Qosh keldiń, múbárak Máýlit aıy!

29 qazan 2019 14564 0
Оqý rejımi

Máýlit arabsha «týylý», «týylǵan ýaqyty» degen maǵynalardy bildiredi. Adamzattyń asyly, Paıǵambarlardyń ardaqtysy Muhammed (s.ǵ.s.) Paıǵambardyń týǵan ýaqytyna baılanysty atap ótiletin kún máýlit dep atalady. Bul – dinde  áý basta bolmaǵan, keıinnen engizilgen nárse. Áıtse de, kópshilik ǵulamalar máýlitti bıdǵat hasana, ıaǵnı quptarlyq jaqsy jańalyqqa jatqyzady. Oǵan naqtyly dálelderi de bar.

Árbirimiz ózimizdiń ata-anamyzdyń, balalarymyzdyń, týys-jaqyndarymyzdyń, qurby-qurdastarymyzdyń jáne basqa da qanshama adamdardyń týǵan kúnderin qýanyshpen atap ótemiz. Al, qııamet kúngi shapaǵatshymyz, uly ustazymyz, jolbasshymyz Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) týǵan kúnin atap ótý bárinen góri laıyqtyraq emes pe?! Qazirgi bizdiń jaǵdaıymyzda Máýlitti atap ótý tipti mindetti desek te bolady. Sebebi, basqany qoıǵanda musylmandardyń óziniń arasynda ómirindegi basty ıdealy bolýy tıis. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) aty-jónin de jóndi bilmeıtin, dinı ustanymdaryn durys túsinbeıtin jandar búginde jeterlik. Sondyqtan Máýlit meıramynyń aıasynda biz Paıǵambar (s.ǵ.s.) týraly, Onyń aldyndaǵy mindetterimiz, súnnetin saqtaý jaıynda meshitterimizde, is-sharalarymyzda, jıyndarymyzda jalpy halyqqa molyraq maǵlumat berip, dinimizdiń taǵylymdary jaıly  úgit-nasıhat júrgizemiz. Osyndaı zor múmkindikti bos jibermeı, ornymen paıdalanýǵa tyrysamyz. Rasynda, bul – dinimizdi nasıhattaýdyń, jas urpaqty ımandylyqqa, jaqsy minez-qulyqqa shaqyrýdyń oraıly bir sáti.

Álemderdiń Rabbysy Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) sıpaty týraly:

وَمَا أَرْسَلْنَاكَ إِلَّا رَحْمَةً لِّلْعَالَمِينَ

«Biz seni álemderge raqym etip qana jiberdik»,[1] – deıdi.

Aqıqatynda, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) jany jaı tapqansha úmmetine degen úgitin esh úzbedi. Kóńilderdegi kirdi, qaıǵy-qasiretti ketirdi, álsizdi demedi, shekten shyqqandy sabasyna túsirdi, kúlli adamzattyń rýhanı álemin dúr silkindirdi, zulymdyq pen nadandyqtyń qarańǵylyǵyn seıiltti, izine ergen izgilerdi jasampazdyqqa, jarqyn bolashaqqa bastady. Artyndaǵy bizge pánı dúnıede baǵdarshymyz bolatyn Qudaı Taǵalanyń kálámi Quran Kárim men Óziniń (s.ǵ.s.) súnnetin – túni de kúndeı jarqyraǵan, rýhanı soqyrdan ózge jan adaspaı tabatyn sara joldy qaldyrdy. Ony (s.ǵ.s.) dosymen qatar dushpany da moıyndady. Esimi atalǵanda eriksiz qurmetpen bas ıdi. Onyń (s.ǵ.s.) betine basatyn eshbir aıybyn, kemshiligin taba almady. Sózi men isiniń shynaıylyǵyna qarsy eshbir ýáj aıta almady. Óıtkeni, Ol (s.ǵ.s.) – eki dúnıeniń sardary, álemderge jiberilgen ıláhı raqym nury, adamzat urpaqtarynyń ishindegi eń abzaly, Jaratqan Ieniń eń súıikti quly ári ardaqty Elshisi.

Adamzattyń osy asyl tulǵasy Muhammed (s.ǵ.s.) Paıǵambarymyzdyń dúnıege kelgen máýlit merekesinde Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen súıispenshilik artady. Al, Alla Taǵala Quranda:

 النَّبِي أَوْلَى بِالْمُؤمِنِينَ مِنْ أَنْفُسِهِمْ...  

«Paıǵambar, múminderge ózderinen artyq»,[2] –  dep, Paıǵambardy (s.ǵ.s.) ózimizden de artyq jaqsy kórý kerektigin bildirdi. Al, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ımannyń lázzaty jóninde:

 ثَلَاثٌ مَنْ كُنَّ فِيهِ وَجَدَ بِهِنَّ حَلَاوَةَ الإِيمَانِ أَنْ يكون اللهَ وَرَسُولُهُ أَحَبَّ إِلَيْهِ مِنْ مَا سِوَاهُمَا

Iaǵnı: «myna úsh nárse arqyly adam balasy ımannyń lázzatyn tatady: Solardyń biri – Allany jáne Onyń elshisin ózge nárselerdiń barlyǵynan artyq jaqsy kórý..», – degen.

Mine, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) osy sózderine amal etken sahabalar Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) barlyǵynan da artyq jaqsy kóre bildi. Tipti, óz jandarynan da artyq jaqsy kóre bilgendikterine sahabalardyń (r.a.) myna sózderi naqty dálel.

Olar sózin: «Áke-sheshem seniń jolyńda qurban bolsyn, ýa Rasýlýlla!» – dep bastaıtyn bolǵan.

Olardyń Alla Elshisine (s.ǵ.s.) degen mahabbaty tereń bolǵany sonsha, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dúnıe salǵanda hazreti Omardaı (r.a.) parasatty sahabalardyń ózi muny qabyldaı almaı: «Kim Muhammedti óldi dese, men onyń basyn shabam!» – dedi.

«Nasr» súresi túsken kezde Fatıma anamyz (r.a.)  paıǵambarlyq aıaqtala bastaǵanyn sezip, kózine jas alady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ony shaqyryp qulaǵyna sybyrlaǵanda, Fatıma anamyz (r.a.) óksip jylaıdy, sosyn Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ekinshi ret qulaǵyna sybyrlaǵanda kúlimsireıdi. Keıinnen Aısha anamyz (r.a.) osy máseleniń jaıyn suraıdy. Sonda Fatıma anamyz (r.a.): «Áýeli óziniń kóp uzamaı dúnıeden ozatynyn aıtty, sonda men kózime jas aldym. Sodan soń eń alǵash bolyp óz áýletinen oǵan qaýyshatyn men bolatynymdy aıtty. Sonda qýanyp, kúlimsiredim», – dedi. Minekeı, Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) degen shynaıy súıispenishiktiń arqasynda, Fatıma anamyz (r.a.) óziniń ajaly jaqyn ekendigin estise de, qaıǵyrýdyń ornyna, Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) tezirek qaıta qaýyshatynyn oılap, kemel ımandylyq tanytqan edi.  Fatıma (r.a.) anamyz, rasynda, alty aı boıy tósek tartyp baryp, aqyry Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) alǵashqy bolyp qaýyshty.

Sahabalar bizge Paıǵambardy (s.ǵ.s.) jaqsy kórýdiń úlgi-ónegesin kórsetip ketti. Tipti, oǵan degen mahabbat súıispenshiliktiń shyńyna shyǵardy...

Hýbaıbty (r.a.) darǵa asatyn kezde múshirikter oǵan: «Eı, Hýbaıb, sen Paıǵambaryńa erem dep osyndaı halge tústiń, al ol bolsa qazir kóleńkede rahattanyp otyr, seniń ornyńa onyń munda bolǵanyn qalar ma ediń?» – degende, Hýbaıb (r.a.): «Onyń aıaǵyna tiken kirgenin de qalamaımyn», – dedi. Sodan soń: «Ýa, Alla Taǵalam! Men osy jaqqa shyǵarda Seniń Elshińmen (s.ǵ.s.) qoshtasa almaı qalǵan edim. Ýa, Alla! Meniń sálemimdi jetkize gór!» – dep jalbaryndy. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Mádınada otyryp onyń sálemin qabyldap, oǵan jaýap qatý arqyly, oǵan ǵasyrlarǵa jalǵasatyn mártebe syılady.

Bádir shaıqasynyń aldynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) saptardy túzep kelip, alǵa shyǵyp ketken sahaba Sáýád bın Ýzáııáni (r.a.) qolyndaǵy shybyǵymen túrtip artqa shegindiredi. Sonda álgi sahaba Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) qarap, ózin shybyqpen túrtkeni úshin kegin alatynyn aıtady. Eshkimniń kóńiline qaıaý túsirýdi unatpaıtyn Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) odan keshirim surap, qalasa kegin alýyna bolatynyn aıtady. Álgi sahaba (r.a.) Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kıimin joǵary kóterýin suraıdy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kıimin joǵary kótergen sátte ol bas salyp onyń tánine júzin súrtip, óbe bastaıdy. Bar maqsaty Paıǵambar (s.ǵ.s.) tánine tıgen tánder tozaq otyna kúımeıtinin oılap, onyń múbárák tánin qushyp, súıý edi.

Álıden (r.a.): «Sender Paıǵambardy (s.ǵ.s.) qalaı jaqsy kórýshi edińder?» – dep suraǵan kezde, ol kisi: «Shól dalada qalǵan kisi bir jutym sýdy qalaı jaqsy kórse, biz de Paıǵambardy (s.ǵ.s.) solaı jaqsy kóremiz!» – deıtin edi.

Áıel sahabalardyń (r.a.) da Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen súıispenshiligi sheksiz edi. Ýhýd shaıqasynda jan alysyp, jan berisip jatqan kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Oń jaǵymda da, sol jaǵymda da sol Násıbany kórdim», – deıdi. Ol da jaralanady. Óziniń balasy Abdýlla (r.a.) jaraqattanady, sonda balasyna: «Eı, balapanym, Allanyń Elshisin (s.ǵ.s.) qorǵa», – dedi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýa, Alla! Myna otbasyn bereketti et!» – dedi. Ýmmý Ýmara anamyz (r.a.): «Ýa, Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.)! Siz duǵa jasańyz, Alla meni sizben Jánnatta kórshi etsin», – dedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýa, Alla! Mynalardy Jánnatta menimen kórshi et!» – dedi. Álgi anamyz (r.a.): «Boldy, endi meniń armanym joq, Jánnatta sizben birge bolsam, bul qıynshylyqtar men úshin eshteńe emes», – degen bolatyn.

Sol Ýhýd shaıqasynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óldi degen habar taraǵanda, Sýmaıra anamyz (r.a.) da Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) izdeıdi. Tipti, oǵan jubaıyń, baýyryń, balań qaıtys boldy dese de qaramastan: «Rasýlýlla qaıda?» – dep jar salady. Ol kisini kózimen kórgen soń: «Sen aman bolsań boldy, basqa qıynshylyqtardy kóterýge ázirmin!» – dedi.

Shaıqastardyń birinde jaraqattanǵan Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) ońyna alyp, solyna alyp, aldyna shyǵyp, jaýǵa toıtarys bergen Talhaǵa (r.a.) Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýájabat, ýájabat», – dep oǵan jánnattyń ýájip bolǵanyn aıtady. Paıǵambardy (s.ǵ.s.) janyn sala qorǵaǵan sahaba munyń syıy Jánnat ekendigin jaqsy bilgen-di.

Ánas bın Málık (r.a.) aıtady: «Bir bádáýı kelip: «Ýa, Allanyń Elshisi! Qııamet qashan?» – degende, «Sen ol kúnge ne ázirlediń?» – dedi Paıǵambar (s.ǵ.s.). Sonda ol: «Meniń bergen kóp sadaqam da joq, kóp jaqsylyǵym da joq, alaıda men Alla jáne Onyń Elshisin jaqsy kóremin», – dedi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):

اَلْمَرْءُ مَعَ مَنْ أَحَبَّهِ يَوْمَ الْقِيَامَةِ

«Adam kimdi bárinen artyq jaqsy kórse, qııamettiń kúni sonymen birge bolady», – deıdi. Ony estigen Ánas bın Málık (r.a.): «Bul súıinshi maǵan meni jánnatpen súıinshilegennen de artyq boldy. Sebebi, men Alla jáne Onyń Elshisin (s.ǵ.s.) qatty jaqsy kórýshi edim», – deıdi.

Úmmetine sonshama janashyrlyq tanytqan Paıǵambardy (s.ǵ.s.) qalaısha súımeısiń. Tipti, ol asyl jandy Allanyń ózi súıetinin bildirip «habıbýlla» degen joq pa?! Al, endi Allanyń Ózi súıip turǵan asyl jandy nege súımeske, nege onyń aıtqanyn óz qalaýymyzdan ústem qoımasqa?!

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Paıǵambarlardyń myrzasy, ımamy bola tura kishipeıildiligin bildirip: «Meni Iýnýs bın Mattadan da artyq maqtamańdar!» – deýshi edi. Alaıda ony maqtamasqa bolmaıdy. Onyń esiminiń ózi «Maqtaýly jan» degen maǵynada emes pe?!

Úkimine keler bolsaq, bıdǵat dep júrgender «Máýlitti toılaýǵa bolmaıdy» degen ne aıattan, ne hadısten birde-bir dálel keltire almaıdy. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir qatar hadısterin keltiredi. Onda: «Hrıstıandar Isany dáriptegendeı, sender de meni dáriptep jibermeńder», – dep aıtylady.

Alaıda, ulyqtaý – bir bólek, qurmet kórsetý – bir bólek. Olar óz paıǵambarlaryn táńiri dárejesine kóterip jiberdi. Máýlittegi maqsatymyz – Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) shekten tys qııal ǵajaıyptar qosyp, táńirge balap  ulyqtaý emes, Máýlittegi maqsatymyz Ony (s.ǵ.s.) eske alý. Onyń (s.ǵ.s.) teńdessiz tulǵasynan ónegeniń bir tamshysyn bolsa da alýǵa talpyný. Onyń kirshiksiz ómirbaıanyn jadymyzda bir jańǵyrtý. Oǵan sansyz salaýattar aıtý, onyń esimin álemge jar salý.

Olaı bolsa, búkil ǵalamǵa meıirim retinde jiberilgen Elshiniń (s.ǵ.s.) esimin qalaısha ulyqtamaımyz?! Endeshe, adamzattyń ardaqtysynyń: «Qashan meni bala-shaǵań, ata-anań  jáne barlyq adamdardan artyq jaqsy kórmeıinshe, ımandaryń kámil bolmaıdy», – degen ósıetine amal etip, ımanymyzdy tolyqtyrýǵa nege tyryspasqa?!

Sharapatty máýlit merekesi bizdiń halqymyzǵa da qutty bolsyn! Osynaý aıtýly meıramnyń aıasynda Alla Elshisin (s.ǵ.s.) jaqsyraq tanyp, ósıetterin tereńirek túsinýdi  násip etsin. Osy mereke adamdar arasyndaǵy raqym-meıirimniń, ımandylyqtyń, baýyrmaldyqtyń arta túsýine bir sep bolǵaı. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) ámirine boıusynyp, tyıymynan tyıylýǵa túrtki bolǵaı. Adamzattyń asyl táji, tektilerdiń tóresi, asyldardyń asyly, izgilerdiń izgisi, degdarlardyń dúri, Paıǵambarlardyń ımamy, eki dúnıeniń bekzaty  Muhammedke (s.ǵ.s.) Jaratqan Iemizdiń jaratqan nárseleriniń sanyndaı, Arshysynyń salmaǵyndaı, Ózi razy bolǵandaı, sansyz salaýaty men sálemi bolsyn!

Nurbek Esmaǵanbet
QMDB Din isteri jáne taldaý bólimi meńgerýshisi

Pіkіrler Kіrý