Qurandaǵy naǵyz er adamnyń 5 qasıeti

11 qyrkúıek 2018 21308 0
Оqý rejımi

Kópshilik adamdar erlik, er, azamat bolý kez-kelgen er adamnyń ózgermeıtin qasıeti dep esepteıdi. Alaıda, bul naqty uǵym emes. Bıologııalyq turǵydan sıpattamalardyń bolýy naǵyz erkek bolýdy anyqtamaıdy. Keıbir jaǵdaılarda tipti bala da erkek sııaqty áreket etýi múmkin. Biz Qurannyń súresinen arab tilindegi  «radjýl» (er adam) sóziniń qoldanys aıasyn qarastyrdyq. Aıtylmysh uǵym biz sóz etkeli otyrǵan er adamnyń /taqyryptyń/ minezdemesi jáne qasıetimen tyǵyz baılanysty. Máselen, Quran mynadaı bes ereksheligi men qasıeti nemese sonyń birneshe qasıeti bolǵan adamdy «er, azamat» dep ataǵan.

1. Júregimen meshitke baılanǵan ári ózin rýhanı turǵydan taza ustaýdy jaqsy kóredi.

Qudireti kúshti Uly Jaratýshy osy jaıynda Quranda bylaı degen: «Alǵashqy kúnnen taqýalyq negizde salynǵan bul meshitte namaz oqý áldeqaıda artyq. Ol jerde tazalyqty jaqsy kóretin adamdar bar. Alla da tazalanǵandardy jaqsy kóredi»[1]. 

Quranda meshitte «tazalanýdy unatatyn adamdar bar» deıdi: olar meshitke keledi, tazalanady /jýynady/ jáne osy úshin saýap alady. Alla Taǵala olardy jaqsy kóredi, óıtkeni, olar «tazarýdy jaqsy kóredi». Osylaısha, bular – shynaıy erler dep atalýdyń qurmetine ıe bolǵan  naǵyz erlerdiń bastapqy belgisi. Ásirese, qoǵamda erliktiń shynaıy maǵynasynan aırylyp ári barlyq nárseniń Jaratýshysy Allaǵa degen senimin joǵaltqan kezeńde osy sanattyń adamdaryn meshitterden baıqaýǵa bolady.

2. Olar únemi Allany eske alyp, duǵa etedi.

«(Bul nur) Allanyń joǵary baǵalanyp, ishinde óz atynyń zikir etilýine buıyrǵan úılerde bolady. Onda erteli-kesh ony dáripteıdi. Ózderin saýda-sattyq; Allanyń zikirinen, namazdy oryndaýdan, zeket berýden tospaıtyn adamdar bar. Olar, júrekter men kózderdiń qozǵalatyn kúninen qorqady»[2].

Allanyń úıinde nemese meshitte bolǵandar – yqylasty adamdar. Olardy ótkinshi dúnıe men onyń qyzyl-jasyly alańdatpaıdy, olardy turlaýsyz tirshilik rızyq pen ómirdi syılaǵan Jaratqan Ieni eske alýdan alshaqtatyp jibermeıdi. Olar Allanyń bárinen artyq ekendigin túsinedi, óıtkeni, bulardyń bári ótpeli, tek Jaratýshy máńgilik. Eń aldymen, olar Allaǵa boıusynyp, ózderine qalaǵan ári nápsilerine unaıtyn nárselerdi emes, Jaratýshyǵa unamdy amaldardy oryndaıdy. Bir kúni Abdýlla ıbn Omar (r.a.) bazarda bolǵan kezde, namazǵa azan shaqyrylady, sondyqtan barlyq saýdagerler dúkenderdi jaýyp, juma namazyna meshitke barǵan. Ibn Omar bylaı deıdi: «Aıatta Alla Taǵalany eske alýdan  saýda-sattyq eshbir tospaıtyn erler týraly nasıhat aıtylady»[3].  Alladan qorqatyn  taqýa adamdar týraly atalmysh aıatta: «Olar, júrekter men kózderdiń qozǵalatyn kúninen qorqady», ıaǵnı Qııamet kúni adamdardyń júrekteri men kózderi qorqynyshtan qozǵalǵan qorqynyshty kún bolady», – dep túsindirilgen.

3. Olar Allanyń týra jolynan taımaıdy.

Uly Jaratýshy  Quranda biz naǵyz er dep ataıtyn senýshilerdiń  kelesi bir tobyn bylaısha sıpattaıdy: «Múminderden, Allaǵa degen ýádelerin shyndyqqa shyǵarǵan erler bar: Olardan keıbireýi janyn qurban qyldy. Jáne keıbireýi kútýde. Olar sertterin áste aýystyrmady»[4]. Qurannyń keıbir tápsirshileri bul aıatty Ánas bın al-Nadraǵa (r.a.) qatysty aıtylǵan dep zerdeleıdi. Ánas Bádir shaıqasyna qatysa almaı qapalanyp, qatty ókinedi. Eger ol basqa shaıqasqa qatysar bolsa, eger ol paıǵambarmen birge ıyq tirese kúresý úshin jaýǵa jaramdy bolsa, onda Alla onyń múmkindigin kóredi. Ýhýd shaıqasynda Saǵd bın Mýaz oǵan: «O, Ábý Amr! Siz qaıdasyz?», – dep surady.Ol: «Men jumaqtyń jupar ıisin Ýhýd taýynan sezip turmyn», – dep jaýap beredi. Ánas bın al-Nadr Quraısh taıpasynyń basqa dinsizderimen batyldyqpen shaıqasyp, izgi jolda qaza tapty. Qaıtys bolǵannan keıin denesinde seksennen astam  kesilgen jaralar tabyldy, onyń ápkesi baýyryn tek saýsaǵynyń ushy arqyly ǵana tanydy. Aıtylmysh oqıǵalardan keıin osy aıat túsirilgen, bul másele  Imam Ahmedtiń «Mýsnad» kitabynda da baıandalǵan. Ókinishke oraı, qazirgi tańda kóptegen musylmandar Allaǵa degen súıispenshiligi men Haq jolyndaǵy tabandylyǵy men adaldyǵyn, yqylasyn joǵaltyp alǵan. Osylaısha, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.)  sahabalary Ánas pen kóptegen ózge sahabalary Allaǵa bergen anttaryna  árdaıym adal bolyp, opasyzdyq jasamaǵan, ýádesin tabandy oryndap, anttaryn buzbaǵan. Islam bizge osylaısha  Alla Elshisi (s.ǵ.s.) men onyń sańlaq sahabalarynyń haq jolyndaǵy  eren eńbekteriniń nátıjesinde taza ári názik jolmen jetti.

4. Olar Allanyń Elshilerin qoldaıdy jáne qorǵaıdy.

Quranda aıtylǵan naǵyz erlerdiń kelbetine, basty qasıetine, olar Allanyń jibergen elshilerine jáne halyqty týra jolǵa shaqyrǵan adamdy úzdiksiz qoldap, qorǵaıtyny baıandalǵan. Tipti bul amaldary úshin tirshilikte eshkimnen eshnárse kútpeıdi, materıaldyq paıdany da eshbir kózdemeıdi. Uly Jaratýshy qasıetti Quranda: «Qalanyń shetinen bireý júgirip kelip: «Áı, qaýymym! Elshilerge ilesińder»,dedi. «Senderden aqy suramaıtyn kisilerge erińder. Olar týra jolda»[5],degen.

Ibn Ysqaq osy oqıǵa týrasynda bylaı deıdi: «Bul qalanyń halqy óz elshisin óltirýge bel býyp jatqanda, qalanyń shalǵaı shetinen bir adam elshige kómekke keledi. Habıb esimdi bul adam arqandar jasady. Ol alapespen aýyratyn álsiz adam edi, biraq óte yqylasty, izgi adam bolatyn ári tabysynyń jartysyn qaıyrymdylyqqa beretin ıgi jan edi».

Adamdar ony  qatty uryp-soqqany sonshalyqty,  onyń ishekteri  artqy jaǵynan  shyǵyp ketedi, alaıda Alla Taǵala oǵan: «Jumaqqa kir!» – dedi. Ol jánnatqa kirip, sol mekendegi barlyq nyǵmettiń raqatty dámin tatty. Alla onyń  búkil aýrýlary men  qaıǵy-qasiretinen aıyqtyrdy. Demek, naǵyz er adam ózderin Allanyń  týra  jolyna shaqyratyn paıǵambarlaryna kómekshi retinde qyzmet etýi kerek. Ol adamdardyń elshilerdi moıyndap, olardyń týra jolyna  shaqyrýyna qulaq asýyna nazar aýdarýy tıis. Allanyń paıǵambarlaryn qoldaý jáne qorǵaý zamandastarmen shektelmeıdi. Árbir shynshyl adam  óz ǵasyrynda bul qajetti amaldardy tıisinshe jasaýy shart.

5. Olar qıyn kezeńde múminderdi qoldaıdy, saqtandyrady.

Quranda baıandalǵan erlerdiń besinshi jáne sońǵy qasıeti, ol –ózine  qıyn kezeńniń ózinde de múminderge qoldaý kórsetýi. Kelesi  kezekte Musa paıǵambarǵa (ǵ.s.) kómekke kelgen adamnyń oqıǵasy jaıyndaǵy aıattardy qarastyraıyq. «Qalanyń shetinen bir adam júgirip kelip: «Áı, Musa! Bastyqtar seni óltirýge keńesip jatyr. Dereý shyǵyp ket! Shynynda, men saǵan qamqorlardanmyn», dedi[6]. Bul adam qysqa joldy basyp, Musanyń (ǵ.s.) amandyǵy úshin batyldyq tanytyp, paıǵambarǵa kelip, qaýiptiń aldyn eskertti. Eger de osy izgi adam Musa paıǵambarǵa kelip, tóngen qaýiptiń aldyn almaǵanda, paıǵambardy kókirekteri kek pen dushpandyqqa tolǵan dinsizder aıaýsyzdyqpen óltirer edi. Árqaısymyz ózimizdi osy adamnyń jaǵdaıynda elestetip, óz-ózimizden suraı alamyz: «Men onyń ornynda bolsam, osynshalyqty erlik kórsete alar ma edim? Ustap alý nemese óltirilý qaýpi bola tura, Allanyń elshisine eskerte alar ma edim?». Aqıqatynda, durys dep sanaıtyn nárseni isteýge qoryqpaý úshin asqan erlik pen batyldyq qajet. Demek, adam bolý jáne shyn máninde, batyl er, azamat bolý eki túrli nárse ekendigin shatastyrmaý kerek. Onyń ústine, árbir musylman ózin Quranda kórsetilgendeı, boıyna naǵyz erdiń asyl qasıetterin damytýǵa, ıaǵnı, júregi meshitke baılanǵan, ózin tazartýdy qalaıtyn, únemi Allany eske alyp, duǵa etetin, Alla jolynda turaqty túrde júrip, Allanyń elshisin qorǵaıtyn, qaýipte bolsa da týra joldaǵylarǵa qoldaý kórsetetin  shynaıy  múmin erdiń  tulǵasyn qalyptastyrýy mańyzdy.

 


[1] «Táýbe» súresi, 108-aıat
[2] «Nur» súresi, 36-37 aıattar
[3] Ibn Abı Hatım, Ibn Djarır
[4] «Ahzab» súresi, 23-aıat
[5] «Iasın» súresi, 20-21 aıattar
[6]  «Qasas» súresi, 20-aıat

Pіkіrler Kіrý