Qaıyrymdylyqtyń paıǵambarlyq modeli

09 qyrkúıek 2024 1087 0
Оqý rejımi

Alǵashqy musylman ǵulamalary paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómiri, isáreketteri men aıtqan sózderi, onyń otbasy, sańlaq sahabalary týraly múmkindiginshe tolyq maǵlumat berýge kóp kúsh jumsady. Keıinnen bul jazbalar – súnnet jolyna – ıaǵnı, barlyq musylman úmmeti úshin ónegelik baǵyt-baǵdarǵa aınaldy.

Ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ómirdiń barlyq salasynda úmmetine úlgi bola bilip, ózgelerge janashyrlyq, meıirimdilik tanytý, áleýmettik ádilettilikti jaqtaý syndy qasıetterge erekshe kóńil bólgen. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) nasıhattaǵan Etıkalyq kózqarastar áleýmettik máselelerdi sheshýge ǵana emes, sonymen birge, baılyq, múmkindikter men kúsh-jigerdi adamdar men qoǵamnyń paıdasy úshin jumsaýmen baılanysty moraldyq jáne rýhanı qundylyqtardy kórsetýge baǵyttalǵan. Bul ásirese qaıyrymdylyq jasaý men sadaqa berý máselelerimen baılanysty.

Alla elshisi (s.ǵ.s.) adamdardyń qurmeti, súıispenshiligi nemese alǵysy úshin sadaqa jasamady. Onyń minez-qulqynyń ereksheligi sonda, ol kisiden bireý birnárse alǵan kezde, onyń olarǵa emes, olar ózderiniń paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) jaqsylyq jasap jatqanyn sezetin.

Keıbir hadısterde aıtylǵandaı, barlyq izgi amaldar men kómek túrleri, tipti jolda jatqan kedergini alyp tastaýdyń ózi sadaqa bolyp sanalady. Budan bólek, bolashaqta adamdarǵa, qustarǵa jáne janýarlarǵa paıdasy tıetin zattardy (jemis aǵashyn otyrǵyzý, baý-baqsha ósirý jáne t.b.) otyrǵyzýdy da osy amalǵa jatqyzýǵa bolady. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) keıbir sózderi sadaqa berýdiń materıaldyq emes qundylyǵyna basa nazar aýdarady, sondyqtan jarly adamnyń az mólsherdegi sadaqasy baıdyń kóp mólsherdegi bergeninen abzal sanalady. Osyǵan baılanysty, Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) ómirinde jasaǵan birqatar qaıyrymdylyq isterine kóńil bólip, úlgi alyp kóreıik.

Alladan aıan túskenge deıingi paıǵambardyń jomarttyǵy

Hazireti Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambarlyq mindetine deıin de óziniń jomarttyǵymen tanymal bolǵan.

Alǵashqy ýahıdiń aýyrlyǵynan ózine alǵan jaýapkershilik seziminiń áserimen úıine oralǵan kezde, Hadısha anamyz (Alla ol kisige razy bolsyn) ony jubatyp: «Mynaý qýanyshty habar ǵoı, sabyr etińiz. Ant eteıin, siz osy úmbettiń paıǵambary bolasyz. Uly Alla sizdi esh ýaqytta jalǵyz qaldyrmaıdy. Óıtkeni siz týystaryńyzben jaqsy qarym-qatynasta bolasyz, ýádeńizde turasyz, adalsyz, shynshylsyz, qıyndyqtarǵa tózesiz, muqtaj adamdarǵa kómektesesiz, álsizderdi qoldaısyz, qonaqtarǵa qurmet kórsetesiz jáne qıyndyqqa dýshar bolǵandarǵa qol ushyn sozasyz. Mundaı qulyn Alla jalǵyz tastamaıdy», – dep aıtty.

Paıǵambardyń dushpandaryna márttigi

Jaýlarynyń ózi paıǵambarymyzdan izgilikten (s.ǵ.s.) basqa eshteńe kútpedi. Ol meıirimdilik pen jomarttyqqa jaýap berip qana qoımaı, ózine qorlyq kórsetip, dórekilik jasaǵan adamdarǵa da jaqsylyq tilegenin (Taıf oqıǵasy) bilemiz.

Mekke qalasy azat etilgennen keıin, quraıyshtyqtar paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) jasaǵan zulymdyqtaryn, musylmandardyń baılyǵyn tárkilep, olarǵa túrli jamandyq kórsetkenderin eske alyp, ózderine qatysty qatań úkim shyǵatynyn kútse de, olardy bul jaǵdaıdan qutqaratyn bir ǵana nárse – Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) jomarttyǵy ekenin bildi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) olardan:

– «Eı, Quraıysh qaýymy, senderge ne isteıtinimdi bilesińder me?»,

– dep surady.

– «Sen tekti ári qadirmendi bir baýyrymyzsyń», – desti olar.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bolsa:

– «Búgin senderdi aıyptamaımyz, báriń de azatsyńdar», – dep, múshrikterdiń bárin keshirip, bosatyp jiberdi.

Paıǵambardyń jomarttyǵynyń deńgeıi

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) syılyq jasaı otyryp, syılyq alǵan adamǵa qaraǵanda kóp qýanatyn. Ózi muqtaj bolsa da, kóp qaıyrymdylyq jasaıtyn.

Birde bir jarly paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip, ózine birdeńe berýin suraıdy. Alaıda, bul kúni Alla elshisinde (s.ǵ.s.) tamaq ta, aqsha da bolmaıdy. Sol kezde ol: «Meniń saǵan qazir beretin eshteńem joq. Baryp, meniń atymnan qalaǵanyńdy satyp al, men qaryzdy tóleımin» dep aıtady. Jańaǵy adam qatty qýanyp, ketip qalady.

Osy kezde bir sahaba turyp: «Ýa, Alla elshisi! Bul kisi buǵan deıin de birneshe ret kelgen: sizden birnárse suraıdy, siz árqashan suraǵanyn beresiz. Qazir beretin nárseńiz joq. Qolyńyzda joq nárse úshin mindetti emessiz ǵoı», dep aıtady.

Aıtylǵan sózder paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) unamaıdy. Sol kezde ekinshi bir sahaba: «Ýa, Allanyń elshisi! Qalaǵanyńyzsha berińiz! Alla sizdi kedeı etedi dep qoryqpańyz», deıdi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bolsa kúlimsirep: «Maǵan buıyrylǵany osy», dep jaýap bergen eken.

 

Qaryzdy eselep qaıtarý máselesi

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kisiden túıeni qaryzǵa alady. Qaryz berýshi adam kelgen kezde, Rasýlýlla (s.ǵ.s.) sahabalaryna qaryzdy qaıtaryp berýge ámir etedi. Olar sol jastaǵy túıeni izdeıdi, biraq jasy bir jas úlken túıeden basqa eshteńe tappaıdy. Paıǵambar olarǵa sony berýdi buıyrady. Qaryz berýshi adam: «Siz maǵan tolyq tóledińiz, Alla sizge tolyq tólesin», dep aıtady. Sol kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sizderdiń aralaryńyzdaǵy eń jaqsy adam – qaryzdaryn eń jomart túrde tóleıtin adam», dep aıtady.

 

Sahabalar paıǵambardyń jomarttyǵy jaıly

Ibn Abbas (Alla ol kisige razy bolsyn) jetkizgen rıýaıatta: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) adamdar arasynda eń jomart jan bolatyn. Ramazan aıy týyp, Jábireıil (ǵ.s.) perishtemen jıi jolyqqanda, odan ótken márt adam bolmaıtyn. Jábireıil perishte Ramazan aıynyń múbárak ár túninde Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip, ekeýi birge Quran oqıtyn. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Jábireıil (ǵ.s.) perishtemen jolyqqan kezderinde jer betine bereke ákeletin jelden de jomart bolyp ketetin edi», – delinedi.

Ánas ıbn Malık (Alla ol kisige razy bolsyn) bylaı aıtqan: «Bir kúni bir adam Alla Elshisine (s.ǵ.s.) kelip oǵan mal-múlik berýin suraıdy. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) oǵan kóp qoı beredi. Álgi adam eline qaıtyp oralyp: «Islamdy qabyldańdar, óıtkeni Muhammed (s.ǵ.s.) esepsiz beredi degen eken».

Ibn Mýnkadır keltirgen rıýaıatta Jabır ıbn Abdýlla (Alla ol kisige razy bolsyn) bylaı aıtqan eken: «Ótinishpen kelgenderge Alla Elshisiniń «Joq» dep jaýap bergenin eshqashan estigen emespin».

Bul oqıǵalar – súıikti paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) jomarttyǵy men janqııarlyq minez-qulqyn sıpattap, barshamyzǵa ónege bolmaq. Alla elshisi (s.ǵ.s.) qarapaıymdylyq pen darhandyqtyń eń úzdik úlgisi bolatyn. Ol úshin materıaldyq baılyqtyń quny bolmady, al onyń júregi kez-kelgen adamnyń júreginen keń edi.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) aınalasyndaǵylardyń bári jomarttyqtan paıda kórdi. Ol jolaýshyǵa qonaq retinde qarady, ash adamdy tamaqtandyrdy, týystaryna jaqsy qarym-qatynas jasady, naýqas jandardy zııarat etip, kedeılikten qoryqpastan muqtaj adamdarǵa kómektesti. Baı nemese kedeı bolsyn, dosy nemese jaýy bolsyn, ol bárine jaqsy qarady. Eger biz onyń jomarttyǵynyń kóleńkesine elikteı alsaq, aınalamyzǵa qýanysh syılap, ózimizdiń ǵana emes, ózgelerdiń ómirin de ózgerterimiz aqıqat.

Pіkіrler Kіrý