Qurannyń ǵajap syrlary

09 qarasha 2020 7765 0
Оqý rejımi

Alla Taǵala «Iasın» súresinde Qurandy «tereń syrly (الْحَكِيمِ dep sıpattaıdy. Shyn máninde, qasıetti Quran Kárim adamzat balasyn dúnıe-aqyrettik baqytqa jeteleıtin Iláhı kitap bolǵandyqtan alýan túrli mazmundardy qamtıdy. Sonyń biri – Qurannyń ǵylymı mazmundary.

Shyn máninde Quranda ǵylymǵa aıyryqsha mańyz berilgen. Qurandaǵy keıbir súrelerdiń ataýynyń ózi jaratylys ǵylymyndaǵy termındermen atalady. Máselen, astrnomııa ǵylymy týraly «Nájm (juldyz)», «Qamar (aı)», «Shams (kún)», «Láıl (tún)», bıologııa ǵylymyna qatysty «Insan (adam)», «Baqara (sıyr)», «Námil (qumyrsqa)», «Ankabýt (órmekshi)», «Fıl (pil)», hımııa ǵylymı boıynsha «Hadıd (temir)», jaratylystaný ǵylymdaryna qatysty «Falaq (tań)» jáne t.b. kóptegen súre attarynyń ǵylymı termındermen atalýy jaıdan jaı emes.

Al, san taraý ǵylymdarǵa qatysty jekelegen aıattardyń ǵajap syrlary týraly kóptegen derekter keltirýge bolady. Tómende biz birqansha ǵylymdar týraly naqty mysaldarmen qysqasha baıandap kórelik:

Astronomııa ǵylymy jaıly. Qurannyń «Zarııat» súresi, 47-aıatynda: «Aspandy qudiretimizben biz jarattyq jáne olardy únemi keńeıtýdemiz», – degen aıat bar. Al, astronom Habl 1922 jerden alys juldyzdardyq únemi joǵary jyldamdyqpen odan saıyn alystap otyratynyn dáleldegen. Máselen, jerden mıllıon jaryq jylyndyq qashyqtyqtaǵy juldyz jersharynan jylyna 168 km jyldamdyqmen, eki mıllıon jaryq jylyndyq qashyqtyqtaǵy juldyz eki ese, úsh mıllıon jaryq jylyndyq qashyqtyqtaǵy juldyz bolsa úsh ese jyldamdyqpen alystaıtynyn zerttegen. Mine, bul aıattaǵy álemniń úzdiksiz keńeıýiniń dáleli bolmaq.

Bıologııa ǵylymy jaıynda. Qasıetti Qurannyń «Iasın» súresinde:

سُبْحَانَ الَّذِي خَلَقَ الْأَزْوَاجَ كُلَّهَا مِمَّا تُنبِتُ الْأَرْضُ وَمِنْ أَنفُسِهِمْ وَمِمَّا لَا يَعْلَمُونَ

«Sondaı pák Alla, meıli ol jerdiń ósirgen nárselerinen bolsyn, meıli ózderi óndirgen jáne taǵy bilmegenderinen bolsyn.barlyq nárseni jup-jubymen jaratty» dep (36-aıat) ósimdikterdiń ózi atalyq-analyq bolyp bólinetinin baıandaıdy. Al, bul ǵylym jańalyq sońǵy ǵasyrlarda ǵana zerttelip, dáleldendi.

Embırologııa (mıkrobıologııanyń bir salasy) týraly. Qurannyń mazmuny Embırologııa ǵylymy týraly da kóptegen qyzyqty ǵylymı jańalyqtarǵa toly. Aıtalyq, «Nájim» súresiniń 45-46 aıattarynda:

وَأَنَّهُ خَلَقَ الزَّوْجَيْنِ الذَّكَرَ وَالْأُنثَىٰ  مِن نُّطْفَةٍ إِذَا تُمْنَىٰ

 «Ol (Alla Taǵala) erkek pen urǵashy jubyn ytqyp shyqqan er kisiniń sháýetinen jaratty» delinedi. Aıat sábı jynysy ákege baılanysty ekenin bildiredi. Alaıda, kóptegen halyqtar bul tujyrym ǵylym dáleldengenge deıin sábı jynysy analyq jasýshaǵa baılanysty dep esepteıtin edi. Búgingi tańda buny genetıka men mıkrobıologııa ǵylymdary dáleldegen aqıqat bolyp otyr.

Taǵy bir tań qalarlyq másele. Qasıetti Quran Kárimniń «Qııamet» súresi, 3-4 aıattarynda:

 أَيَحْسَبُ الْإِنسَانُ أَلَّن نَّجْمَعَ عِظَامَهُ بَلَىٰ قَادِرِينَ عَلَىٰ أَن نُّسَوِّيَ بَنَانَهُ

«Adam balasy, Biz súıekterin jınaı almaıdy dep oılaı ma? Árıne ony saýsaqtarynyń ushyna deıin qaıta jasaı alamyz» delinedi. Búgingi tańda saýsaq bederin bıometrlik pasport retinde paıdalaný tájirıbesi álem elderinde qoldanyla bastady. 2001 jyly AQSh-ta bastalyp, 2004 jyldan bastap qujat ıesiniń bıometrlik málimeti engizilgen kompıýterlik chıptardy bere bastady. 2007 jyly bul úrdisti Germanııa qolǵa alsa, kórshiles Qytaı eli 2011 jyly qoldanyla bastaǵan. Bul da Qurannyń bir ǵajaıyp syry dersiz.

Muqıttaný ǵylymy jaıynda da qyzyqty syrlar bar. Qurandaǵy «Rahman» degen súrede: «Alla Taǵala eki teńizdi aǵyzdy, olar bir-birimen qabysady. Biraq, arasynda perde bolǵandyqtan bir-birimen aralaspaıdy», –delinedi (19-20 aıattar). Jerorta teńizi men Atlant muhıtynyń qabysqan jerin zerttegen ǵalymdar munyń shyndyq ekenine kóz jetkizdi. Elimizdegi Balqash kóliniń de sýy ashy jáne tushy bolyp bólinetinin, eki sý esh aralaspaıtynyn bilemiz.

Matematıkalyq syrlardy da óz aldyna bólek qarastyratyn qupııaǵa toly. Quran mátinde «Kún (ıaým)» sózi jekeshe túrde 365 ret kezdesse,  kópshe túrdegi «kúnder (aııam, ıaýmEın)» sózi 30 ret ushyrasady eken. Al, bir tańdanarlyǵy «Aı» (shahr) sózi jekeshe túrde 12 ret qaıtalanypty. Alaıda, bul Qurannyń myńdaǵan matematıkalyq qupııalarynyń biri ǵana.

Mine, osylaısha qasıetti kitabymyzǵa ǵylymı kózqaraspen zer salǵanymyzda, Qurannyń san salaly ǵylymnyń negizderi qamtylǵan hıkmet pen syrǵa toly uly muǵjıza ekenin ańǵaramyz.

 

Baýyrjan ESMAHAN
«Sádýaqas qajy Ǵylmanı» meshitiniń bas ımamy

Pіkіrler Kіrý