Qonaq kelse, qut kele me?

24 qyrkúıek 2019 9876 0
Оqý rejımi

Týmysynan qonaqjaı halqymyz Islam dini kelgennen keıin de bul qasıetin musylmandyq sıpatymen úılestirip, endigi jerde kelgen qonaqty «qudaıy qonaq» dep tórge ozdyrǵan. Osylaısha qonaǵyn qushaq jaıa quraq ushyp syılap, asty-ústine túsip, qonaq kútýdi Allanyń ámiri dep búkil bolmysymen uǵyndy. Osy máselede de ulaǵatty ustazdary Alla Elshisiniń hadısterin ómirlik dástúr etip ustanǵan. Mysaly, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Allaǵa jáne aqyret kúnine sengen adam qonaǵyna syı-syıapat kórsetsin...»[1]  – deıdi.

Osy hadıske oraı halqymyz:

Meımandy kúter bolsań Qudaı úshin.
Meıman menen er kútken qansha saýap,
Saýap qylsań janyńa óziń úshin,[2] – dep sengen.

Jáne bir hadısinde Alla Rasýly (s.ǵ.s.):

«Allaǵa jáne aqyret kúnine sengen adam qonaǵyna qonaqasyn bersin. Qonaqasy – bir kún, bir tún qonaǵyńdy kútý»[3] – degen. Qazaqı salttyń ózegi bolyp qalyptasyp ketken osy «qonaqasy» túsinigi boıynsha halqymyzda árbir jolaýshy adam «qudaıy qonaq» dep qabyldanyp, onyń as-sýyn berip, qondyryp, muqtajyn óteýdi mindet dep eseptegen. Tipti erterek ýaqytta jolaýshy qonaqasyn jemese sol eldiń bıine baryp, aryz aıtyp, kinálilerden «at-ton» aıyp alatyn dástúr bolǵan eken.[4] Osy dástúrge sáıkes Shortanbaı aqyn:

Qudaıdan qoryqqan musylman, Qonaqqa soıar laǵyn,[5] – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qonaqpen erip keletin qut jaıly: «Jaqsylyq qonaq kútilgen úıge pyshaqtyń túıeniń órkeshine jetýinen buryn jetedi»,[6] –  dep baıandaǵan. Hadıste aıtylǵan jaqsylyq – Allanyń bergen násibi. Qonaq kelse jalǵyz atyn soıyp bergen babalarymyz osy násipten qur qalmaýǵa qam jasap:

Kisini kórseń esikke,
Júgire shyq, keshikpe,
Qarsy almasań meımandy
 Kesir bolar násipke![7]                   

***

Qonaq kelse úıińe qurmettep al,
Kóńilin onyń qaldyrma, haqtan uıal.
Pále ketip, qonaqpen raqmet keler,
Yrza qylyp árkimnen bata alyp qal,[8] – deıdi. Paıǵambarymyzdyń taǵylymdarynan nár alǵan halqymyz: «Qonaqpen erip qut keledi», – dep, danalyq qorytyndy jasaǵan.


[1] Mýslım, Iman, 47.
[2] Babalar sózi, II, 119-b.
[3] Rııadýs-salıhın, II, 112-b.
[4] J.O. Artyqbaev, Jeti jarǵy, 36-37-b., A., 2003.
[5] Shortanbaı, 27-b.
[6] Hadıs ansıklopedısı, XVII t., 443-b.
[7] Aı, zaman-aı, zaman-aı, I t., 74-b.
[8] Aqmolla, Kúnder men túnder, 67-b.

Shámshat Ádilbaeva

Pіkіrler Kіrý