Qııanat kózben de jasalady

21 maýsym 2019 10509 0
Оqý rejımi

Qııanat degenimiz – jaman qasıetterden sanalatyn opasyzdyq pen satqyndyq. Tapsyrylǵan amanatqa shynaıylyqpen qaramaı zııan tıgizý. Raǵıb ál-Isfahanıdiń aıtýynsha, «Qııanat pen ekijúzdilik bir nárse. Aıyrmashylyǵy qııanat – amanat pen antqa shynaıylyq tanytpaý, al ekijúzdilik dinge shynaıylyq tanytpaý»[1].

Ózgeler qııanatshyl adamdy eshýaqytta jaqtyrmaǵan. Qaı zamanda, qaı elde bolmasyn, qııanatshyldyq durys qabyldanǵan is emes. Qııanatshyl adam eń birinshi óziniń jaratylys tabıǵatyn buzyp, ózgeniń ol adamǵa senýi bylaı tursyn, ózine-ózi senbeıtin hálge keledi.  Áıgili ǵulama ımam án-Náýáýı: «Qııanat árbir iste jaman, otbasyńa qııanat jasaý – mal-dúnıeńe qııanat jasaýdan beter», – dep qatty jazǵyrǵan. Adamgershilikke jat bul sıpat arly-abyroıly musylmanǵa tán emestigin alǵa tartyp, úlken kúnádan sanaǵan. Sondyqtan da qııanatshyl adamdy musylmanshylyqtan aýlaq ekijúzdi dep baǵalap, paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Ekijúzdiniń úsh belgisi bar; Sóılese – ótirik sóıleıdi, bergen ýádesin buzady jáne amanatqa qııanat jasaıdy»[2] degen hadısin keltiredi.

Sharıǵat boıynsha beıhabar adamnyń artynan jasalǵan árbir is nemese aıtylǵan sóz qııanat dep belgilengen. Imam Qýrtýbı qııanatqa «qýlyq, aıla ári jasyryn is» dep anyqtama beredi. Artynsha sózine dáıek retinde Qurannyń «Alla, kózdiń qııanaty men kókeıdegi qýlyqty biledi»[3] degen aıatty keltirgen.

Qas-kózben jasalatyn qııanatqa myna oqıǵa keremet dálel bolsa kerek.  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Mekkeni alǵan jyly dushpandyqta shekten shyqqan alty kisiniń atyn atap, túsin tústep, «bul adamdardy qaı jerde kórseńder, sol jerde óltirińder» dep buıyrady. Aty atalǵandardyń biri – Abdýllah ıbn ábı Sarh, Osmannyń (r.a.) kókesi bolatyn.

Osman kókesin ertip kelip paıǵambardan (s.ǵ.s.) keshirim suraǵan ýaqytynda jerge qarap biraz ýaqyt úndemeı turyp qalǵanymen, sońynan keshirim beredi. Olar ketken soń janyndaǵylarǵa: «Aralaryńda ornynan turyp, onyń basyn alatyn eshkim bolmady ma?» – deıdi. Sonda biri: «Ýa, Allanyń elshisi! Kózińizben bir ıshara jasasańyz, isin bitirer edik qoı», – deıdi. Sonda Allanyń elshisi: «Paıǵambarlar kózben qııanat jasamaıdy»[4], – degen eken. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) osy bir oqıǵasynan «ustalǵan jerde óltirilsin» dep jarlyq shyǵarylyp qoıǵan adamy aldyna kelgende ymdap, ıshara jasaýdy qııanat sanatyna jatqyzǵandyǵyn kóremiz. Al, keıbir ǵalymdarymyz joǵarydaǵy aıatty tápsirleı kele, qaramaýy kerek bolǵan jerlerge nazar salýdy ári ózge áıelderge suqtana qaraýdy da kózdiń qııanaty dep eseptegen.

Ǵazız Ahmet


[1] Raǵıb ál-Ásfahanı, Mýfradat Álfazýl-Qýran, 305 bet
[2] Býharı, 33. Mýslım, 59.
[3] «Ǵafır» súresi
[4] Qýrtýbı, ál-Jámıǵ lı Ahkamıl-qýran, Ǵafır súresi, 19 aıat tápsiri.

Pіkіrler Kіrý