynda oqshaýlanyp ómir keshedi. Osyǵan qaramastan, ol daý-damaılar men ereýilderdiń ushqynynan qutylmaıdy, sondyqtan ol kóptegen adamdarmen birge 1926 jyly qys maýsymynda «Býrdýr» degen jerge jer aýdarylady. Odan keıin Anadolynyń ońtústik-batysyndaǵy «Barla» degen shalǵaı ólkege jalǵyz ózi aıdaýǵa jiberiledi. Osylaısha din dushpandary onyń aty joıylyp umytylyp ketedi dep oılaıdy [13. 236 b].
Alaıda Allanyń qalaýymen «Barla» ólkesi Quran nurynyń úlken qaınar kózine aınalyp, onda Saıd Nursı Rısaleı-Nur shyǵarmalarynyń basym kópshiligin jazady. Bul shyǵarmalar shákirtteri tarapynan qolmen kóshirilip halyq arasynda qyzyǵýshylyqpen oqylyp keń taralady.
Osy aǵartýshylyq jumysy úshin Saıd Nursı Túrkııanyń kóptegen qalalarynda shırek ǵasyr boıy bir qýǵynnan ekinshisine aıdalyp, túrmeler men tergeý ızolıatorlaryna tastalady. Shyǵarmalary sarapshylar tarapynan qaıta-qaıta zerttep tekserilgennen keıin baryp eshqandaı aıb taǵylmaı ıelerine qaıtaryp beriledi. Jazylǵan kitaptary buqara halyq pen zııaly qaýym tarapynan qoldaý tabady.
RISALEI-NUR ShYǴARMALARY
Rısaleı-Nur shyǵarmalary eski osmanly túrik tilinde jazylǵan Qurannyń naǵyz tápsiri. Aqyl men logıkany paıdalana otyryp, taýhıdty ıaǵnı, Allanyń bar ekenin jáne ımannyń aqıqattaryn aqylǵa qonymdy teńeý-mysaldar arqyly dáleldeıdi. Kúpirlik pen adasýshylyqtyń aýyr saldaryn, sumdyq nátıjelerin osy dúnıeniń ózinde bolatynyn kórsetý arqyly eń qyrsyq nápsi qumar adamdardy da kúnáli isterden, haram lázzattardan ozbyr azǵyndyqtardan jıirkendirip, ishindegi aqyly barlardy olardan bastartqyzyp táýbaǵa keltiredi. Iman men kúpirdi salystyra otyryp, adasý men týra jol qalaı bolmaq ekenin kózben kórgendeı dáleldeıdi. Sondyqtan, ony muqııat túsinip oqyǵan adamnyń ımany taqlıdıden (elikteýshi ımannan) tahqıqıǵa (shynaıy, myzǵymas ımanǵa) shyǵady. [14. 455 b].
Bádıúzzaman Saıd Nursı 1950 jylǵa deıin (150) ge juyq traktattan turatyn «Rısaleı-Nur» shyǵarmalaryn jazdy. Keıinnen tórt negizgi tomdar: Sózder, Mektýbat, Lemalar, jáne Shúǵalarmen tolyqtyrylyp barlyǵy Rısaleı-Nur jınaqtary dep ataldy. Al 1954 jyldan keıin óziniń tikeleı basqarýymen baspahana arqyly kitaptar kóbeıtildi. Kitaptyń mańyzdylyǵyna oraı baspadan kóbeıtilip, keńinen taralýy aqıqat bolǵanyndaı, qazirgi tańda bul shyǵarmalar da álemniń kóptegen tilderine aýdarylyp, úmmettiń arasynda keńinen taralýda.
QORYTYNDY
Saıd Nursı óziniń eńbekterinde ǵylymı jáne fılosofııalyq ádisterdi qoldanyp, ǵylym men senim arasyndaǵy úılesimdilikti kórsetý arqyly kúdikterdi joqqa shyǵarady. Qurannyń aıattaryn qazirgi zamanǵa saı etip tereń ári qarapaıym túrde tápsirleıdi. Islamnyń fıqhtyq aspektilerine emes, kerisinshe ımanı jáne rýhanı jaǵyna kóbirek kóńil bóledi. Sondaı-aq, ıslamnyń negizgi qundylyqtary: sabyr, shúkirshilik, táýekel jáne shynaıylyq pen yqylasqa erekshe nazar aýdaryp, adamdardy ıslamnyń taǵylymdary boıynsha ómir súrýge baǵyttaıdy. Materııalızmnyń túpki maqsaty halyqty dinnen bezdirý, ómirdiń naǵyz aqıqattarynan adamdardy adastyrý ekenin aıtady. Al, ımany kámil musylman mundaı oıyndarǵa aldanbaıtyny barshamyzǵa málim. Sol úshin bul kitaptar ıslamtanýshy, dintanýshy, ımam-moldalarǵa jáne qarapaıym halyqqa taptyrmaıtyn qural qyzmetin atqara alady.
Temýr AMANQUL – Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, dintaný jáne mádenıettaný
kafedrasynyńaǵa oqytýshysy, Ph.D doktory.
PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER TIZIMI:
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Sıratýn zátııatýn.,Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
- Saıqal ál-Islam., Bádıúzzaman Saıd Nursı., 2013 j., Mekke.
