Sadaqanyń syryn túsine almaı júrmiz

10 qazan 2020 7569 0
Оqý rejımi

Quran Kárimde: «(Muhammed) olardyń mal-dúnıesinen sadaqa al. Sol arqyly olardy tazartyp, berekelendiresiń...», –degen. Sahaba Ábý Zarr (r.a.): «Namaz – dinniń tiregi, jıhad – qulshylyqtyń shyńy. Al, sadaqa ǵajaıyp amal! Sadaqa ǵajaıyp amal! Sadaqa ǵajaıyp amal!» – degen eken. Mine, bul muqtajǵa kómek berýdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetýde. Sahaba Ibn Masǵud (r.a.): «Eger mal-dúnıeńdi kúıe jep qoımasyn, ury-qary urlap ketpesin deseń, sadaqa etip jiber», – degen eken. Paıǵambar (s.ǵ.s.) tálimin kórgen sahabalardyń sózinde tereń oı jatyr. Sadaqanyń jamandyq pen pálekettiń betin qaıtarýda úlken áseri bar. Tipti, kúnáhar, zalym nemese kápir adam sadaqa etse de oǵan paıdasy bar. Alla Taǵala sadaqa etkennen myń bir páleni qaıtarady degen.

Árıne, sadaqa degende aqshalaı qaıyrymdylyq etý ǵana kózge elesteıdi. Asyl dinimizde: «Sadaqanyń bir kórinisi – jurtqa jaqsylyq jasaý. Adamnyń qolynan kelgen jolmen jurtqa paıdasyn tıgizý. Jomart ta qaıyrymdy jan adamdarǵa ashyq-jarqyn, júregi jumsaq bop keledi. Al, jaqsylyq jasaýdy bilmeıtin sarań jurttyń ishindegi júregi eń qatty, turmysy qıyn, ýaıym-qaıǵysy kóp kisi», – degen.

Sadaqanyń ushan-teńiz paıdasyn bilgen ǵulamalar ár kúni sadaqa etýdi qalaıtyn. Máselen, Hakım bın Hýzam: «Ár tańda esigińniń aldynda kómek surap kelgen adam tursa, bul Alla Taǵalanyń jibergen jaqsylyǵy dep biletinmin», – deıdi. Tabıǵın Ahnaf bın Qaıs (r.a.) bir kisiniń qolyndaǵy teńgeni baıqap: «Bul teńge kimdiki?» –dep suraıdy. «Meniki», – deıdi álgi adam. Sonda Ahnaf: «Saýapty iske jumsamaıynsha, teńge seniki emes. Qolyńda qalsa – sen dúnıeniń menshigisiń. Al, jaqsylyqqa jumsasań, mal-dúnıe seniń menshigińe aınalady», – dep, suraǵynyń syryn túsindirgen eken. Árıne, sadaqa teńgemen shekteletin qulshylyq emes. Sadaqanyń túri kóp. Eń bastysy adamdarǵa asa qajetti dúnıe bolýy kerek. Árbir izgi amal – sadaqa. Jaqsy sóz – sadaqa, jarqyn júz – sadaqa, bireýge kómek berý – sadaqa. Qaryzyn qaıtara almaı júrgen adamǵa ýaqyt berý – sadaqa.

Omar bın Hattab (r.a.) birde byılaı aıtypty: «Izgi amaldar bir-birine maqtanady eken. Sonda sadaqa: Men senderdiń ishińdegi eń abzalyń bolamyn, – deıdi eken». Sonda Ibn Abbastan (r.a.): «Eń abzal sadaqa ne?» – dep suraǵanda, ol: «Sý. Tozaqqa túskender jánnattaǵy adamdardan kómek suraǵanda, «Bizge sý quıyńdar nemese Allanyń senderge bergeninen» dep aıtpaıdy ma?» – degen eken. Hazireti Álı (r.a.): «Kimde-kimge Alla Taǵala mal-dúnıe bergen bolsa, onysyn aǵaıyn týyspen qarym-qatynas qurýyna, qonaq kútýge, qınalǵanǵa, kedeı men muqtajǵa, Alla jolynda júrgenge kómek retinde jumsasyn. Óıtkeni, osy qasıetpen adam dúnıe abyroıy men aqyret mártebesine qol jetkizedi», – degen eken.

Kómek surap kelgen adamǵa qalaı qaraý kerek? Fýdaıl bın Ǵııad (r.a.): «Kómek suraýshy netken jaqsy adam! Ol meniń aýyr júgimdi aqyretke Alla Taǵala quzyryna tarazyǵa deıin tegin tasymaldaýshy», – dep aıtqan eken. Al, Shaǵbı: «Kómek berip turǵan adam ózin sadaqanyń saýabyna kedeıdiń sadaqaǵa degen muqtajdyǵynan da artyq qajetsinýde ekenin sezinbese, onyń sadaqasy buzylyp, betine urylady», – degen eken. Iahııa bın Muǵaz (r.a.): «Sadaqa retinde berilgen dándeı dúnıeniń taýyna teń keletin nárseni bilmeımin», – degen eken. Demek, sadaqa berý úshin dáýletti adam bolý shart emes. Eń bastysy az bolsa da muqtajdarmen bólise bilý kerek.

Muhammed bın Hıbban (r.a.): «Jahılıet jáne ıslam dáýirinde el basqarǵan jáne basshy retinde tanylǵan, el baǵynǵan jáne alys-jaqynnan jurt at terletip kelgen árbir tulǵa el qamyn jáne qonaq jaǵdaıyn jasamaıynsha, basshylyǵy kemel bolmaıdy», – degen eken. Sadaqa jasaýdy úıreneıik. Bul qulshylyq adamǵa mol saýap alyp keledi. Eń bastysy, sadaqa sizdiń nesibeńizdi kemitpeıdi. Kerisinshe, sizdiń rızyǵyńyzǵa bereket syılaıdy.

 

Baǵdat Abdýkarımov
«Ál-Ǵanı» meshitiniń bas ımamy

 

Pіkіrler Kіrý