QAZAQTYŃ SYBAǴA DÁSTÚRI

"Sybaǵa" sózi qazaq halqynyń dástúrli mádenıetinde erekshe oryn alady. Ol birneshe maǵynalardy bildiredi:

1. Mádenı-áleýmettik maǵynasy:

Sybaǵa – bul qazaq halqynyń dástúrli qonaqjaılyǵy men syılastyǵyn kórsetetin uǵym. Qonaqqa beriletin arnaıy as, taǵam túrlerin nemese mal-múlik bóligin “Sybaǵa” dep ataıdy. Mysaly, mal soıyp, onyń etinen arnaıy qonaqtarǵa nemese jaqyn týystaryna arnap bólip beretin úlesti de “Sybaǵa syı” dep ataıdy.

2. Dástúrli maǵynasy:

Sybaǵa – bul qazaqtardyń belgili bir dástúrlerge baılanysty beretin syılyq nemese tartý. Ol jyıyn toılarda, merekelerde, arnaıy salt-dástúrlik sharalarda oryndalady. Sybaǵa berý – syılastyq pen qurmet kórsetýdiń belgisi.

3. Turmystyq maǵynasy:

Sybaǵa – kúndelikti ómirde bireýge arnaıy daıyndap beriletin tamaq nemese múlik. Mysaly, aýyldaǵy adamdar bir-birine jıi sybaǵa jiberedi, bul bir-birine qoldaý kórsetý men jaqyndyqtyń, bereke-birliktiń belgisi sanalady. Sonymen qatar sybaǵa dástúri — qazaq halqynyń qonaqjaılyq mádenıeti men ulttyq taǵamdyq dástúrleriniń ajyramas bóligi. Bul dástúr qonaqqa, týǵan-týystarǵa nemese qadirli adamdarǵa arnalǵan arnaıy et úlestirip, qurmet kórsetýge negizdelgen.

Sybaǵa birneshe túrge bólinedi

1. Qonaq sybaǵasy:

Qonaqqa arnaıy daıyndalǵan et. Qonaq kelse, úı ıesi olarǵa arnap mal soıyp, eń jaqsy etti bólip beredi.

2. Týys-týǵan sybaǵasy:

Týystar men jaqyndarǵa arnalǵan et úlesi. Ásirese, úlken toı-tomalaq kezinde nemese as berý kezinde jaqyn týystarǵa arnaıy sybaǵa beriledi.

3. Syıly sybaǵa:

Qadirli qonaqtarǵa nemese aýyl aqsaqaldaryna arnalǵan syıly et úlesin tartý, durystap sybaǵa berý, jasyna, jynysyna qaraı, adamdar arasyndaǵy ornyna qaraı sybaǵa berý, ár otbasynyń ádebi men mádenıetine, dástúr taǵylymyna baılanysty ekenin kórsetýmen birge qazaq halqynyń ózara syılastyq, qurmet jáne bir-birine degen yqylasyn bildirýdiń eń mańyzdy joldarynyń biri bolyp tabylady. Sybaǵa arqyly adamdar arasynda baılanys nyǵaıyp, dostyq pen týystyq qarym-qatynastar bekitiledi.

Sybaǵa tabaqqa salynatyn kádeli jilikter qazaq halqynyń dástúrli mádenıetin tanttady. Sybaǵa tabaqqa arnaıy qonaqtarǵa, týystarǵa, aqsaqaldarǵa arnalǵan baǵaly jáne kádeli jilikter salynady. Ár jiliktiń ózine tán mán-maǵynasy, yrymdyq josyny bar.

Negizgi kádeli jilikter men olardyń maǵynasy:

1. Bas:

Bas úlken qurmetti bildiredi. Bas tabaqqa aýyldyń nemese otbasynyń eń qurmetti adamyna beriledi. Basty usyný arqyly sol adamǵa qurmet kórsetiledi jáne onymen birge bereke-birlikti saqtaýǵa nıet etip, dana adamdardyń aq batasyn alady. “Bataly qul arymas, batasyz qul jarymas”, “Alǵyspen el kógeredi, jańbyrmen jer kógeredi” dep úlkennen bata alý baqyt jolyna túsý dep senedi. Bas usyný basymyz únemi qosylyp júrsin degen jaqsy yrymdy nyshan.

2. Jambas:

Jambas jiligi de qadirli qonaqtarǵa, týystarǵa, ásirese kúıeý balalaryna usynylady. Jambasty berý arqyly úı ıesi qonaqtyń mártebesin kórsetedi jáne olarǵa degen qurmetin bildiredi.

3. Ortan jilik:

Bul jilik týystar men jaqyn dostarǵa beriledi. Ortar jilik berý arqyly týystyq jáne dostyq baılanysty nyǵaıtý maqsat etiledi.

4. Asyq jilik:

Asyq jilik pen tós—kúıeý men kelinge tartylatyn kádeli jilik sanalady. Bul jilikti berý arqyly olarǵa qurmet- syı kórsetiledi jáne uzaq ǵumyr, densaýlyq tilenedi.

5. Kári jilik:

Kári jilik—bastyń joldasy nemese qosymshamy retinde aýyl aqsaqaldaryna baspen birge tartady. Et kesip otyrǵan qarııalar bastyń qasynda, kári jilik joq bolsa, tabaq tartqan úıdiń ıelerin sógip, jón bilmeıdi eken, jalǵyz qýbas tartypty dep ony jaman yrymǵa balap, basty qolǵa almaı qoıady. Sybaǵany durystap tartýdy bilmeıdi dep, toǵyz aıyp qoıyp, ekinshi kemshilik jibermeýge shaqyrady.

6. Omyrtqa:

Omyrtqa men qabyrǵalar — ár tabaqqa salynatyn kádeli jilikterdiń qosymshasy retinde tabaqqa salynady. Sybaǵa tabaq kádeli jilikter men qosymshalpry tolyq bolǵanda ǵana úlkenderge, aqsaqaldarǵa beriledi. Bul jilikti berý arqyly olarǵa qurmet kórsetiledi jáne olardyń bilimderi men tájirıbeleri baǵalanady.

7. Júrek:

Júrekti kóbinese aqsaqaldarǵa nemese erekshe qonaqtarǵa usynady. Júrek berý arqyly júrekjardy nıet bildirý maqsaty kózdeledi. Sybaǵa tabaqqa salynatyn kádeli jilikterdiń yrymdyq josyny da bar. Mysaly, bastyń qulaǵyn balalarǵa berip, "Qulaǵyń túrik bolsyn" “Quıma qulaq uǵymtal bol”dep tileıdi. Jas kelinderge tós berý arqyly olardyń kúıeýine degen súıispenshiligin arttyrý kózdeledi. Bul dástúrler halyqtyń arasyndaǵy qarym-qatynastardy nyǵaıtyp, mádenıetti saqtaýǵa yqpal etedi.

Sybaǵa tabaqty "syıly tabaq" dep ataý qazaq halqynyń dástúrli mádenıeti men qonaqjaılylyq salt-dástúrlerine baılanysty.

 Onyń birneshe sebebi bar:

1. Qurmet kórsetý:

Sybaǵa tabaq qurmetti qonaqtarǵa, týystarǵa, jáne syıly adamdarǵa arnalady. Bul tabaqqa salynǵan kádeli jilikter men taǵamdar qonaqtyń mártebesin kórsetip, oǵan degen qurmetti bildiredi. Bas, jambas, ortan jilik, kárjilik, omyrtqa, jaýyryn, súbe qabyrǵa, qara qabyrǵa,tós, sııaqty jilikter tek qana syıly adamdarǵa usynylady.

2. Qonaqjaılylyq:

Qazaq halqynyń qonaqjaılylyq dástúri boıynsha, qonaqtarǵa eń jaqsy taǵamdardy usyný kerek. Sybaǵa tabaq qonaqtardyń alǵysyn alyp, olardy rıza etý maqsatynda daıyndalady. Osylaısha, qonaqjaılylyqtyń eń joǵarǵy deńgeıi kórinis tabady.

3. Yrymdar men joralǵylar:

Sybaǵa tabaqqa salynatyn jilikter men taǵamdar arqyly belgili bir yrymdar men joralǵylar oryndalady. Mysaly, basty berý arqyly úlkenge qurmet kórsetý, tós berý arqyly kúıeý balasyna jaqsylyq tileý sııaqty yrymdar júzege asyrylady.

4. Týystyq jáne dostyq qatynastar:

Sybaǵa tabaq syıly qonaqtarǵa, týystarǵa jáne dostarǵa arnalady, bul arqyly olardyń arasyndaǵy qarym-qatynastardy nyǵaıtý kózdeledi. Týystyq baılanystardy kúsheıtip, dostyqty nyǵaıtý úshin de sybaǵa tabaqtyń mańyzy zor.

5. Berekelik pen birlik:

Sybaǵa tabaq jalpy berekelik pen birlikti bildiredi. Úı ıesi óz dastarqanyn molynan jaıyp, syıly qonaqtardy qanaǵattandyrý arqyly bereke-birlikke umtylady. Sybaǵa tabaqtyń "syıly tabaq" dep atalýy osyndaı kóptegen sebepterge baılanysty, bul dástúr qazaq halqynyń mádenıeti men ádet-ǵuryptarynyń mańyzdy bir bóligi bolyp tabylady.

Bolat BOPAIULY