Qaıyrly urpaqty qalaı surasam bolady?

16 qyrkúıek 2020 6890 0
Оqý rejımi

Duǵa – álsiz, áljýaz pendeniń qudireti sheksiz Uly Jaratýshymen únemi baılanys qurýy, arqa súıeýi. Duǵa – musylman jan oıyndaǵy arman-tilektiń kórinisi. Adam balasynyń osy  arman-tileginiń ishinde urpaq súıý de bar. Sondyqtan ol Jaratqannan urpaq syılaýyn surap, duǵa jasaıdy. Biraq, suraǵan urpaq qandaı bolýy qajet? Bul máselege qatysty da Quran aıattary paıǵambarlardy mysalǵa keltire otyryp, erli-zaıyptylarǵa urpaq suraǵanda qalaı duǵa jasaý kerektigin úlgi etedi. Mysaly, Quran Kárimde Zákárııanyń (ǵ.s.) shyn júregimen Allaǵa jalbarynyp, bylaı dep tilegeni baıandalady: «Ol jerde Zákárııa duǵa jasady: Rabbym, maǵan pák urpaq násip ete gór! Kúmánsiz, sen duǵany shyn mánisinde estýshisiń!»[1].

Zákárııa paıǵambar (ǵ.s.) jaı ǵana urpaq tilep turǵan joq, Allany súıindiretin, paıǵambardy qýantyp, ákeniń kóńilin marqaıtatyn, ulttyń tiregine aınalatyn taza, arly urpaq surap tur. Ibrahım paıǵambar (ǵ.s.) aýylynan shyǵyp bara jatqanda: «Alla Taǵalam, maǵan salıqaly bir ul bere gór» dep duǵa jasaıdy. Jaratýshy Ie duǵasyn qabyl alyp, Ismaıyl paıǵambardy (ǵ.s.) beredi. Ibrahım paıǵambar (ǵ.s.) men uly Ismaıyl (ǵ.s.) Qaǵbany salyp jatqanda da bylaı dep duǵa jasaǵan: «Ýa, Rabbymyz! Bizdi Saǵan bas ıetinderden qyla gór! Urpaǵymyzdan saǵan baǵynatyn úmbet shyǵara gór! Bizge ǵıbadat jónin kórset, táýbalarymyzdy qabyl ala gór! Óıtkeni, Sen táýbalardy qabyl etýshi ári óte meıirimdisiń».

Olar shynaıy musylman, sanaly urpaq tiledi. Ibrahım paıǵambar men uly Ismaıyl (ǵ.s.) Qaǵbany turǵyzý barysynda Jaratqanǵa kóp jalbarynady. Sol duǵa-tilektiń biri – saýapty iske úıir, ónegeli urpaq edi. Haq Taǵala olardyń shynaıy kóńilmen jasaǵan duǵalaryn qabyl alyp, Ibrahım paıǵambardyń urpaǵynan júzdegen paıǵambar, al onyń uly Ismaıyldyń urpaǵynan adamzattyń asyly – Muhammed paıǵambardy (s.ǵ.s.) dúnıege ákeldi. Ibrahım paıǵambar (ǵ.s.): «Ýa, Rabbym, meni jáne urpaǵymdy namazyn tastamaı oqıtyndardan ete gór! Ýa, Rabbym, osy duǵamdy qabyl ete gór!»− dep dindar ári taqýa urpaq tileıdi.

Al, Adam paıǵambar (a.s.) men Haýa anamyz bylaı dep duǵa jasaǵan: «Ant eteıik, eger bizge ıgi bala berseń, Saǵan shúkirshilik bildiretin bolamyz». Quran tápsirshileri bul duǵadaǵy «ıgi balanyń» on eki múshesi saý, aqyl-esi durys bala ekenin bildiredi. Demek, duǵada bolashaq balamyzdyń densaýlyǵyn da tileý artyq emes. Quran Kárimde paıǵambarlarmen qosa ıgi kisilerdiń de Alla Taǵaladan izgi urpaq tilegeni baıandalady: «Jáne ol kisiler: Rabbymyz, bizge kózimizdiń nury bolarlyq urpaq násip ete gór! Ári bizdi taqýa jandarǵa ımam qyla gór!» – dedi».

«Kózdiń nury» bolarlyq urpaq – ata-anasyn qýantatyn, adamzattyń qamyn oılaıtyn, halqyna paıdasy tıetin urpaq emes pe?! Olaı bolsa, Quran kárim osyndaı izgi urpaq tileý kerektigin úıretýde. Al, Imrannyń jubaıy Márııamdy týǵan kezde: «Ony (Márııamdy) jáne onyń urpaǵyn qýǵynǵa ushyraǵan shaıtannyń jamandyǵynan saqtaı gór» − dep tilegen eken. Bul duǵa kóbine áıelder bosanatyn kezde aıtylady. Degenmen, bul tilekti jalpy urpaqqa qatysty da aıtqannyń artyqtyǵy joq. Quranda berilgen duǵalardan adamzat úshin izgi urpaqtyń qanshalyqty mańyzdy ekenin baıqaımyz. Sebebi, paıǵambarlardyń ózi keıingi urpaǵynyń taqýalyǵyn tilegen. Biz pendeshilikpen áıteýir bir urpaq bere gór nemese ul ne qyz bolsyn dep surap jatamyz. Al onyń qandaı bolyp ósetinin kóp oılana bermeımiz. Sondyqtan Uly Jaratýshydan salıqaly urpaq suraý kerek. Ol úshin urpaǵymyz ómirge kelmeı turyp atalmysh mazmundaǵy ıláhı duǵalardy kóbirek jasaǵan abzal.

Pіkіrler Kіrý