QAZAQTYŃ SYRǴA SALÝ DÁSTÚRI

Qazaq halqynyń qudalyq salt-dástúri kóptegen urpaqtar boıy saqtalyp kelgen baı mádenı murasy. Qalyńdyq qyzǵa syrǵa salý (syrǵa salý) — bul qudalyq rásiminiń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Syrǵa salý rásimi qudalyq joldyń resmı bastalǵanyn bildiredi.

Syrǵa salý rásiminiń kezeńderi

1. Qudalardyń kelýi:

Qalyńdyqtyń úıine kúıeý jigittiń sheshesi, jeńgeleri, ul quda, qyz qudasha taǵy basqa súıek jaqyn týystary (qudalar) keledi. Olar ózderimen birge qalyń mal, túrli syılyqtar alyp keledi. Jigit jaqtan kelgen qudalardy aldarynan sháshý-sháship qyz jaqtyń(qalyńdyqtyń) týystary aldarynan úlken qurmet jasap qarsalyp alady. Eki jaq qudalar qushaqtasyp amandasyp, sodan esik ashyp úıge kirgizgen soń, qudadarǵa arnaıy jaıylǵan dastarqan basyna jaıǵasady.

2. Syrǵa salý:

Kelgen qudaǵılar kelin bolatyn qyzdy (qalyńdyqty) kórip, kórimdigin berip, sosyn qulaǵyna syrǵa salady. Syrǵa arnaıy áshekeılengen qoraptaǵy altyn syrǵa daıyndalady. Syrǵa qalyńdyqtyń oń qulaǵynan bastap taǵylady. Bul rásimdi ádette kúıeý jigittiń anasy nemese basqa jaqyn týystary oryndaıdy. Syrǵa salý kezinde bataly sózder aıtylady: «Baqytty bolsyn», «Urpaqtary ósip-ónsin», «Eki jaqqa da qutty bolsyn». Bul qalyńdyq pen kúıeý jigittiń resmı túrde atastyrylǵanyn bildiredi. Syrǵa salý rásimi kezinde arnaıy ánder aıtylyp, bata beriledi.

3. Qalyńdyqqa syılyq berý:

Qudalar qalyńdyqqa ártúrli baǵaly syılyqtar, sonyń ishinde altyn syrǵa, bilezik jáne basqa da áshekeıler beredi.

- Syılyqtar qalyńdyqtyń qurmetine jáne onyń jańa otbasyǵa qosylýynyń belgisi retinde usynylady.

4. Qudalyq dastarqany:

Syrǵa salý rásiminen keıin arnaıy qudalyq dastarqany jaıylady. Munda eki jaq ta birigip otyryp, túrli ulttyq taǵamdardan dám tatady. “Quda myń jyl, kúıeý júz jyl” dep qyzdyń áke-sheshesine, basqa da quda-qudaǵılaryna arnap ákelgen qorjyndy sógip, onyń ishindegi káde syıǵa arnap ákelgen syılyqtaryn atap-atap aıtyp úlestiredi. Káde úlestirip jatqanda kúı shertilip, toı taqyrbyna arnalǵan tamasha ánder oryndalyp, toı saltanatyn arttyra túsedi.

Bul dastarqan basynda eki jaqtyń úlkenderi bata berip, jastarǵa aq jol tilep, qudalyqty shegelep bekitip tarasady. Qalyń maldyń mólsheri, úılený toıynyń merzimi jáne basqa da máseleler talqylanady.

Syrǵa salýdyń máni men mańyzy

1. Syrǵa salý qazaq halqynyń salt-dástúrinde úlken mańyzǵa ıe. Bul rásim arqyly eki jaqtyń týystyq baılanysy nyǵaıa túsedi jáne jas jubaılarǵa degen qurmet kórsetiledi. Sonymen qatar, bul dástúr urpaqtar sabaqtastyǵyn, ulttyq mádenıetti saqtap qalýdy kózdeıdi.

2. Syrǵa salý salty arqyly urpaqtar arasynda ulttyq mádenıettiń sabaqtastyǵy qamtamasyz etiledi. Bul rásim otbasynyń rýhanı baılyǵyn kórsetedi. Qudalyq pen syrǵa salý arqyly eki jaq ta bir-birine degen qurmeti men senimin bildiredi. Syrǵa salý eki otbasynyń myń jyldyq qudalyq syılastyq dástúrin bekitip, eki otbasynyń arasyndaǵy áleýmettik jáne týystyq baılanystardy nyǵaıtady.

Bolat BOPAIULY